Miks on kulla hind pärast Iraani sõja algust langenud? Mis saab edasi?

03.13.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hind tõusis Iraani sõja puhkemise järel mitu protsenti, kuid on pärast seda uuesti langenud. Miks langus toimus ja kuidas sõda edaspidi kulla hinda mõjutab? Mis saab siis, kui Hormuzi väin suletuks jääb?

Iraani sõda algas veebruari viimasel nädalavahetusel. Sellele järgnenud esmaspäeval kallines kulla hind turu avanedes ligi 3 protsenti, aga hakkas seejärel langema. Tänaseks kaupleb kuld sõja algusega võrreldes hoopis madalamal (reedese seisuga ca 3 protsenti madalamal).

Üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et sõda oli hindadesse juba suuresti sisse arvestatud. Paljudele turuosalistele ei tulnud sõda üllatusena, sest USA oli rünnakuks juba nädalaid ette valmistunud. Regiooni liikusid lennukikandjad, õhutõrje süsteemid positsioneeriti ümber ning toimusid muud ettevalmistused.

Paljud lühiajalised kauplejad panustasid geopoliitiliste pingete teravnemisel kulla hinnale. Kui sõda reaalselt algas, hakati kasumeid võtma. See on arvatavasti olnud ka põhjus, miks kuld on märtsis mõnevõrra odavnenud. Finantsturgudel on levinud ütlus: buy the rumor, sell the news (ostke kuulujutte, müüge uudiseid). Teisisõnu kui mingi sündmuse toimumine on muutunud üsna tõenäoliseks, siis tuleb sellele panustada. Kui sündmus on aset leidnud, tuleb kasumeid võtta.

Kirjutasin sõja esimesel päeval, et kulla hind võib uuel nädalal hüppeliselt kasvada. Kuigi esimesel päeval hinnad tõusid, oli turgude reaktsioon oodatust tagasihoidlikum. Ilmselt alahindasin seda, kuivõrd palju oli sündmus lühiajaliselt juba hindadesse sisse arvestatud.

Kulla hinda mõjutavad peamiselt sündmuse tagajärjed

Mõnevõrra kinnitab selline hindade liikumine ka ajaloolist mustrit, kus kulla hinda mõjutavad eelkõige geopoliitiliste sündmuste tagajärjed, mitte sündmused ise. Näiteid ajaloost on mitmeid.

Sama mustrit nägime selgelt ka Ukraina sõja alguses. Kulla hind tõusis pärast sõja algust kiiresti 9 protsenti, aga kauples pool aastat hiljem sõja algusega võrreldes madalamal tasemel. Kiirema tõusu tõi hiljem just sõja tagajärg – nimelt külmutati Venemaa välisvaluuta reservid, mis oli maailma rahanduses pretsedenditu samm. Pärast seda hakkasid mitmed arenevate riikide keskpangad dollarireseve vähendama ja kullareserve suurendama. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks kulla hind on viimastel aastatel kiiresti kallinenud.

Sarnane muster oli jägitav ka pärast 2001. aasta New Yorgi terrorirünnakuid. Kuld kallines ühe päevaga 6 protsenti, ent kaotas kogu tõusu loetud nädalatega. Sündmusele järgnenud Afganistani ja Iraagi sõda suurendasid aga USA eelarve puudujääki ja riigivõlga, mis andsid kulla pikaajalisele tõusule kütust juurde.

Lühiajalised mõjud: dollar ja riigivõla intressid

Kulda on lühiajaliselt survestanud ka dollari tugevnemine ning USA riigivõlakirjade tootluse kasv. Tugevam dollar muudab kulla teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks ja riigivõla pealt makstavad kõrgemad intressid meelitavad osa investoreid kullast võlakirjadesse. Nende kahe faktori mõjud on minu hinnangul aga selgelt lühiajalised.

Pikaajaliselt need faktorid kullaturgu enam aga praktiliselt ei mõjuta, sest kõikide valuutade ostujõud langeb samaaegselt. See tähendab, et kõrgem intress ei tee riigivõlakirju tingimata tulusamaks investeeringuks, vaid peegeldab lihtsalt riigivõlaga seotud riskide kasvu ja inflatsiooni.

