Megatrend: kuld on nüüd riikide reservides suurem vara kui USA võlakirjad

09.09.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Mõnda aega tagasi selgus, et kuld on riikide reservides möödunud mahult eurodest. Nüüd on kuld esmakordselt 30 aasta jooksul läinud mööda ka USA riigivõlakirjadest.

Juunis kirjutasin, kuidas kuld tõukas euro troonilt ja sellest sai USA dollari järel suuruselt teine reservvara. Dollarist tervikuna kuld veel möödunud ei ole, küll aga on kuld nüüd riikide reservides suurema osakaaluga kui USA riigivõlakirjad. Riikide dollarireservidest moodustavad kõige suurema osa just USA riigivõlakirjad. Lisaks riigivõlakirjadele kätkevad dollarireservid endas ka mitmeid erinevaid valuutaga seotud instrumente, näiteks rahaturufonde.

USA riigivõlakirjade osakaal keskpankade reservides kukkus äsja 23 protsendi juurde, olles juba aastaid stabiilses languses. Kulla osakaal tõusis seevastu 27 protsendini, selgub Crescat Capitali analüütiku Tavi Costa kogutud andmetest.

Viimati oli kulla osakaal reservides dollarist suurem 1996. aastal. Vahetult pärast kullastandardi ajastu lõppu kõikus kulla osakaal keskpankade reservides 45-75 protsendi vahemikus. 1980ndatel hakkas selle osatähtsus aga kiiresti langema, sest keskpangad loobusid kollasest metallist teiste varaklasside kasuks.

Allpool oleval graafikul on kollasega näidatud kulla osakaal keskpankade reservides, sinisega aga USA riigivõlakirjade osakaal.

90ndatel müüsid Euroopa riigid suure osa kullast maha

Üheksakümnendatel müüsid paljud Euroopa keskpangad oma kulla maha. Üllataval kombel oli suurim müüja Ühendkuningriik, kellel euroga liitumise plaani ei olnud. Kulla hind kukkus 1999. aastaks umbes 250 dollarini untsist, langedes 1996. aastaga võrreldes 40 protsenti.

1990ndatel olid lääneriikide majandused küllaltki heas seisus – majandused kasvasid, inflatsioon oli stabiilne ning eelarved ülejäägis või tasakaalus. Kolm kümnendit hiljem on makromajanduse keskkond väga erinev – inflatsioon on kõrge, riigivõlad rekordilised ja eelarved sügavas puudujäägis. Samuti on Euroopas käimas sõda. Kõik need faktorid on muutnud kulla paljude keskpankade jaoks taas oluliseks reservvaraks.

Suur küsitlus: keskpangad plaanivad loobuda dollaritest ja osta kulda

Fundamentaalne muutus

Viimasel ajal on keskpangad oma kullareserve agressiivselt suurendama hakanud. Keskpankade käes on nüüd ametlikult kokku 36 000 tonni kulda, selgub Euroopa Keskpanga uuringust. Kulda hakati aktiivsemalt kokku ostma pärast koroonapandeemia inflatsioonilainet ning peale Ukraina sõja algust. Viimase kolme aasta jooksul on igal aastal ostetud juurde enam kui 1000 tonni. Viimase sajandi jooksul pole enne praegust perioodi keskpangad kunagi üle 1000 tonni kulda aastas ostnud.

“Asjaolu, et keskpankadel on nüüd rohkem kulda kui USA riigivõlakirju, on märgilise tähendusega. See peegeldab sügavamaid ja pikaajalisi struktuurseid muutusi reservide haldamises,” ütles graafiku koostanud Costa. “Me võime olla nägemas varajast faasi kogu maailma reservvarade ümberjaotuses.”

Kulla hind on täna tõusnud dollarites 0,4 protsenti, 3650 dollarini. Eurodes ületas kuld 3100 euro taseme. Tänavu on kuld kallinenud dollarites 39 protsenti ja eurodes 23 protsenti.