Kaart: Kui palju on Eestil naabritega võrreldes kulda?

09.01.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Maailma keskpangad on usinasti kulda kokku ostmas. Kelle käes on aga kõige rohkem kulda? Kui palju kulda on Eestil võrreldes lähinaabritega? Vaatame järele.

Keskpangad üle maailma on viimase kolme aastaga suurendanud oma kullareserve umbes 3000 tonni võrra. Suurimate ostjate seas on olnud Hiina, India, Türgi, Poola, Brasiilia, Kasahstan ja mitmed teised riigid.

Eelmise aasta oktoobriks oli keskpankade käes kokku 36 300 tonni kulda. Võrdluseks – kokku on ajaloo jooksul kaevandatud umbes 220 000 tonni kulda. Seega on keskpankade käes umbes 17 protsenti maa peal leiduvast kullast.

Suurimate kullavarudega riikideks on USA, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina.

Eesti on kullavarude poolest viimaste seas

Allpool oleval kaardil on näha, millised on erinevate Euroopa riikide kullavarud. Euroopas on suurimad varud Saksamaal, ulatudes 3359 tonnini. Enam kui 2000 tonni kulda on ka Itaalial, Prantsusmaal ja Venemaal.

Selgub, et Eesti kullavarud on jätkuvalt maailma ühed väiksemad. Meil on kokku vaid 256,6 kilogrammi kulda, mida kohalik keskpank hoiab enda sõnul „ajaloolistel“ ja mitte „finantsilistel“ põhjustel.

Lähinaabritega võrreldes on meie kullareservid väga tagasihoidlikud. Kohalik keskpank ei ole soovinud varasid kullas hoiustada – meie reservidest moodustab kuld vaid 1,5 protsenti. Soomes on see protsent 26, Rootsis 23, Lätis 14 ja Leedus 11.

Kusjuures suurriikides on osakaalud veelgi suuremad. Näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal on kulla osakaal reservides vastavalt 81 ja 78 protsenti.

Kõige rohkem kulda elaniku kohta Šveitsis

Järgmisel graafikul on näha, kui palju hoiavad Euroopa riigid kulda ühe elaniku kohta. Eestis on kulda elaniku kohta vaid 0,19 grammi. Kõige enam on kulda elaniku kohta Šveitsil – kokku 119 grammi ehk umbes 15 000 euro väärtuses.

Kusjuures Eesti taasiseseisvumisel ulatusid Eesti kullareservid umbes 11,7 tonnini, mis otsustati enamjaolt maha müüa. Untsi eest saadi 90ndate alguses keskmiselt 367 eurot, tänaseks on untsihind enam kui kümme korda kõrgemal ehk 3840 euro juures. Müügi põhjusena on toodud. Keskpanga sõnul oli kulla hind liiga kõikuv selleks, et tagada fikseeritud kursiga krooni stabiilsus. Samas jääb arusaamatuks, miks oli vaja müüa praktiliselt kõik kullavarud. Tänaseks hoiab Eesti Pank reservidena enamjaolt riigivõlakirju.

Huvitav on asjaolu, et Ühendkuningriigi kullavarud on teiste suurriikidega võrreldes tagasihoidlikud. Nimelt käskis endine peaminister Gordon Brown sajandivahetusel keskpangal poole Ühendkuningriigi kullast maha müüa. Müük toimus aastatel 1999-2002 ning keskmiselt saadi untsi eest 276 dollarit. Praeguseks kaupleb unts 4450 dollari juures.

Maailma riikide edetabel

Kui vaadata aga terve maailma edetabelit, siis näeme, et arenevate riikide kullavarud on võrreldes lääneriikidega jätkuvalt madalad. Osakaalu kasvuks on veel tublisti ruumi, sest enamus arenevate riikide reservidest on jätkuvalt dollaris ja euros nomineeritud võlakirjades.

Kõigi riikide reservidest on praeguseks 26 protsenti kullas, veel kümme aastat tagasi oli see näitaja vaid 10 protsenti. Kasvuruumi veel on, sest näiteks 1970ndatel oli kulla osakaal keskpankade reservides 70 protsendi juures.