Avalik kiri töötukassa nõukogu esimehele Maret Maripuule

Käesolevat kirja ajendas kirjutama mure Eesti töötukassa reservidesse kogunenud raha pärast. Läbi aegade on sinna kogunenud üle 2,6 miljardi krooni eesti inimeste tööga teenitud raha, mille on nad maksudena maksnud riigile, et keerulisematel aegadel sealt taas abi saada.

Eelkõige peab kogunenud raha puhul eesmärgiks seadma selle säilimise. Kahjuks praegune finantssüsteem seda ei soodusta. Vastavalt Kondratjevi majandustsüklite teooriale ja selle edasiarendusele Schumpeter-Freeman-Perezi teooriaks on tehnoloogiarevolutsioonide vältimatuks osaks 10-15aastane majanduskriis tsükli keskel. Käesolev infotehnoloogia revolutsioonilise arenguga kaasnev kriis on alles algusfaasis ja erinevate ekspertide (George Soros, Jim Roger) hinnangul võib selle tulemuseks olla kõigi aegade suurim finantskriis, mille tõttu võivad enamus finantsvarasid kaotada suurema osa oma väärtusest. Teatavasti on pangas olev vara eelkõige elektroonilisel kujul eksisteeriv väärtus, mis säilib tänu usaldusele. Kahjuks on peale trükipressi leiutamist käibele lastud kõik  paberrahad ilma ühegi erandita pikemas perspektiivis muutunud makulatuuriks. Rahasüsteemid, millel on puudunud kate ja mis on püsinud ainult usaldusel, pole olnud jätkusuutlikud. Samuti ei ole jätkusuutlik praegune elektrooniline raha, kui tal puudub reaalne kate. Teatavasti on 95% maailma rahast liikumas virtuaalsel kujul. Kriisi süvenemisel on kaks võimalust. Esiteks pankade poolt välja antud laenud ei jõua panka tagasi ja pangad võivad pankrotistuda. Teiseks hoiustajad soovivad oma raha välja võtta ja pangad jooksevad rahast tühjaks. Suure tõenäosusega võivad mõlemad stsenaariumid realiseeruda üheaegselt.

Praegu säilib töötukassas olev raha ainult stabiilse majandusolukorra korral. Juhul kui maailma rahandussüsteem läheb kaosesse, ei pruugi ekspertide (Howard Ruff, Jeremy Rifkin jt.) hinnangul elektrooniline raha säilida. Kaosesse mineku võimalusi on mitmeid. Alates sellest, et häkkerid murravad lahti pankade pea- ja abiserverid ning kustutavad või moonutavad osa informatsioonist, lõpetades USA kongressile saadetud ettekandes mainitud võimalusega, mis seisnes terroristide poolt tuumapommi hankimises ja selle lõhkamises USA atmosfääris. Teatavasti kaasneb tuumaplahvatusega elektro-magnetimpulss, mis lööb rivist välja kõik töötavad arvuti kiibid. Ma ei arva, et need stsenaariumid kindlasti realiseeruvad, kuid ajalugu on näidanud, et iga 30-40 aastat tagant on toimunud maailma rahanduses suuri muutusi, mille tulemusena senised säästud suuremas osas kaotavad oma väärtuse. Viimane suur kriis oli 1971, kui USA loobus oma dollareid kullaks vahetamast ja mindi esmakordselt raha 2600aastase ajaloo jooksul üle süsteemile, kus raha ei ole tagatud ei hõbeda, kulla ega millegi muuga. Sellest hetkest on raha ainult usaldusel põhinev paber. Samalaadseid katsetusi on tehtud ka varem (enne Prantsuse revolutsiooni, 1920-ndate Saksamaal jne.) ning need kõik on lõppenud rahasüsteemide kokkukukkumisega, sest võimalus paberraha piiramatult juurde produtseerida on tekitanud petliku tunde lõputust rikkusest. Eriti kiiresti on rahasüsteemid kollapseerunud peale sõdasid, sest riigid ei suuda katta sõjakulusid oma maksumaksjate arvelt – selle maksavad kinni kõik riigi elanikud läbi kasvava inflatsiooni. Ei ole vist vaja lisada, et ka praegu peetakse Iraagis sõda, mille ülalpidamine maksab ligi miljard dollarit päevas. Suure tõenäosusega ületab edaspidine inflatsioon tunduvalt kõikide keskmiste fondide tootlusi.

Seoses eelpool tooduga ja vajadusega töötukassa raha kindlasti säilitada palun kaaluda osa töötukassa raha säilitamist ainukeses inflatsioonikindlas finantsinstrumendis, milleks on füüsiline kuld. Kullakangid ja kuldmündid ei ole kaotanud väärtust ühegi rahareformi ega sõja ajal alates Rooma riigist kuni tänaseni. Ka käesoleval maailma majanduse segasel ajal on mõistlik pöörduda tagasi ajaproovile vastu pidanud raha säilitamise vormi juurde. Lisaks on kuld praegusel hetkel pikaajalise tõusutsükli poole peal ja see annab lisaks raha säilimisele ka võimaluse täiendavaks tootluseks. Teatavasti on viimase 200 aasta jooksul kullahinna tõusu tsüklid kestnud 15-25 aastat. Praegu on käimas tõusu 7 aasta.

Antud kirja ajendas kirjutama ka asjaolu, et ükski pank ega investeerimisfond antud soovitust kindlasti ei anna, sest siis nad kaotavad oma teenustasud ja võimalikud edukuse preemiad. AS Tavid on valmis ilma igasuguse komisjonita ja täiesti tasuta vahendama maailma suurimate kullahulgimüüjate toodangut, et aidata kaasa töötukassa raha säilimisele ja kasvamisele maksimaalselt praegusel ajal.

Olen  tegelenud kulla kui investeerimisvahendi kohta info analüüsimisega pikemat aega, seetõttu pean vajalikuks informeerida praeguses olukorras võimalikest ohtudest riigi raha üle otsustajaid, jäädes ise võimalike kullaostude korral täielikult kõrvale igasugusest vahendus- ja teenustasudest.

Loodan, et seda kirja mõistetakse kui tõsist muret ja soovi aidata kaasa oma kogemuste ja teadmistega riigi raha säilimisele ja kasvamisele.

Loomulikult laieneb see ettepanek peale proua Maripuu ka kõigile teistele riigireservide haldajatele, kes on oma eesmärgiks seadnud riigi huvid.

AS Tavidi nõukogu esimees
Alar Tamming