Seega kuld ei mängi enam praeguse rahasüsteemi mängureeglite järgi, vähemalt pikaajaliselt mitte. Seda tõendab asjaolu, et kuld on saavutanud hinnarekordeid ajal, mil USA riigivõlakirjade inflatsiooniga korrigeeritud tootlus on olnud 15 aasta kõrgeima taseme lähedal.

Iraani sõja pikaajaline mõju on kullale positiivne

Iraani sõja pikaajaline mõju sõltub suuresti sellest, kuivõrd pikaks konflikt kujuneb ning milline saab olema selle mõju energiahindadele. Brenti toornafta barrelihind on peale sõja algust tõusnud 100 dollarini, veel aasta alguses kauples see 60 dollari juures. Maagaasi hinnad on Euroopas aasta algusega võrreldes kahekordistunud.

Nagu eelmisel nädalal avaldatud analüüsis kirjutasin, siis energiahindade pikaajaline kasv tooks läänemaailmas arvatavasti kaasa uue inflatsioonilaine. Nüüd oleneb kõik sellest, kui pikaks sõda kujuneb ja kui kauaks jääb suletuks Hormuzi väin, mille kaudu liigub viiendik kogu maailma naftatoodangust.

Praeguste energiahindade juures näeme inflatsiooni märgatavat kiirenemist arvatavasti juba sellel aastal. Kui nafta hind peaks tänavu ületama 150 dollari piiri, siis kiireneb inflatsioon Bloombergi SHOK mudelite järgi lääneriikides umbes 2-3 protsendipunkti võrra.

Inflatsioon süvendab stagflatsiooni

Inflatsiooni kiirenemine tähendaks lääneriikide jaoks stagflatsiooni süvenemist. Stagflatsioon on keskkond, kus majanduskasv on madal, aga inflatsioon samal ajal kõrge. Kulla jaoks on taoline keskkond väga soodne, sest tavaliselt kaasneb sellega nii kapitali väljavool võlakirjadest kui ka valuutade ostujõu langus.

Samuti satuvad raskesse olukorda keskpangad, kelle lauale jääb kaks valikut:

• Ohjeldada inflatsiooni baasintressimäärade tõstmisega ja riskida riikide võlakriisiga.
• Lasta inflatsioonil möllata, võimaldades riikidel võlakoormatest järk-järguliselt vabaneda.

Mõlemad stsenaariumid on kulla jaoks toetavad – esimene tähendab võlakirjade hinnalangust, teine aga valuutade ostujõu langust. Seega on Iraani sõja pikaajalised mõjud kulla hinnale selgelt positiivsed.

Kui Hormuzi väin jääb suletuks 3-6 kuuks, võiks kuld kaubelda aasta lõpus juba 6500 dollari tasemel. Kui nafta jääb praegusele tasemele (ca 100 dollarit), võiks kuld kaubelda 6300 dollari juures. Kui nafta hind langeb tagasi 70-80 dollari juurde, võiks kuld kaubelda aasta lõpus 6000 dollari piirimail.

Need on hinnangulised hinnasihid, mis illustreerivad eelkõige sõja mõju kulla hinnale. Samuti eeldavad need hinnasihid, et keskpankade ning investorite baasnõudlus püsib enam-vähem samal tasemel. Kui keskpankade või investorite nõudlus peaks langema, võib ka hind tänavu langeda või liikuda külgsuunaliselt.

Majanduslangus võib tuua ajutise hinnalanguse

Kui näeme läänemaailmas lähiajal finantskriisi või majanduslangust – sütikuks võib saada näiteks eralaenude kriis USAs – siis võime näha ka väärismetallide turul ajutist, aga arvestatavat hinnalangust.

Tuletan meelde, et 2008. aasta kriisi alguses langes kulla hind 30 protsenti. Koroonakriisi esimestel nädalatel kukkus kulla hind 15 protsenti. Põhjuseks on asjaolu, et kriisi algfaasis tekib finantsinstitutsioonidel reeglina likviidsuskriis (rahapuudus), mis sunnib kõiki varasid müüma, kaasa arvatud väärismetalle. Mõlemal juhul järgnes esialgsele langusele aga kiire hinnatõus. Miniversiooni sellest nägime ka 2025. aasta kevadel, mil USA president Donald Trump alustas ulatuslikku tariifisõda.