Miljardäride vara kasvas hüppeliselt, ebavõrdsus suureneb

18.03.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Forbesi avaldatud miljardäride nimekiri kasvas jõudsalt ka eelmisel aastal. See viitab selgelt ebavõrdsuse kasvule. Miljardäride varade kogumaht on sellel sajandil hüppeliselt kasvanud ning suuresti on see toimunud just rahatrüki tõttu.

Nimekirjast selgub, et miljardäride hulk on aastaga kasvanud 390 võrra, 3428ni. Eestis on Forbesi andmetel kaks miljardäri – Wise’i asutajad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus. Lätis ja Leedus pole seevastu ühtegi miljardäri.

Kõige rohkem on miljardäre Ameerika Ühendriikides – kokku 989. Hiinas on neid 610 ning Indias 229. Esikolmikule järgnevad Saksamaa (212), Venemaa (147), Itaalia (89), Kanada (82), Brasiilia (70) ja Taiwan (66).

Nimekirja lisandus ka ajaloo noorim miljardär, kes on oma varanduse ise teeninud – 22aastane Surya Midha. Midha kaasasutas tehisintellektil põhineva värbamise idufirma Mercor.

Miljardäride koguarv on kiiresti kasvanud

Allpool oleval graafikul on näha, kuidas miljardäride koguarv on jooksval sajandil kasvanud. Kui aastal 2000 oli miljardäre kokku 470, siis praeguseks on nende arv 7-kordistunud. Miljardäride hulk vähenes enim aga majanduskriiside ajal – 2009. ja 2020. aastatel.

Graafikult on selgelt näha, et pärast 2020. aasta koroonakriisi kasvas miljardäride hulk järsult. Ühelt poolt on põhjuseks olnud kõrge inflatsioon, mis vähendas valuuta väärtust ja tegi miljardäriks saamise lihtsamaks. Teisalt kasvas miljardäride hulk aga valitsuste ja keskpankade poliitika tõttu – nimelt suurendati pärast koroonakriisi järsult rahamassi ja valitsuse kulutusi.

Suur osa trükitud rahast jõudis finantsturgudele, kergitades paljude varaklasside hindu. Kuna suur osa varadest on koondunud just rikaste kätte, siis said rikkad rahatrüki tulemusel suurima võidu ja tulemusena veelgi rikkamaks.

Miljardäride varade maht on järsult kasvanud

Samuti on meil võimalik vaadata miljardäride varade kogumahtu. Kui sajandi alguses oli see vähem kui triljon dollarit, siis tänaseks on see kerkinud lausa 20 korda kõrgemaks – 20,1 triljonini. Tõsi, siin mängib suurt rolli ka miljardäride koguarvu kasv, kuid sellegi poolest on miljardäride varade maht kasvanud maailmamajandusest tunduvalt kiiremini.

Võrdluseks – USA keskmine tunnipalk on viimase 20 aasta jooksul (2006-2026) kasvanud 20 dollarilt 37 dollarini ehk umbes 85 protsenti. Miljardäride varade maht on samal ajaperioodil kasvanud 8 korda.

Ebavõrdsuse kasvust annab aga isegi parema ülevaate näitaja, mis võrdleb miljardäride varade mahtu maailmamajanduse kogumahuga (maailma majanduse koguprodukti ehk SKPga). Allpool oleval graafikul on näha, kuivõrd suure osa miljardäride varad kogu maailmamajanduse mahust moodustavad.

Kui aastal 2000 moodustas miljardäride varade kogumaht maailmamajandusest 2,7 protsenti, siis tänaseks on see näitaja kasvanud enam kui 16 protsendini. See muutus on toimunud ajal, mil globaalses majanduses on toimunud mitmed struktuursed nihked – näiteks ülimadalate intressimäärade ajastu, tehnoloogiafirmade võidukäik ja rahatrükist tulenev varahindade kasv.

Kuna miljardäride varade väärtus on tugevalt seotud finantsvaradega (aktsiad, kinnisvara ja võlakirjad), siis on see kasvanud tunduvalt kiiremini kui palgad või üleüldine majandus. Eriti hästi nägime seda koroonakriisile järgnenud aastal, mil rahatürki tulemusena tõusid varade hinnad väga järsult.

Tulemuseks on jõukuse kontsentreerumine püramiidi tippu – aina suurem osa ressurssidest koondub käputäie inimeste kätte. Kui keskpangad ja valitsused siluvad ka tulevikus igat kriisi rahatrükiga ning ei lase süsteemil ennast ise korrigeerida, näeme ka edaspidi ebavõrdsuse suurenemist. See omakorda toob kaasa aina suuremaid ühiskondlike pingeid.