Tõus jätkub: kulla hind hüppas värskete rekorditeni

02.09.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hind hüppas esimesel sügiskuul uue rekordini, ületades uuesti 3500 dollari taseme. Hinda surub kõrgemale nii intressimäärade langetamise ootus kui ka suurriikide rahandusprobleemide süvenemine.

Kulla hind hüppas täna öösel Aasia kauplemise ajal 3508 dollarini untsist, mis on uus päevasisene rekord. Eilse päeva sulgumishind oli 3447,4 dollarit, mis on samuti kõigi aegade rekord. Eurodes jõudis kuld 2998 euroni untsist, aprillis saavutatud rekord on 3036 eurot.

Eelmine päevasisene rekord pärines selle aasta aprilli keskpaigast, mil kuld kerkis pärast USA presidendi Donald Trumpi ülemaailmsete tariifide kehtestamist järsult 3500 dollarini. Tollal püsis hind sellel tasemel väga lühikest aega. Tundub, et seekordne tõus on toimunud veidi jätkusuutlikumatel alustel.

Hõbeda hind tõusis 40,8 dollarini untsist, mis on kõrgeim tase alates 2011. aastast – toonasest ajast pärineb ka 49,8 dollarine rekordhind. Eelmisel nädalal selgus, et hõbedasse investeeris kümneid miljoneid dollareid ka Saudi Araabia keskpank.

Lühiajaliselt mõjutab kulla hinda Föderaalreserv

Kullale on viimastel nädalatel hoogu andnud ootused, et Föderaalreserv alustab peagi intressimäärade langetamisega. Kui intressid langevad, mõjub see kulla hinnale tavaliselt positiivselt. Lisaks sellele suurendaks madalamad intressid ka raha hulka majanduses (monetaarne inflatsioon), mis võib hakata avalduma ka tarbijahindade kasvus.

Turgudele tekitab muret ka asjaolu, et Donald Trump on intensiivselt ründamas Föderaalreservi iseseisvust.

Tehnilist pilti vaadates ületas kulla hind väga olulise vastupanutaseme, mida näeb allpool olevalt graafikult (3440 dollari tase). Augusti analüüsis kirjutasin, et selle taseme otsustaval ületamisel näeme arvatavasti uusi rekordeid ja tõusu jätkumist. Asjaolu, et kuld saavutas need tasemed niivõrd kiiresti, tuli ka mulle üllatusena. Aga nagu olen mitmetes eelnevates analüüsides maininud – pikaajaline tõusuturg üllatab reeglina ülespidiselt (hind tõuseb varem ja agressiivsemalt, kui arvatakse).

Praeguseks kaupleb kulla unts 3478 dollari juures. Kui 3500 dollari tase (aprilli tipud) otsustavalt ületatakse, siis võiks hind tõusta küllalt kiiresti 3650-3700 dollari juurde. Selleks peaks kauplemispäev sulguma 3500 dollari tasemest kõrgemal.

Kulla ja hõbeda pikaajalisel hinnatõusul on mitmeid põhjuseid. Sellele on kaasa aidanud nii keskpankade rekordiline nõudlus, geopoliitilised pinged, tariifid, Aasia nõudluse kasv ning riikide rahanduse seisu märkimisväärne halvenemine.

Rahanduse olukord halveneb nii ÜKis kui Prantsusmaal

Riikide rahanduse halvenemine on viimastel päevadel hakanud selgelt peegelduma ka turgude liikumistes. Suurte lääneriikide seas on halvima rahanduse seisuga hetkel USA, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik.

Ühendkuningriigi 30aastaste valitsusvõlakirjade intress tõusis täna kõrgeima tasemeni alates 1998. aastast. See iseloomustab kõnekalt riigi rahanduse hetkeseisu. Samuti näitab see, et turud ei usalda võimul olevat Leiboristide parteid. Juba praegu on ÜKi riigieelarves suur auk, mis võib ökonomistide sõnul juba sügisel tuua kaasa poole sajandi suurima võlakriisi. Kuna uut võlga peab riik võtma aina kõrgema intressiga, siis riskitakse intressimaksete kasvust tuleneva võlaspiraaliga.

Loe pikemalt: Ökonomistide sõnul võib Ühendkuningriiki tabada võlakriis juba sügisel

Prantsusmaa eelarve on samuti sügavas miinuses ning peaminister Francois Bayrou seisab silmitsi valitsuse lagunemisega. Nimelt toimub Prantsusmaa parlamendis järgmisel esmaspäeval peaministri usaldushääletus. Prantsusmaa 30aastaste võlakirjade intress tõusis uuel nädalal 16 aasta kõrgeima tasemeni.

Loe pikemalt: Prantsusmaa kohal ripub võla giljotiin

Ka Saksamaa on seoses majanduse stagneerumise ja kaitsekulutuste kasvuga loobunud oma karmist eelarvepoliitikast. Saksamaa 10aastaste võlakirjade intress kerkis sellel nädalal 14 aasta tippu. Uusi laene tuleb võtta makstes aina kõrgemat intressi.

Võlaspiraali oht kasvab

Laenamine on muutumas suurriikide jaoks aina kallimaks – seda ajal, mil riigivõlad on kõrgeimatel tasemetel alates teisest maailmasõjast. Intressid liiguvad aina kõrgemale. See ähvardab lükata suurriikide majandused võlaspiraali. Võlaspiraal on olukord, kus kõrge võlatase ja puudujäägis eelarved suruvad riigivõla intresse üles ning intresside tõus teeb eelarve olukorra veelgi hullemaks. See omakorda surub intresse veelgi kõrgemale ja tsükkel kordub.

Ajalugu näitab, et taolisest olukorrast on kõige lihtsam väljuda valuuta väärtust lahjendades. See aitab võlgadest järk-järguliselt vabaneda, mis omakorda tähendab, et riigivõlakirjad kaotavad reaalväärtust ning vabanev kapital voolab muu hulgas traditsioonilisse reservvarasse ehk kulda. See on üks peamistest faktoritest, mis annab ka edaspidi kulla hinnatõusule kütust. Nagu olen varasemalt kirjutanud, siis prognoosin, et aastaks 2030 jõuab kulla hind 6000-7000 dollari vahemikku.