Kuld tõukas euro troonilt – rahanduses on toimumas vaikne revolutsioon

17.06.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Esmakordselt kümnendi jooksul on kuld tõuganud troonilt euro ning saanud dollari järel suuruselt teiseks reservvaraks. See muutus peegeldab globaalse rahandusliku, majandusliku ja geopoliitilise korra muutust. Samuti inflatsiooniriski ning usalduse vähenemist valuutade vastu.

Keskpankade massilised kullaostud on viinud reservvarade globaalsel areenil kulla eurost mööda. Nüüd on kuld dollari järel teisel kohal, mida nägime viimati aastatel 2011-12. See on osa laiemast trendist, kus euro ja dollari tähtsus on maailma rahanduses langemas ja kulla oma tõusmas.

Surve praegusele rahasüsteemile on kasvamas ning reaalvarad muutuvad nii riikide, investorite kui tavainimeste jaoks aina olulisemaks. Just reaalvarad pakuvad kaitset valitsuste kehvade otsuste ja majanduslike ning geopoliitiliste kriiside vastu.

Allpool oleval graafikul on näha, kuidas peamiste reservvarade osakaalud on sellel sajandil muutunud. Kõige märkimisväärsem on dollari järk-järguline langus – 2000. aastal ulatus USD osakaal reservides 58,9 protsendini, eelmise aasta lõpuks oli see 46,5 protsenti. Euro osakaal on samuti madalaimal tasemel alates 2000ndate algusest, mil euro värskelt kasutusele võeti. Mõneti märkimisväärne on aga alternatiivsete valuutade osakaalu kasv.

Keskpangad hoiavad välisvaluuta reserve selleks, et stabiliseerida vajadusel oma valuutakurssi ning parandada riigi finantsilist seisu ja tagada majanduse stabiilsus.

Keskpankade ostud ja kulla hinnatõus

Dollari osakaalu kukkumine on kiirenenud eelkõige pärast Ukraina sõja algust, mil Venemaa dollarites ja eurodes hoitud välisvaluuta reservid külmutati. See oli üks põhjustest, miks paljud arenevad riigid hakkasid kulda kokku ostma.

Keskpangad on kolm aastat järjest ostnud aastas üle 1000 tonni kulda. Enne 2022. aastat võis nii suurt keskpankade ostude mahtu näha viimati 1950. aastal.

Keskpangad ostsid ka 2024. aastal massiliselt kulda kokku

Kulla hind on viimase paari aastaga kiiresti tõusnud ning selle osakaal keskpankade reservides on jõudnud 19,6 protsendini, teatas Euroopa Keskpank eelmise nädala kolmapäeval avaldatud analüüsis.

Keskpankade käes on nüüdseks juba üle 36 000 tonni kulda. Rekord pärineb 1960ndatest, mil keskpangad omasid 38 000 tonni kulda. Toona kehtis ka Bretton Woodsi kullastandardi süsteem, kus dollar oli tagatud kullaga ja teised valuutad olid omakorda tagatud dollariga. Kullastandardist loobuti 1971. aastal.

Kuld on keskpankade jaoks aina olulisem

Kuld võimaldab keskpankadel oma varasid hajutada ja oma riigi majandust inflatsiooni ning kriiside vastu kaitsta. Poola keskpanga juht Adam Glapniski on tabavalt öelnud: „Kui maailma finantssüsteemil juhe seinast välja tõmmatakse, säilitab kuld ikkagi oma väärtuse.“

Kuld on muutumas aina atraktiivsemaks just arenevate turgude jaoks, kelle osakaal maailmamajanduses on kasvamas. Suur osa arenevatest riikidest soovivad omada geopoliitiliselt neutraalset reservvara, mis ei ole avatud sanktsioonidele ja konfiskeerimisele.

Maailma Kullanõukogu sellel nädalal avaldatud küsitlusest selgus, et keskpangad ostavad ja omavad kulda peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks kaitse kriiside vastu, teiseks investeeringute hajutamine ja kolmandaks inflatsioonikaitse.

Suur osa küsitlusele vastanutest (73%) arvavad, et järgmise viie aasta jooksul langeb USA dollari osakaal globaalsetes reservidest mõõdukalt või märkimisväärselt. Samal ajaperioodil ootavad keskpangad kulla osakaalu jätkuvat kasvu.

Minu hinnangul peegeldavad need andmed selgelt laiemat trendi, kus kulla tähtsus on valuutade ja valitsuste usaldusväärsuse vähenemise tõttu pikaajaliselt kasvamas. Riigivõlakirjad on samal ajal kaotamas oma „turvasadama“ staatust – kui eelmistel kümnenditel pakkusid need „riskivaba“ tootlust ja kaitset kriiside vastu, siis nüüd on olukord märgatavalt muutunud.

Maailma rahanduslik, majanduslik ja geopoliitiline kord on kiiresti muutumas ning reservvarade osakaalude muutused on seda peegeldamas.