Miljardäride vara kasvab hüppeliselt, ebavõrdsus suureneb

18.03.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Forbesi avaldatud miljardäride nimekiri kasvas järsult ka eelmine aasta, mis viitab ebavõrdsuse kasvule. Miljardäride varade kogumaht on sellel sajandil hüppeliselt kasvanud ning suuresti on see toimunud just rahatrüki tõttu.

Selgus, et miljardäride hulk on aastaga kasvanud 390 võrra, 3428ni. Eestis on Forbesi andmetel kaks miljardäri – Wise’i asutajad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus. Lätis ja Leedus pole seevastu ühtegi miljardäri.

Kõige rohkem on miljardäre Ameerika Ühendriikides – kokku 989. Hiinas on neid 610 ning Indias 229. Esikolmikule järgnevad Saksamaa (212), Venemaa (147), Itaalia (89), Kanada (82), Brasiilia (70) ja Taiwan (66).

Nimekirja lisandus ka ajaloo noorim miljardär, kes on oma varanduse ise välja teeninud – 22aastane Surya Midha. Ta kaasasutas tehisintellektil põhineva värbamise idufirma Mercor.

Miljardäride koguarv on kiiresti kasvanud

Allpool oleval graafikul on näha, kuidas miljardäride koguarv on sellel sajandil kasvanud. Kui aastal 2000 oli neid kokku 470, siis praeguseks on nende arv 7-kordistunud. Suuremad langused toimusid just majanduskriiside ajal – 2009. aastal ja 2020. aastal.

Samas on ka selgelt näha, et pärast 2020. aasta koroonakriisi kasvas miljardäride hulk järsult. Ühelt poolt on selle põhjuseks kõrge inflatsioon, mis vähendas valuuta väärtust ja tegi miljardäriks saamise lihtsamaks. Teisalt kasvas miljardäride hulk ka valitsuste ja keskpankade poliitika tõttu – nimelt suurendati pärast koroonakriisi järsult rahamassi ja valitsuse kulutusi.

Suur osa trükitud rahast jõudis finantsturgudele, kergitades seal varade hindu. Kuna varad on peamiselt koondunud rikaste kätte, siis said rikkad rahatrüki tulemusel veelgi rikkamaks.

Miljardäride varade maht on järsult kasvanud

Samuti on meil võimalik vaadata miljardäride varade kogumahtu. Kui sajandi alguses oli see vähem kui triljon dollarit, siis tänaseks on see kerkinud lausa 20 korda kõrgemaks – 20,1 triljonini. Tõsi, siin mängib suurt rolli ka miljardäride koguarvu kasv. Sellegi poolest – nende varade maht on kasvanud majandustest tunduvalt kiiremini.

Võrdluseks – USAs on keskmine palk kasvanud viimase 20 aasta jooksul (2006-2026) 20 dollarilt 37 dollarini ehk umbes 85 protsenti. Miljardäride varade maht on samal ajaperioodil kasvanud 8 korda.

Ebavõrdsuse kasvust annab mõnevõrra parema ülevaate näitaja, mis võrdleb miljardäride varade mahtu maailmamajanduse kogumahuga (sisemajanduse koguprodukti ehk SKPga). Allpool oleval graafikul on näha, kuivõrd suure osa miljardärid kogu maailmamajanduse mahust moodustavad.

Kui aastal 2000 oli miljardäride varade kogumaht 2,7 protsenti maailmamajandusest, siis tänaseks on see kasvanud enam kui 16 protsendini. See on muutunud ajal, mil globaalses majanduses on toimunud mitmed struktuursed muutused – näiteks ülimadalate intressimäärade ajastu, tehnoloogiafirmade võidukäik ning rahatrükist tulenev varahindade kasv.

Kuna miljardäride varad on tugevalt seotud eelkõige finantsvarade (näiteks aktsiad, kinnisvara ja võlakirjad), siis on see kasvanud tunduvalt kiiremini kui palgad või üleüldine majandus. Eriti hästi nägime seda koroonakriisile järgnenud aastal, mil rahatürki tõttu tõusid varahinnad väga järsult.

Tulemuseks on jõukuse kontsentreerumine püramiidi tippu – aina suurem osa ressurssidest on käputäie inimeste käes. Kui keskpangad ja valitsused siluvad ka edaspidi igat kriisi rahatrükiga ning ei lase süsteemil ennast ise korrigeerida, näeme ka edaspidi ebavõrdsuse suurenemist. See omakorda tõotab tuua aina suuremad ühiskondlikud pinged.