Jaapanis tõstab pead võlakriis: "oleme hullemas seisus kui Kreeka"

26.05.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Jaapani riigivõlakirjad on kaotanud vaid loetud nädalatega mitukümmend protsenti oma väärtusest. Sealne turg on murdumas ning tegemist on osaga globaalsest võlakriisi protsessist. Märgid võlakriisi tulekust on Jaapanis juba selgelt ilmnemas.

Jaapani riigivõlakirjade turul toimub tõeline aadrilaskmine. Viimase kuu jooksul on võlakirjade tootlused järsult üles sööstnud ning riik peab maailma suurima võlakoorma refinantseerimisel maksma aina suuremaid intresse. Tuletagem meelde, et kui võlakirjade tootlus (ehk nende pealt makstav intress) kasvab, siis võlakirjade hind langeb ja vastupidi. Praegu on toimumas Jaapani võlakirjaturul viimaste kümnendite üks suurimaid kukkumisi.

Jaapani peaminister Shigeru Ishiba tunnistas, et nende finantsiline seis on praegu hullem kui Kreekal, kes on juba pikka aega äganud meeletu võlakoorma all. Paljud Jaapani poliitikud soovivad makse kärpida, aga Shigeru sõnul on see kasvavate laenukulude juures väga halb idee.

Õli on tulle lisanud asjaolu, et Jaapani majandus langes esimeses kvartalis 0,7 protsenti, mis oli oodatust (-0,2 protsenti) tunduvalt suurem kukkumine. Majanduslangus teeb Jaapani eelarvelise olukorra veelgi keerulisemaks. Jaapan on arenenud riikide seas suurima võlakoormaga riik – võlg ulatub lausa 235 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Maailmas ollakse selle näitaja poolest Sudaani ja Jeemeni järel kolmandal kohal. Tõusvate intresside keskkonnas aitaks meeletut võlakoormat teenindada vaid sellest kiirem majanduskasv. Jaapani majandus on aga languses.

Eelmise aasta suvel sattus Jaapani jeen vabalangusesse. Riigi aktsiaturul toimusid mitme kümnendi suurimad langused. Mullu peegeldusid Jaapani probleemid valuutaturul, aga nüüd on need jõudnud ka võlakirjaturule. Sellest, mis Jaapanis mullu suvel toimus, saab pikemalt lugeda siit:

Loojuva päikese maa: Jaapani valuutakriis on just alanud

Riigivõlakirjad ei ole enam turvavara

Allpool on välja toodud Jaapani 30aastaste võlakirjade intress. Näeme, et see on järsult üles sööstnud ning praegu pole näha, et olukord muutuks. Kui sellel graafikul on näha tõusu, siis võlakirjade hind langeb. Sisuliselt tähendab see, et investorid on vaid mõne nädalaga kaotanud umbes 20 protsenti oma investeeringutest.

Stabiilsete suurriikide riigivõlakirjad pidid olema ju turvaline vara? See pidi ju juhtuma ainult arengumaades? Ei, praegu on see juhtumas maailma ühes rikkamas ning suuruselt neljandas majanduses.

See on osa laiemast trendist, millest olen kirjutanud juba mitu aastat. Riigivõlakirjad ei ole enam turvaline vara, kus oma vara säilitada. Aprillis tabasid raputused ka USA võlakirjaturgu. 2022. aasta sügisel nägime Ühendkuningriigi võlaturu järsku kukkumist. Riigivõlakirjad on kogu võlal põhineva rahasüsteemi vundamendiks ja turul toimuvad raputused näitavad, et see vundament on mõranemas.

Kevad algas Jaapani võlaturul nagu õudusunenägu

Kevadel hakkasid hinnad Jaapani võlakirjaturul kukkuma kiireimas tempos alates 2013. aastast ning eelmisel nädalal lisas õli tulle asjaolu, et 20aastaste riigivõlakirjade oksjon kukkus täielikult läbi. Nimelt oli nõudlus uute riigivõlakirjade järele nõrgim alates 1987. aastast. Turg on protestimas ja soovitakse saada kõrgemat intressi.

