Hõbeda hinna väljavaadetest keskpikas ja pikas perspektiivis

03.09.2020

Aasta alguses kullahinna rallit ennustanud Bank of America (USA suuruselt 2. pank hallatavate varade kogumahu poolest) prognoosib lähitulevikus hõbeda hinna tõenäolist kahekordistumist 50 dollarini untsist. Seda juhul kui Trumpi administratsioon peaks välja vahetatama demokraatide poolt, millega kaasneks USA energeetika ja tööstuspoliitika kursimuutus.

Hõbeda hind, mis on 30.08.2020 seisuga kasvanud märtsis saavutatud madalpunktist 10.80 dollarit untsist 28 dollarini tõuseb suurpanga ennustuste kohaselt jõudsalt juhul kui 2020 presidendivalimistel peaks võitjaks osutuma Joe Biden. Demokraadist senaatori poolt välja käidud “Uus roheline lepe” näeks nimelt ette Ühendriikide majanduse muundamist süsinikdioksiidi neutraalseks majanduseks 2050. aastaks. Kavandatav plaan nõuaks Ühendriikide energiatootmise mustrite radikaalset muutust koos päikeseenergia osakaalu dramaatilise kasvuga. Päikesepaneelide tootmine on aga globaalse hõbeda nõudluse üheks peamiseks allikaks, mistõttu oleks hõbeda hinna järsk kasv sisuliselt garanteeritud. Bank of America analüütikute hinnangul tähendaks USA energeetikasektori “rohelistumine” hõbeda nõudluse kasvu 2285 tonnilt 4272 tonnini, millele järgneks hõbedapakkumise defitsiit ning väärismetalli hinna järsk kasv maailmaturgudel.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

“Kulla hullumeelseks nõbuks” kutsutud hõbe on väärismetall mille hinnakonjunktuur on ajalooliselt kujunenud kullast oluliselt erinevatel alustel. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et kulla ja hõbeda nõudluse allikad on tänini mitte üksnes erinevad, vaid osaliselt ka vastandlikud. Kui kulla nõudlusest moodustavad tööstuslikud rakendused vaid 10-15% (peamiselt tehnoloogiaintensiivsed elektroonilised, optoelektroonilised, meditsiinilised ja militaarsed väljundid) ning 85-90% ehete ning investeerimise funktsioonid, siis hõbeda kasutusväli on jätkuvalt 50-70% ulatuses määratud tööstusliku nõudluse poolt. Seega on hõbeda roll “vaese mehe kulla” ehk alternatiivse investeerimismetallina jätkuvalt hõbeda tööstusliku nõudluse varjus.

Antud asjaolu seletab suuresti miks korrelatsioon hõbeda ja kulla hinna vahel on nõrk ning kohati isegi vastandlik. Kui hõbe omaks kullaga sarnaselt peamiselt investeerimismetalli funktsiooni, siis liiguksid nende hinnad suuresti sünkroonselt, olgugi, et erinevates suurusjärkudes. Ent kui kulla hind tõuseb reeglina aeglaselt majandusliku stabiilsuse perioodidel, kiiresti kiire majanduskasvu tingimustes ning väga kiiresti tõsiste majanduskriiside puhul (nagu hetkel aset leidev koroonasulust tingitud globaalne surutis), siis hõbe on säranud kõige kirkamalt perioodidel mil majandus on tõusutrendis ning tööstus areneb jõudsalt.

Viimastel kümnenditel on hõbeda peamiseks uueks tööstuslikuks väljundiks rohelise energeetika levik. Ajalooline pretsedent Bank of America analüütikute hinnaprognoosile on olemas 2006-2011 perioodist, mil hüppeliselt laienev rohelise energia tootmine tõi endaga kaasa globaalse hõbedapakkumise defitsiidi ning kasvatas hõbeda hinnad 2011 märtsiks rekordilise 48 dollarini untsist.

 
Hõbeda hind 2000-2020 perioodil

Kindlasti tasub veel meeles pidada ka asjaolu, et kulla ja hõbeda hinda määravad pisut mitmetahulisemad mõjurid kui pelk pakkumiste tase. Kulla ja hõbeda hinna vahe ületab (kulla kasuks) ligi kümnekordselt väärismetallide vastavaid tootmiste vahesid. Kui kulda kaevandatakse maailmas aastas circa 3300 tonni, siis hõbeda aastane toodang ligineb 28 000 tonnile. Lineaarne loogika dikteeriks, et kulla ja hõbeda hinna vahe peaks siis samuti olema umbes 7-10 kordne. Ent ajalooliselt on ühe kullauntsi eest pidanud välja käima mitte 7-10, vaid 50-100 untsi hõbedat. Selle tõsiasja võib suuresti arvele panna kulla funktsioonile investeerimismetallina olgu siis mündi, plaadi või väärisehte kujul. Oleks kulla nõudlus määratud samuti valdavalt tööstusliku nõudluse poolt, oleks kulla hinna tase suurusjärgu võrra madalam ning kulla ja hõbeda hinnamustrid liiguksid taktsammus.

Kulla ja hõbeda hindade ajalooline vahe 1990-2020 perioodil on kõikunud 30-110 vahel (st 30-110 untsi hõbedat 1 untsi kulla eest). Kui anomaaliad välja arvata, on sama trend püsinud ligi sada aastat.

Hõbeda hinna kujunemise loogika muutub fundamentaalselt siis, kui nõudlus hõbeda kui investeeringu järgi saab ületama nõudlust hõbeda kui toorme järgi, kasvades praeguselt 40% pealt kullaga sarnase 70-90% peale kogunõudlusest. See saab/saaks olema momendiks mil hõbeda hind võiks tõusta tasemele, mis oleks proportsionaalne selle pakkumisega kullaga võrrelduna. Hõbeda investorite unistused saaksid sedasi täidetud ning 30 dollari eest soetatud hõbeda unts omandaks 300-400 dollarilise väärtuse. Kõige tõenäolisemalt saab antud stsenaarium teostuma 20 aasta perspektiivis kui kaevandatav kuld maailmas otsa peaks lõppema ning taaskasutuses ringlev kuld üksi planeedi investeerimismetallide isu ei suuda enam täita.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.