Eksperdid: surve kulla hinnale püsib.

Majanduskriisi ajal kiiresti kasvanud kulla hind, mis jõudis täna dollari suhtes kõigi aegade rekordtasemele, võib kerkida veel, sest seda mõjutavad probleemid pole kuhugi kadunud, kinnitasid SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ja Tavidi kullasuuna juht Meelis Atonen.

Kulla hind tõusus täna esimest korda üle 1500 dollarini untsi eest. Nii Koppel kui Atonen rõhutasid, et selle peapõhjuseks on USA rahatrükkimispoliitika. “Selles nähakse süvenevat inflatsiooniohtu ning kullas nähakse  ühte võimalikku kaitset selle vastu,” selgitas Koppel.

Dollari nõrgenemine ja kulla tugevnemine on tema sõnul turgude selge hinnang USA majanduspoliitikale. “Tuleks pragmaatiliselt vaadata, kas USA-s on viimasel ajal midagi paremaks läinud? Mingit tõsiseltvõetavat tegevust sealt ju ei paista,” ütles Koppel.

Ka Atonen kinnitas, et rahatrükk on dollari usaldusväärsust tõsiselt kahjustanud. “Teatud riigid maailmas on ju arutanud ka seda, et loobuvad ühel hetkel dollarist omavahelistes suhetes,” sõnas ta.

Koppel ja Atonen rõhutasid aga, et võlakriis ei ole ainult USA teema. “Arvamus, et Euroopa stabiilsusmehhanismiga lahendatakse Euroopa võlapüramiidi probleem, on minu arvates illusoorne ja väga paljud investorid saavad sellest sama moodi aru. See mõjutab ka kulla hinda,” rääkis Atonen.

Koppel lisas, et arenenud maailma majanduspoliitika ohjajatel on suur kiusatus  rahatrükkimispoliitikat edasi ajada ning välistada ei saa ka selle jõudmist Euroopasse “Siit jõuamegi sellise natuke julgema väiteni, et kui kullakogus maailmas on piiratud, siis rahatrükkimisel teoreetiliselt piiri pole. Järeldused võib juba igaüks ise teha,” ütles ta.

Atonen on veendunud, et kulla hinna kasv jätkub. “Probleemid, miks kuld või ka hõbe kallineb, ei ole ju kuskile kadunud. Riske saab hajutada vaid järsu kokkuhoiupoliitikaga ja suhtumise muutumisega, kuid seda muutust ei ole ju toimunud,” märkis ta.

“Osad analüütikud ütlesid juba kolm aastat tagasi, kui dollari hind kulla suhtes oli tuhande juures ja euro suhtes 700 juures, et kuld on jõudnud tippu. Ja siis juhtus nii, et täna on hind dollari suhtes üle 1500 ja euro suhtes 1050 juures,” sõnas ta.

“Eks me kolme aasta pärast vaatame, kuidas asjad on, aga ma arvan, et mul on jälle õigus,” märkis Atonen.

Peeter Koppeli sõnul ei saa praegu rääkida kulla hinna mullist, samas on tema sõnul fundamentaalselt põhjendatud kulla hinda raske leida.

“Vaidlus [võimaliku edasise hinnatõusu osas] taandub usule. Mina püstitaksin küsimuse nii, et keda te rohkem usute – kas poliitikud ja keskpankureid, kelle ohjamise all on tekkinud arenenud maailmas hiiglaslik avaliku sektori võlakoormus. Või usute te kollast metalli, mis ei sünni süüa, kuid on osutunud ajaloos keerulistes olukordades de facto rahaks,” rääkis Koppel.

“Võimalikust mullist rääkides võime vaada, kuidas on need ajaloos kujunenud. Kui me võtame klassikalisema mulli mustrit esindava graafiku ning asetame selle kulla graafikule, siis me näeme, et selline [mullile omane] viimane tõsine ja väga järsk ülespoole sööst on olnud olemata,” sõnas ta.

Professionaalsed investorid ei ole Koppeli sõnul kulda eriti innukalt investeerinud. “Investeerimisobjektina on kulla osa globaalsetest finantsvaradest jätkuvalt äärmiselt väike. Samas on see osa olnud ajalooliselt ka oluliselt suurem, mis tähendab jällegi, et kui mõned fondijuhid lõpuks “ärkavad” ning hakkavad kulda ostma, siis võib see hinda taas tõsta.” 

http://uudised.err.ee/index.php?06227628