Suur analüüs: kui kõrgele võivad tõusta Eesti kütusehinnad?

01.04.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Iraani sõda on toonud nafta- ja kütuseturule ajaloo suurima šoki. Vaatame, kuidas Eesti kütusehinnad kujunevad ja kui kõrgele võiksid need sõja kestma jäämisel potentsiaalselt tõusta.

Selgub, et praktiliselt 60 protsenti tanklas makstavast kütusehinnast läheb maksudena riigile. Kütusemüüjate kõik kulud ja kasum moodustavad hinnast vaid umbes 10 protsenti.

Kui bensiini ja diisli hinnad Euroopa turul tõusevad, kasvavad summades ka nende pealt makstavad maksud. Näiteks kuu ajaga on ühe liitri diisli pealt makstav käibemaks kasvanud 12 eurosendi võrra.

Kütusehinnad sõltuvad väga palju toornafta hinnast, mis on alates Iraani sõja algusest kallinenud praeguseks 47 protsenti. Rahvusvaheline Energiaagentuur on nimetanud praegust Lähis-Ida konflikti naftaturu ajaloo suurimaks šokiks.

Bensiini hinnad on Eestis kuu ajaga kallinenud enam kui 20 protsenti, diisli puhul on kasv olnud lausa 42 protsenti.

Allpool oleval graafikul on näha, kuidas kütusehinnad on Eestis märtsikuus liikunud. Edasises analüüsis vaatame, millest kütusehinnad koosnevad, miks on diisli hinnad tõusnud bensiinist tunduvalt kiiremini ning vaatame eri stsenaariumeid, kuivõrd kõrgele võiks kütusehinnad sõja jätkumisel kerkida.

Kuidas kujuneb Eesti kütusehind?

Laias laastus on kütusehindades viis muutujat – nafta hind, rafineerimine, transport, maksud ning kütusemüüja kulud ja kasum. Vaatame kõigepealt peamiste rafineeritud naftatoodete ehk bensiini ja diisli hinnamuutust.

Nafta hind on umbes poole võrra tõusnud, aga Eesti kütusemüüjate jaoks on olulised just diisli ja bensiini hulgihinnad. Üldiselt kaubeldakse kütustega Euroopas Rotterdamis ja nendest hindadest sõltuvad ka Eesti jaamades kuvatavad hinnad.

Mul ei ole andmeid selle kohta, milliseid lepinguid Eesti kütusemüüjad täpselt omavad, aga olulisimaks bensiini hulgihindade mõõdikuks peetakse Eurobobi bensiinihindu  (Gasoline Euro-bob Oxy NWE Barges). Diisli puhul on kõige olulisemaks gaasiõli futuurid Rotterdamis (Low Sulphur Gasoil futures). Need on tihedalt seotud Eesti kütusemüüjate poolt makstavate hindadega.

Oluline on ka märkida, et mõlema instrumendi futuuridega kaubeldakse dollarites. Kuna dollar on märtsis euro suhtes mõnevõrra tugevnenud, tähendab see ka veidi suuremat hinnatõusu Euroopas. Allpool oleval graafikul on näha nii bensiini kui diisli hulgihindu eurodesse arvestatuna.

Diisli hinnad on kuu ajaga kahekordistunud

Graafikul on näha, et diisli hinnad on bensiini hindadest tõusnud tunduvalt kiiremini. Globaalsed diisli varud olid juba enne sõda madalal tasemel, sest USAs kestis külmaperiood oodatust kauem. Samuti olid pärast talve varud madalad ka mitmel pool mujal, kaasa arvatud Euroopas.

Kuna diislit kasutatakse suuresti kaupade transpordis, tootmises, põllumajanduses ning laevanduses, siis mõjutab see muid hindu majanduses rohkem kui bensiin. Kui diisli hind tõuseb, kasvavad lõpuks väga paljude kaupade hinnad – alates mööblist kuni toiduni.

Samuti ei ole diisli nõudlus niivõrd elastne kui bensiini puhul – see tähendab, et hinnatõus ei tekita nii suurt nõudluse langust. Kui on vaja vilja koristada, siis ei saa kombaine seisma jätta. Mööbli tootmiseks diislit kasutavaid masinaid seisma ei panda. Bensiini kasutavad peamiselt aga sõiduautod ning kõrgemate hindade puhul sõidetakse lihtsalt vähem.

Maksude osa kütusehindades

Tähelepanelikum lugeja märkas, et bensiini- ja diislihinnad pole Eesti tanklates nii palju tõusnud kui Euroopa hulgiturul. Põhjus peitub selles, et kütusehinnast moodustavad väga suure osa maksud (käibemaks, aktsiis ja vedelkütusevaru maksemäär). Kuna aktsiis on liitri kohta fikseeritud, siis erinevalt käibemaksust see koos kütuse hinnaga ei tõuse.

Hetkel on seatud bensiini aktsiisiks liitri kohta 0,591 eurot. Diisli puhul on aktsiis liitri kohta 0,428. Käibemaks lisandub kütuse lõpphinnale, mis tähendab, et käibemaks arvestatakse ka aktsiisist. Lisaks on kütusele määratud ka vedelkütusevaru maks, mis on 4 eurot 1000 liitri kohta.