Jaapani 20aastaste võlakirjade intress hüppas oksjoni päeval 0,15protsendipunkti võrra kõrgemale, mis on nõnda suurel turul väga järsk päevane liikumine. Ühtlasi tõusis intress kõrgeima tasemeni alates 2000. aastast. 30aastaste võlakirjade tootlus jõudis aga tippudeni, mida nägime viimati 1999. aastal. 40aastaste võlakirjade tootlus tõusis absoluutse rekordtasemeni, jõudes 3,7 protsendini.

Kõik need liikumised tähendavad, et Jaapan peab oma meeletut võlakoormat refinantseerima aina kõrgemate intresside juures. Kui intressid kõrgemale tasemele püsima jäävad või veelgi kasvavad, ähvardab Jaapanit tõsine võlakriis. Jaapani võlakoorem on arenenud riikide seas kõige suurem, ulatudes enam kui 230 protsendini SKPst.

Jaapani keskpank on kahvlisse sattumas

Jaapani riigivõla turgu on aastakümneid peetud maailma üheks turvalisemaks, vaatamata riigi suurele võlakoormale. Nüüd on investorid aga olukorda ümber hindamas. Riik seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega – riigi eelarve olukord on keeruline, majandus on stagnatsioonis ning demograafiline kriis süveneb. Riigivõlakirjade kiire hinnalangus peegeldab kõiki neid muresid.

Jaapani keskpank on samuti kahvlisse sattumas. Pärast aasakümneid kestnud madalate intresside ja rahatrüki poliitikat ollakse nüüd trükitud rahaga ostetud riigivõlakirju turule tagasi müümas (ehk toimumas on rahatrüki vastandprotsess). Müümine surub aga võlakirjade hindu alla ja intresse üles. Praegune krahh võlakirjaturul võib sundida keskpanka oma kurssi uuesti muutma.

Kuid rahatrükiga uuesti alustamine ja võlakirjaturu toetamine kätkeb endas üht väga suurt probleemi. Nimelt on Jaapani inflatsioon viimaste aastate jooksul märgatavalt kiirenenud ning aastakümneid kestnud deflatsiooniline keskkond on selja taha jäänud. Aprillis oli aastane inflatsioon 3,6 protsenti. Keskpanga seatud 2protsendilisest eesmärgist on see olnud kõrgemal juba kolm aastat järjest.

Kui keskpank peaks kõrgema inflatsiooniga keskkonnas majanduse elavdamiseks rahatrükiga uuesti alustama, võib see inflatsiooni viia veelgi kõrgemale. Sellega võidaksegi sattuda kahvlisse, sest ühelt poolt on vaja majandust ja riigivõla turgu toetada, teisalt on vaja inflatsioon kontrolli all hoida. Kumb siis valida?

Jaapani riigieelarve olukord on samuti keeruline. Nende kaitsekulutused ulatuvad 1,6 protsendini SKPst, aga USA valitsus survestab neid tõstma kulutusi 3 protsendini SKPst. Eelarve on jätkuvalt sügavas defitsiidis ning poliitikud ei soovi kulutusi vähendada ega makse tõsta. Pigem vastupidi.

Juba praegu on enam kui pool Jaapani riigivõlakirjadest sealse keskpanga käes. Keskpank alustas võlakirjade müügiga 2024. aasta alguses, enne seda oldi aastakümneid ostupoolel, kontrollides selle kaudu intressimäära, millega Jaapan uusi võlgasid võttis. Peamiselt püüti intresse hoida meeletu võlakoorma tõttu madalal.

Aastakümneid kestnud protsessi tagajärg

Jaapani praegused probleemid on aastakümneid kestnud protsessi tagajärg, mille keskmes on olnud Jaapani otsus püüda iga hinna eest hoida elus ettevõtteid ja panku, keda ähvardas 1980ndate lõpu krahhis pankrot. Nende zombistunud ettevõtete elushoidmine tõi riigi aktsiaturule 20 aastat kestnud languse ning 1989. aastal saavutatud tipud ületas aktsiaturg alles eelmise aasta veebruaris (35 aastat hiljem).

Ühtlasi tõi see kaasa tootlikkuse ligi 10 aastat kestnud languse. Keskpank hoidis aastakümneid intresse kunstlikult madalal ning riigis oli pikka aega deflatsiooniline keskkond.

Pikemalt saab Jaapani 80ndate buumi ja krahhi põhjustest ja tagajärgedest lugeda siit.