Miks on kulla hind pärast Iraani sõda langenud? Mis saab edasi?

03.13.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hind tõusis Iraani sõja puhkemise järel mitu protsenti, aga on pärast seda langenud. Miks langus toimus ja kuidas sõda edaspidi kulla hinda mõjutab? Mis saab siis, kui Hormuzi väin suletuks jääb?

Iraani sõda algas veebruari viimasel nädalavahetusel. Sellele järgnenud esmaspäeval kallines kulla hind turu avanedes ligi 3 protsenti, aga hakkas seejärel langema. Tänaseks kaupleb kuld sõja algusega võrreldes hoopis 3 protsenti madalamal.

Üheks põhjuseks on arvatavasti asjaolu, et sõda oli hindadesse juba suuresti sisse arvestatud. Paljudele ei tulnud see üllatusena, sest USA oli selleks juba nädalaid ette valmistunud. Regiooni liikusid lennukikandjad, õhutõrje süsteemid positsioneeriti ümber ning toimusid muud ettevalmistused.

Paljud lühiajalised kauplejad panustasid geopoliitiliste pingete teravnemisel kulla hinnale. Kui sõda reaalselt algas, hakati kasumeid võtma. See oli arvatavasti põhjus, miks kuld on märtsis mõnevõrra odavnenud. Finantsturgudel on levinud ütlus: buy the rumor, sell the news (ostke kuulujutte, müüge uudiseid). Ehk kui midagi hakkab tõenäoliselt toimuma, siis tuleb sellele panustada. Kui sündmus ära toimub, tuleb kasumeid võtta.

Kirjutasin sõja esimesel päeval, et kulla hind võib uuel nädalal hüppeliselt kasvada. Kuigi esimesel päeval hinnad tõusid, oli reaktsioon oodatust tagasihoidlikum. Arvatavasti alahindasin seda, kuivõrd palju oli sündmus lühiajaliselt juba hindadesse arvestatud.

Kulla hinda mõjutavad peamiselt sündmuse tagajärjed

Mõnevõrra kinnitab see ka ajaloolist mustrit, kus kulla hinda mõjutavad eelkõige geopoliitiliste sündmuste tagajärjed, mitte sündmused ise. Näiteid ajaloost on mitmeid.

Seda mustrit nägime selgelt Ukraina sõja järel. Kulla hind tõusis pärast sõja algust kiiresti 9 protsenti, aga kauples pool aastat hiljem sõja algusega võrreldes madalamal tasemel. Kiirema tõusu tõi hiljem just sõja tagajärg – nimelt külmutati Venemaa välisvaluuta reservid, mis oli maailma rahanduses pretsedenditu samm. Pärast seda hakkasid teised arenevate riikide keskpangad dollarireseve vähendama ja kullareserve suurendama. See on üks peamisi põhjuseid, miks kulla hind on viimastel aastatel kiiresti kallinenud.

Sarnane asi toimus ka pärast 2001. aasta New Yorgi terrorirünnakuid. Kuld kallines ühe päevaga 6 protsenti, aga kaotas kogu tõusu loetud nädalatega. Sündmusele järgnenud Afganistani ja Iraagi sõda suurendasid aga USA eelarve puudujääki ja riigivõlga, mis andsid kulla pikaajalisele tõusule kütust juurde.

Lühiajalised mõjud: dollar ja riigivõla intressid

Kulda on lühiajaliselt survestanud ka dollari tugevnemine ning USA riigivõlakirjade tootluse kasv. Tugevam dollar muudab kulla teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks ja riigivõla pealt makstavad kõrgemad intressid meelitavad osasid investoreid kullast võlakirjadesse. Nende kahe faktori mõjud on minu hinnangul aga selgelt lühiajalised.

Pikaajaliselt need kullaturgu enam praktiliselt ei mõjuta, sest kõigi valuutade ostujõud langeb. See tähendab, et kõrgem intress ei tee riigivõlakirju tingimata tulusamaks investeeringuks, vaid peegeldab lihtsalt riigivõlaga seotud riskide kasvu ja inflatsiooni.

