Uus rekord: kulla ülemaailmne nõudlus ületas mullu 5000 tonni piiri

30.01.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Ülemaailmne nõudlus kulla järele ületas 2025. aastal esmakordselt ajaloos 5000 tonni piiri, teatas Maailma Kullanõukogu. Nõukogu väljavaate kohaselt saab nõudlus olema kõrge ka tänavu.

Nõudluse kasvu vedas mullu üleüldine investeerimisnõudluse suurenemine. Füüsilise kulla nõudlus ehk müntide ja kangide müügimahud tõusid 12 aasta kõrgeima tasemeni. Järsult kasvasid ka börsil kaubeldavate fondide (ETF) mahud.

Huvi kulla vastu on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud nii investorite kui keskpankade seas. Paljud investorid ja riigid vähendavad valuutaga seotud varade osakaalu oma portfellides. Eelkõige vähendatakse riigivõlakirjade osakaalu. Samuti mängis nõudluse kasvus oma osa kiire hinnatõus, mis meelitas turule aina rohkem investoreid, kirjutab WGC.

Keskpankade kullaostud ulatusid 863 tonnini, mida on küll vähem kui eelmisel kolmel aastal, kuid ajalooliselt on ostud ikkagi väga kõrgel tasemel.

Ehtetööstuse nõudlus langes hinnatõusu tõttu tonnides mõõdetuna märkimisväärselt. Küll aga näitas turg sellegi poolest tugevust, sest dollarites mõõdetuna suurenes nõudlus umbes viiendiku võrra.

Vaatamata kulla kiirele hinnatõusule kasvas kullakaevanduste toodang vaid 1 protsendi võrra, 3672 tonnini. Ülejäänud osa nõudlusest kaeti peamiselt kulla taaskasutusega.

Investeerimisnõudlus purustas rekordeid

Investeerimisnõudlus ulatus mullu 2175 tonnini. See on ühtlasi uus kõigi aegade rekord. Eelmine rekord pärineb 2020. aastast, mil nõudlus oli 1805 tonni.

Võrdluseks aastal 2024 oli investeerimisnõudlus praktiliselt poole väiksem. Toona vedas kulla hinnatõusu peamiselt keskpankade nõudlus, mullu vedasid hinnatõusu eelkõige erasektori investorid.

Börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETFid) voolas läinud aastal kokku 801 tonni kulda. Võrreldes 2024. aastaga kasvas sissevool 84 protsenti. Füüsilise kulla ehk müntide ja kangide nõudlus tõusis 1374 tonnini.

WGC hinnangul ostsid investorid kulda peamiselt riskide hajutamiseks. Geopoliitilised ja geoökonoomilised riskid, dollari nõrgenemine, aktsiate kõrged hinnatasemed ning intressimäärade langus olid peamised faktorid, mis mullu kulda investeerimist soosisid.

Kulla meeletult kiire hinnatõus lisas nõudluse kasvule hoogu juurde, meelitades turule aina rohkem investoreid.

Allpool oleval graafikul on näha müntide ja kangide aastast nõudlust. Tulpades on eraldi värvidega välja toodud ka eri regioonide nõudlused. Näeme, et huviga just füüsilise kulla vastu paistab silma Hiina, kus münte ja kange osteti kaks korda rohkem kui USAs ja Euroopas kokku.

Keskpankade kullaostud püsisid kõrgel

Keskpankade kullaostud ulatusid mullu 863 tonnini, mis on viimase nelja aasta madalaim tase. Tasub aga meelde tuletada, et 2022, 2023 ja 2024 olid keskpankade ostude mahud igal aastal üle 1000 tonni. Mitte kunagi varem ei ole aastased ostud 1000 tonni taset ületanud. Seega oli 2022-2024 näol tegemist keskpankade kullaostude ajalooliste rekordaastatega.

Kõige suurem kullaostja oli ametlikult juba teist aastat järjest Poola keskpank, kes soetas mullu 102 tonni kulda. Talle järgnesid Kasahstan 57 tonniga, Brasiilia 43 tonniga, Azerbaidžaan 38 tonniga ning Hiina 27 tonniga.

Tasub üle mainida, et jätkuvalt ei ole enam kui poolte ostude puhul täpselt teada, milline keskpank kulda soetab. Nimekirjas on välja toodud üksnes avalikustatud ostud. Spekuleeritakse, et Hiina ostud võivad olla raporteeritust lausa kümme korda suuremad.

Kokku suurendas oma kullareserve mullu vähemalt ühe tonni võrra 21 keskpanka. Müügi poole peal oli ametlikult vaid neli keskpanka, seal hulgas Venemaa keskpank, kes müüs enam kui 6 tonni kulda.

Mõnevõrra jahutas keskpankade huvi kulla vastu hinnatõus, mis on märkimisväärselt suurendanud kulla osakaalu reservides (kui mõõta neid dollaris). See on muutnud paljud keskpangad veidi ettevaatlikumaks, kuid ei ole näha, et pankade strateegiline huvi kulla vastu ära kaoks, teatas nõukogu.

Ehtetööstuse nõudlus sai tugevalt pihta

Ehtetööstuse nõudlus langes mullu eelneva aastaga võrreldes 18 protsenti, 1542 tonnini. Nii Indias kui Hiinas kukkus nõudlus umbes veerandi võrra.

Langus ei ole üllatav, sest ehete ostjad on hinnatundlikumad. Samas – kui vaadata dollarites, siis kasvasid mahud uute rekorditeni. Samuti kulutati rekordiline osa sissetulekustest kuldehete peale.

Euroopas ja USAs langesid ehete nõudluse mahud vähem kui Indias ja Hiinas. Samuti oli kukkumine tagasihoidlikum Lähis-Idas.

Tehnoloogiasektori nõudlus langes vaid 1 protsendi võrra, 333 tonnini. Praeguseks moodustab see kogunõudlusest vaid 6,6 protsenti. Seega mõjutab tehnoloogiasektor kulla hinda küllaltki minimaalselt.

2026. aasta väljavaade

Nõukogu väljavaate kohaselt mõjutavad geopoliitilised sündmused ka tänavu kulla hinda. Keskpankade nõudlus püsib nende hinnangul tugev (sarnane mullusega), samuti oodatakse suuri investeeringuid ETFidesse ning füüsilisse kulda (mündid ja kangid).

Samuti mainiti, et taaskasutuse kaudu tuleb turule küll rohkem kulda, aga mitte piisavalt. Kaevanduste tootmismahud küll kasvavad, aga mitte märkimisväärselt – oodatakse umbes 113 tonni suurust kasvu (mullu oli kaevanduste toodang 3672 tonni).

Lisaks toodi välja, et Euroopas on kullainvesteeringute mahud 2022. aasta omadest jätkuvalt tunduvalt madalam ning kasvuruumi on küllaga. Samuti on Aasia investorid alles oma kullapositsioone üles ehitamas.

Nõukogu tõi välja kuus peamist põhjust, miks investeerimisnõudlus püsib uuel aastal tugev.

• Reaalsed intressimäärad (intressid – inflatsioon) on alanemas
• Võlakirjaturg võib muutuda volatiilseks
• Aktsiaturud on kõrgelt hinnastatud ja arvestavad ideaalse tulevikuga
• USA dollar on eri mõõdikute järgi teiste valuutade suhtes ülehinnatud
• Geopoliitilised riskid püsivad
• Keskpangad pakuvad oma ostudega nõudlusele ankrut