Kuidas Jaapanist võib saada järgmise globaalse finantskriisi epitsenter

22.01.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Jaapani riigivõla intressid kasvasid see nädal hüppeliselt ja jõudsid enam kui 30 aasta kõrgeima tasemeni, mis on osa ülemaailmse sünkroniseeritud võlakriisi eelmängust. Jaapanis toimuv võib hakata suurelt mõjutama ka USA ja Euroopa turge ning tuua potentsiaalselt kaasa globaalse finantskriisi.

Mida tähendab riigivõla intresside kasv? See tähendab, et kui Jaapani valitsus uut võlga võtab, maksab ta selle pealt aina kõrgemat intressi. Samuti tähendab see, et riigivõlakirjade hinnad turul langevad – intressid ja võlakirjade hinnad liiguvad vastassuunaliselt.

See on osa laialdasemast valuutade lahjendamise trendist, mis avaldub selgelt ka võlakirjaturgudel. Miks just võlakirjaturgudel? Sest võlakirjad on sisuliselt lubadus maksta fikseeritud kogus valuutat tulevikus laenuandjale tagasi. Mida rohkem võlakirjade hinnad langevad, seda rohkem oodatakse valuuta väärtuse lahjenemist (ehk inflatsiooni) ja vastupidi.

Ja mis veel olulisem – intresside tõus võib panna Jaapani jeeni euro ja dollari suhtes tugevnema. Ja siinkohal on oluline aru saada, et kõik need valuutad kaotavad reaalvarade (nagu kuld) suhtes väärtust. Lihtsalt nende omavaheline kurss võib hakata liikuma jeeni kasuks. Miks see nii suurt mõju omab?

Kuna välismaalased on jeenis võtnud erinevate hinnangute kohaselt triljonite dollarite ulatuses laene, siis ähvardab see areng nii Euroopa kui USA finantsturge. Aga kuidas? Tulen selle teema juurde tagasi, vaatame kõigepealt, mis võlakirjaturul toimub.

Võlakirjade intressid sööstavad üles

Jaapani 40aastase tähtajaga võlakirjade intress tõusis 4 protsendist kõrgemale, ühegi Jaapani riigivõlakirja intress pole viimase 30 aasta jooksul nii kõrgel olnud. See tähendab, et võlakirjad odavnevad ning kapital voolab nendest välja. Vaid ühe päevaga liikus intress 3,9 protsendi pealt 4,22 protsendi peale. Võlakirjaturu mõistes on tegemist väga järsu liikumisega.

Võlakirjade viimaste päevade kukkumine on seotud Jaapani peaminister Sanae Takaichi plaaniga vähendada makse. Investorid ei usu, et praeguse eelarve ja riigivõla juures oleks see mõistlik. Kardetakse, et lõpuks hakatakse puudujääke katma jeenide trükkimisega. Viimased Jaapani võlakirjaoksjonid on samuti kehvasti läinud. See tähendab, et paljud investorid ei taha Jaapanile enam laenu anda.

Jaapani eelarve olukord on äärmiselt nigel ning riigivõlg erakordselt kõrge. Praegu ulatub nende riigivõlg 250 protsendini SKPst ning ligi veerand valitsuse maksutuludest kulub intresside tasumiseks. Kuna intressimäärad tõusevad, paisuvad ka intressimaksed järjest suuremaks.

Miks võib Jaapanist alguse saada finantskriis?

Investorid on nüüd äärmiselt valvsad, sest Jaapanis toimuvad muutused mõjutavad märkimisväärselt ka ülejäänud maailma – ja mõju on ebaproportsionaalselt suur. Sisuliselt on tegemist tiksuva pommiga, mis võib iga hetk lõhkeda.

Miks Jaapani võlaturu mõju on maailmale nõnda suur? Sest Jaapanis oli aastakümneid olukord, kus kohalikud intressimäärad olid Euroopa ja USA omadest tunduvalt madalamad. Ja nad olid madalamad selle tõttu, et keskpank hoidis neid kunstlikult all. See tekitas olukorra, kus investorid hakkasid Jaapani jeenis võlgu võtma ja saadud raha eest USA aktsiaid ostma.

Skeem on toiminud nõnda: investor võtab jeenis madala intressiga laenu > konverteerib jeeni dollariteks või eurodeks > ostab Euroopas või USAs kõrgemat tootlust pakkuvaid võlakirju või aktsiaid. Sellele skeemile anti inglisekeelne nimi carry trade. Arvatakse, et kokku on carry trade’i maht lausa 2-4 triljonit dollarit. Võrdluseks – terve Saksamaa majanduse ühe aasta kogumaht on umbes 4,7 triljonit dollarit.

Kuidas võib see tekitada finantskriisi?

See summa on piisav, et panna nii Euroopa kui USA aktsia- ja võlakirjaturud kiiresti kukkuma. Ja peagi võivad investorid olla sunnitud varasid müüma, et jeenides võetud laene tagasi maksta. Miks?

Nimelt tõi carry trade kaasa jeeni märkimisväärse odavnemise teiste valuutade suhtes, sest jeene vahetati pärast laenude võtmist eurodeks ja dollariteks, mis survestas pidevalt jeeni kurssi. Investoritele see meeldis, sest nemad pidid laenude tasumiseks välja käima aina vähem eurosid ja dollareid.

Nüüd ähvardab alata aga vastupidine protsess, sest mida kõrgemale võlaintressid liiguvad, seda tõenäolisem on jeeni tugevnemine. Ja see on jeenis laene võtnud investorite jaoks halb uudis. Sest laenude maksmiseks on vaja aina rohkem eurosid ja dollareid. Carry trade ei pruugi enam olla tasuv – vastupidi, see võib hoopis äärmiselt kahjumlikuks muutuda.

Ja siin peitubki konks. Kui jeenis võetud laenude maksmiseks on vaja rohkem eurosid ja dollareid, on paljud investorid sunnitud carry trade’i raames ostetud varad maha müüma. Ja saadud raha jeenideks konverteerima. Sest jeenis võetud laene on vaja tagasi maksta. See võib tuua USA ja Euroopa aktsia- ja võlakirjaturgudele järske langusi. Ja 2-4 triljonit on maailma finantsturgude mõistes väga suur summa. Seega – kui jeeni kurss peaks väga kiiresti tugevnema hakkama, tekib tõsine globaalse finantskriisi oht.

Mida rohkem jeen tugevneb, seda rohkem ollakse sunnitud eurosid ja dollareid jeenideks vahetama, mis omakorda suruks kurssi veelgi tugevamaks. Lumepalliefekt.

Esimest vaatust sellest nägime juba 2024. aasta suvel, mil jeeni kurss hakkas tugevnema. Toona piisas sellest, et jeen kallines dollari suhtes kolme kuuga umbes 14 protsendi võrra. USA aktsiaturud kukkusid lühikese aja jooksul 10 protsenti, sest carry trade’is osalevad investorid hakkasid aktsiaid müüma, et jeenis võetud laene tagasi maksta.

Aastakümnete pikkuse rahatrüki tulem

Jaapanis on valitsus aastakümneid oma võlakoormust kontrollimatult suurendanud ning samal ajal raha trükkinud. Küllap ei ole seega üllatus, et jeenis on kulla hind eriti kiiresti tõusnud – kusjuures langused on olnud tagasihoidlikud ja lühikesed. Allpool olev graafik räägib enda eest.

Jaapani majanduse ajaloost ja sellest, kuidas praegusesse olukorda satuti, saab pikemalt lugeda nendest kahest artiklist:

Jaapan: 30 aastat Zombi-majandust

Jaapanis tõstab pead võlakriis