Kuidas Jaapanist võib saada järgmise globaalse finantskriisi epitsenter

22.01.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Jaapani riigivõla intressid kasvasid jaanuari kolmandal nädalal hüppeliselt ja jõudsid enam kui 30 aasta kõrgeima tasemeni. See on osa ülemaailmse sünkroniseeritud võlakriisi eelmängust. Jaapanis toimuv võib hakata olulisel määral mõjutama ka USA ja Euroopa turge ning tuua kaasa globaalse finantskriisi.

Mida tähendab riigivõla intresside kasv? See tähendab, et kui Jaapani valitsus võtab uut laenu, maksab ta selle pealt aina kõrgemat intressi. Samuti tähendab see, et riigivõlakirjade hinnad turul langevad – intressid ja võlakirjade hinnad liiguvad vastassuunaliselt.

See on osa laialdasemast valuutade lahjendamise trendist, mis avaldub selgelt ka võlakirjaturgudel. Miks just võlakirjaturgudel? Sest võlakirjad on sisuliselt lubadus maksta fikseeritud kogus valuutat tulevikus laenuandjale tagasi. Mida rohkem võlakirjade hinnad langevad, seda rohkem oodatakse valuuta väärtuse lahjenemist (ehk inflatsiooni) ja vastupidi.

Mis veel olulisem – intresside tõus võib panna Jaapani jeeni euro ja dollari suhtes tugevnema. Siinkohal on oluline aru saada, et kõik need valuutad kaotavad reaalvarade (nagu kuld) suhtes sünkroonselt väärtust. Lihtsalt nende omavaheline kurss võib hakata liikuma jeeni kasuks. Miks see nii suurt tähtsust omab?

Kuna välismaalased on jeenis võtnud erinevate hinnangute kohaselt triljonite dollarite ulatuses laene, siis ähvardab see areng nii Euroopa kui USA finantsturge. Aga kuidas? Tulen selle teema juurde tagasi, vaatame kõigepealt, mis toimub võlakirjaturul.

Võlakirjade intressid sööstavad üles

Jaapani 40aastase tähtajaga võlakirjade intress tõusis 4 protsendist kõrgemale. Ühegi Jaapani riigivõlakirja intress pole viimase 30 aasta jooksul nii kõrgel olnud. See tähendab, et võlakirjad odavnevad ning kapital voolab nendest välja. Vaid ühe päevaga liikus intress 3,9 protsendi pealt 4,22 protsendi peale. Võlakirjaturu mõistes on tegemist väga järsu liikumisega.

Võlakirjade kukkumine on eelkõige seotud Jaapani peaminister Sanae Takaichi plaaniga vähendada makse. Investorid ei usu, et praeguse eelarve ja riigivõla juures on see mõistlik. Kardetakse, et lõpuks hakatakse puudujääke katma jeenide juurdetrükkimisega. Viimased Jaapani võlakirjaoksjonid on samuti kehvasti läinud. See tähendab, et paljud investorid ei taha enam Jaapanile laenu anda.

Jaapani eelarve olukord on äärmiselt nigel ning riigivõlg erakordselt kõrge. Praegu ulatub nende riigivõlg 250 protsendini SKPst ning ligi veerand valitsuse maksutuludest kulub intresside tasumiseks. Kuna intressimäärad tõusevad, paisuvad ka intressimaksed järjest suuremaks.

Miks võib Jaapanist alguse saada järgmine finantskriis?

Investorid on muutunud äärmiselt valvsaks, sest Jaapanis toimuv mõjutab märkimisväärselt ka ülejäänud maailma. Mõju on seejuures ebaproportsionaalselt suur. Sisuliselt on tegemist tiksuva pommiga, mis võib iga hetk lõhkeda.

