USA suurpank prognoosib kulla uusi hinnarekordeid

Keskpankade kullaostud, dedollariseerumise kiirenemine ja Föderaalreservi intressitõusude lõpp tähendavad, et 2500dollarise untsihinna õigustamiseks pole vaja väga suurt investorite lisandumist, teatas USA suurpank Bank of America.

„Meie kokkuvõte on selline: õigustamaks 2500dollarist hinda, ei pea investorite ostud oluliselt suurenema. Raha sissevool kulla börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF) saab olema kriitiline ning nende poolt haldavate varade dünaamika on ülioluline indikaator, mis kinnitab, kas hinnatõus on jätkusuutlik,“ ütlesid BofA tooraineturu strateegid.

BofA näeb, et Föderaalreservi intressitõusude tsükkel on vaatamata kõrgele inflatsioonile peagi läbi saamas. See omakorda viitab sellele, et reaalsed intressimäärad (intressimäärad, millelt on maha arvestatud inflatsioon) ei saa kulla jaoks enam nii suur probleem olema. Kui reaalne intress kasvab, mõjub see kullale negatiivselt ja vastupidi. Alates eelmise aasta algusest hakkasid intressid kiiresti tõusma, aga nüüd on see kasv peatunud.

„Panganduskriis on turge palju mõjutanud ja nüüd oodatakse intresside kärpeid. Samal ajal on alusinflatsioon olnud püsiv ning hinnasurve suur, näiteks kodukulude puhul. See tõstab riski, et inflatsioon tuleb teise raundiga tagasi,“ kirjutasid panga analüütikud. „See kinnitab meie pikaajalist vaadet: keskpankadel ei ole inflatsiooniga võitlemiseks imerelva ning see peaks lõpuks investorid turule tagasi saama. Intressitõusude lõpp saab olema kollase metalli jaoks kriitilise tähtsusega.“

Samal ajal on keskpangad kullaoste aktiivselt jätkanud. Lisaks sellele, et eelmisel aastal ostsid keskpangad rekordkoguses kulda, on dedollariseerumise trend kiirenenud ja see toetab samuti kulda.

„Kaubanduse tingimused, riikide maksebilansid ja kulla hinnad on omavahel vastastikuses seoses,“ lisasid analüütikud. Avalikult on dedollariseerumisest rääkinud vaid käputäis keskpanku. Sellegi poolest liigub maailm multipolaarsuse poole, mida peegeldavad erinevad teated riikide poolt. Näiteks see, et Saudi Araabia kaalub nafta müümist jüaanides. Ja USA valuuta osakaal reservvaluutana on langenud kahe kümnendi taguselt 70 protsendilt praeguseks 58 protsendini.“

BofA tõi välja, et Venemaa on dollarist kõige kiiremini loobumas, sest riigile on globaalselt kehtestatud enim sanktsioone.

„Venemaa ja teiste riikide kogemus USA dollari relvana kasutamisest on pannud keskpankasid oma varasid kulda paigutama,“ kirjutati raportis.

BofA prognoosib, et selle aasta lõpuks tõuseb kulla hind 2200 dollarini untsist. Praegu kaupleb kulla spot-hind 1980 dollaril untsist.