Bensiini ja diisli tihedus ei ole fikseeritud ning võib varieeruda – tavapäraselt on ühes liitris kütust 740-760 grammi. Allpool olevate arvutuste puhul on arvesse võetud, et kütus kaalub keskmiselt 750 grammi liitri kohta. Seejärel on võimalik välja arvutada ligikaudne liitri hind Euroopa hulgiturul.

Allpool olevas tabelis on näha, kui suure osa kütusehinnast bensiin ja diisel moodustavad (tumesinisega). Näeme selgelt, et lõviosa kütusehinnast moodustavad tegelikult maksud – kokku umbes 60 protsenti.

Suur osa hinnatõusust tuleneb maksusumma kasvust

Üleval pool oleval graafikul on punasega näidatud kõik muud kulud, mis kütusemüügiga kaasnevad. Lisaks kütusemüüjate kasumimarginaalile on seal tanklate ülalpidamiskulud, töötajate palgad jpm. Samuti ei pruugi see number päris täpne olla, sest kütusemüüjate sisseostu hinnad võivad mõnevõrra erineda sellest, milline on kütuste sama päeva hulgihind Euroopas.

Laias laastus võib öelda, et kütusemüüjate kulud ja kasumimarginaal moodustavad kütusehinnast umbes 10 protsenti.

Kuigi kütusemüüjate marginaalid võivad olla kuu ajaga mõne sendi võrra kasvanud, siis suur osa hinnatõusust läheb ikkagi maksudena riigile. See tähendab, et kui hind tõuseb, kasvab kiiresti ka liitri pealt makstav käibemaksu summa. Näiteks diisli pealt tuli veebruari lõpus maksta keskmiselt 28 eurosenti käibemaksu, märtsi lõpus aga juba 40 senti.

Stsenaariumid: kui kõrgele võivad kütusehinnad tõusta?

Kui jaanuaris ja veebruaris jõudis maailmaturule iga päev 107 miljonit barrelit naftat, siis praeguseks suletud Hormuzi väinast liikus läbi 18,4 miljonit barrelit. See tähendab, et nafta ei jõua enam piisavas koguses turule, mis on hinnad väga kiiresti kasvama pannud.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) teatas märtsi alguses, et praegune Lähis-Ida konflikt on maailma ajaloo suurim naftaturu šokk.

Osaliselt on suutnud Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid oma naftat transportida torujuhtmete kaudu. Lisaks sellele on IEA toonud turule oma varud. Nende meetmetega on suudetud puudujäägist katta umbes 7,3 miljonit barrelit. Arvestades sõjaeelset nõudlust, siis puudujääk on jätkuvalt umbes 9 miljonit barrelit. Pakkumine on vähenenud aga 11,1 miljoni barreli võrra (enne oli turg kerges ülejäägis). Naftaturu mõistes on tegemist erakordselt suure numbriga.

Mitmed suurriigid on turule paisanud strateegilisi naftavarusid, mis võimaldab aega juurde osta. Aga praeguse tempo juures saavad varud otsa nädalatega. Kütuse

Probleem tekib ka tootmisega, sest mitmetel Lähis-Ida riikidel pole enam ruumi naftat kuhugile varundada. Lisaks õhurünnakutele on see üks põhjustest, mis sunnib tootmist seisma panema.

Viimased tankerid, kes Hormuzi väinast veel märtsi alguses läbi said, on enamjaolt jõudnud juba Euroopasse. See tähendab, et kriisi tõsisem osa on veel ees.

Kui kõrgele võivad liikuda bensiini ja diisli hinnad?

Igasuguste prognooside tegemisel on oluline märkida, et praegune olukord on erakordne ning keegi ei tea, kuivõrd kõrgele võiksid naftahinnad konflikti jätkumisel tõusta. Küll aga võib anda hinnanguid.

Kui sõda peaks lähinädalatel läbi saama, siis arvatavasti jääb nafta barrelihind sõjaeelsest tasemest kõrgemale, sest tootmisele on tehtud juba arvestatavat kahju. Arvatavasti jääks nafta hind sellisel juhul ca 85-100 dollari vahemikku. Kütusehinnad langeks ehk 10-20 sendi võrra, aga mitte sõjaeelsetele tasemetele.

Kui Hormuzi väin on mai teises pooles endiselt suletud, võiks Brenti toornafta hinnad tõusta erinevate hinnangute kohaselt juba 150-170 dollarini barrelist (hetkel kaupleb Brent 101 dollari juures).

Kui võtta aluseks nafta hinnatõusu varasem mõju kütusehindadele, siis võiks 150 dollarise barrelihinna juures olla bensiini hulgituru hind liikuda 1250-1300 euro juurde tonnist ning diisli oma 1900-2100 euroni tonnist.

Sellisel juhul maksaks bensiini liiter tanklates koos maksudega juba ca 2,3 eurot liitrist. Diisli puhul aga juba umbes 2,9 eurot liitrist – seda eeldusel, et mõju diislihindadele saab vastava turu kitsikuse tõttu olema suurem. Tegemist on ligikaudsete arvutustega, mis lähtuvad nafta hinna varasemast mõjust kütuse hulgihindadele.

Kui konflikt ei ole läbi ka juunis ning väin on suve keskpaigaks jätkuvalt suletud, võib barrrelihind liikuda juba 200 dollari lähedale. Sellisel juhul maksaks bensiini liiter Eesti tanklates juba 2,7 eurot ning diisel 3,4 eurot.

Nafta hinnatõusu mõjust kullale saab pikemalt lugeda siit ning mõjust inflatsioonile siit.