Miks Jaapani võlaturu mõju maailmale on nõnda suur? Asi on nimelt selles, et Jaapani kohalikud intressimäärad olid aastakümneid Euroopa ja USA omadest tunduvalt madalamad. Madalamad olid nad aga seetõttu, et keskpank hoidis neid all kunstlikult. See soodustas olukorda, kus investorid hakkasid Jaapani jeenis võlgu võtma ja laenatud raha eest USA aktsiaid ostma.

Skeem on toiminud järgnevalt: investor võtab jeenis madala intressiga laenu > konverteerib jeeni dollariteks või eurodeks > ostab Euroopas või USAs kõrgemat tootlust pakkuvaid võlakirju või aktsiaid. Sellele skeemile anti inglisekeelne nimetus carry trade. Arvatakse, et kokku ulatub carry trade’i maht koguni 2-4 triljonit dollarini. Võrdluseks – terve Saksamaa majanduse ühe aasta kogumaht on umbes 4,7 triljonit dollarit.

Kuidas võib see kõik tekitada finantskriisi?

Peagi võivad investorid olla sunnitud hakata varasid müüma, et jeenides võetud laene tagasi maksta. Carry trade’i maht on seejuures piisav, et panna nii Euroopa kui USA aktsia- ja võlakirjaturud kiiresti kukkuma.

Carry trade tõi kaasa jeeni märkimisväärse odavnemise teiste valuutade suhtes, sest jeene vahetati pärast laenude võtmist kohe eurodeks ja dollariteks. See survestas pidevalt jeeni kurssi. Investoritele see meeldis, sest nemad pidid laenude tasumiseks välja käima aina vähem eurosid ja dollareid.

Nüüd ähvardab alata aga vastupidine protsess, sest mida kõrgemale võlaintressid liiguvad, seda tõenäolisem on jeeni tugevnemine. See on jeenis laene võtnud investorite jaoks aga halb uudis, sest laenude tagasimaksmiseks on vaja aina rohkem eurosid ja dollareid. Carry trade ei pruugi enam olla tasuv – vastupidi, see võib muutuda äärmiselt kahjumlikuks.

Siin see konks peitubki. Kui jeenis võetud laenude maksmiseks on vaja aina rohkem eurosid ja dollareid, on paljud investorid sunnitud carry trade’i raames ostetud varasid müüma hakkama ja saadud raha jeenideks konverteerima (kuna laene on vaja tagasi maksta jeenides). See võib tuua USA ja Euroopa aktsia- ja võlakirjaturgudele järske langusi. 2-4 triljonit on maailma finantsturgude mõistes väga suur summa. Seega – kui jeeni kurss peaks väga kiiresti tugevnema hakkama, tekib tõsine globaalse finantskriisi oht.

Mida rohkem jeen tugevneb, seda rohkem ollakse sunnitud eurosid ja dollareid jeenideks vahetama. See suruks kurssi omakorda veelgi tugevamaks. Lumepalliefekt.

Esimest vaatust sellest protsessist nägime juba 2024. aasta suvel, mil jeeni kurss tugevnema hakkas. Toona piisas sellest, et jeen kallines dollari suhtes kolme kuuga umbes 14 protsenti. USA aktsiaturud kukkusid selle peale lühikese aja jooksul 10 protsenti, sest carry trade’is osalevad investorid hakkasid aktsiaid müüma, et jeenis võetud laene tagasi maksta.

Aastakümnete pikkuse rahatrüki tulem

Jaapani valitsus on aastakümneid oma võlakoormust kontrollimatult suurendanud ning samal ajal raha juurde trükkinud. Küllap ei ole seega üllatus, et jeenis on kulla hind eriti kiiresti tõusnud – seejuures langused on olnud tagasihoidlikud ja lühikesed. Allpool olev graafik räägib enda eest.

Jaapani majanduse ajaloost ja sellest, kuidas praeguse olukorrani välja jõuti, saab pikemalt lugeda nendest kahest artiklist:

Jaapan: 30 aastat Zombi-majandust

Jaapanis tõstab pead võlakriis