Seega kuld ei mängi enam praeguse rahasüsteemi mängureeglite järgi, vähemalt pikaajaliselt mitte. Seda tõendab asjaolu, et kuld on saavutanud hinnarekordeid ajal, mil USA riigivõlakirjade inflatsiooniga korrigeeritud tootlus on olnud 15 aasta kõrgeima taseme lähedal.

Iraani sõja pikaajaline mõju on kullale positiivne

Iraani sõja pikaajaline mõju sõltub suuresti sellest, kuivõrd pikaks konflikt kujuneb ning milline saab olema mõju energiahindadele. Brenti toornafta barrelihind on tõusnud 100 dollarini, veel aasta alguses kauples see 60 dollari juures. Maagaasi hinnad on Euroopas aasta algusega võrreldes kahekordistunud.

Nagu eelmisel nädalal avaldatud analüüsis kirjutasin, siis energiahindade pikaajaline kasv tooks läänemaailmas arvatavasti kaasa uue inflatsioonilaine. Nüüd oleneb kõik sellest, kui pikaks sõda kujuneb ja kui kaua on suletud Hormuzi väin, kust liigub läbi viiendik maailma naftatoodangust.

Praeguste energiahindade juures näeme inflatsiooni märgatavat kiirenemist arvatavasti juba sellel aastal. Kui nafta hind peaks tänavu ületama 150 dollari piiri, siis kiireneb inflatsioon Bloombergi SHOK mudelite järgi lääneriikides umbes 2-3 protsendipunkti võrra.

Inflatsioon süvendab stagflatsiooni

Inflatsiooni kiirenemine tähendab lääneriikides stagflatsiooni süvenemist. Stagflatsioon on keskkond, kus majandustel läheb kehvasti, aga inflatsioon on kõrge. Kulla jaoks on taoline keskkond väga soodne, sest tavaliselt kaasneb sellega kapitali väljavool võlakirjadest ning valuutade ostujõu langus.

Samuti satuvad keskpangad raskesse olukorda, sest lauale jääb kaks valikut:

• Ohjeldada baasintressimäärade tõstmisega inflatsiooni ja riskida riikide võlakriisiga.
• Lasta inflatsioonil möllata, mis võimaldab riikidel võlakoormast järk-järguliselt vabaneda.

Mõlemad stsenaariumid on kulla jaoks toetavad – esimene tähendab võlakirjade hinnalangust, teine tähendab valuutade ostujõu langust. Seega on Iraani sõja pikaajalised mõjud kulla hinnale selgelt positiivsed.

Kui Hormuzi väin jääb suletuks 3-6 kuuks, võiks kuld kaubelda aasta lõpuks juba 6500 dollari juures. Kui nafta jääb praegusele tasemele (100 dollarit), võiks kuld kaubelda 6300 dollari juures. Kui nafta hind langeb tagasi 70-80 dollari juurde, võiks kuld kaubelda aasta lõpus 6000 dollari juures.

Need on hinnangulised hinnasihid, mis eelkõige illustreerivad sõja mõju kulla hinnale. Samuti eeldavad need hinnasihid, et keskpankade ning investorite baasnõudlus püsib enam-vähem sama. Kui keskpankade või investorite nõudlus peaks hoopis langema, võib hind tänavu ka langeda või külgsuunas liikuda.

Majanduslangus võib tuua ajutise hinnalanguse

Kui me näeme lähiajal läänemaailmas finantskriisi või majanduslangust – näiteks võib selle sütikuks saada eralaenude kriis USAs – siis võime näha ka väärismetallide turul ajutist, aga arvestatavat hinnalangust.

Tuletan meelde, et 2008. aasta kriisis langes kulla hind esialgu 30 protsenti. Koroonakriisi esimestel nädalatel kukkus kulla hind 15 protsenti. Põhjuseks on asjaolu, et kriisi ajal tekib finantsinstitutsioonidel reeglina likviidsuskriis (rahapuudus), mis sunnib kõiki varasid müüma, kaasa arvatud väärismetalle. Mõlemal juhul järgnes esialgsele langusele aga kiire hinnatõus. Miniversiooni sellest nägime ka 2025. aasta kevadel, mil USA president Donald Trump alustas ulatuslikku tariifisõda.