Koppel: tulemas Arenenud Riikide Valuutakriis?

Tulekul võib olla uus kriis, sest on vähetõenäoline, et arenenud maailma tasakaalustamatus ja võlaprobleemid lahendatakse ära nii, et nende riikide valuutade ostujõud praegusega võrreldavale tasemele jääb, nendib SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.


Missugused liikumised võiksid valuutaturul toimuda järgmise kuue kuu kuni aasta jooksul?
Vaadates nii ette antud kui pikemat perspektiivi, peab nentima, et arenevate riikide valuutad on fundamentaalselt tõusuks paremini positsioneeritud. Seda nii seetõttu, et arenevate riikide majanduste tervis laiemalt on parem, veel on sisemisi kasvuallikaid, kui ka sellepärast, et selline kontekst loob eeldused karmimaks monetaarpoliitikaks arenevates riikides. See aga tähendab omakorda seda, et arenevate riikide valuutadelt teenib rohkem intressi, mis jällegi kasvatab nende atraktiivsust.


Lisaks ei saa me täielikult välistada seda, et mitmeosaline lavastus koondnimega “kriis” saab igati põneva ning kirgliku ja dramaatilise järgneva osa. Kui seni on etendatud ära osad Finantskriis, Majanduskriis, Avaliku Sektori Võlakriis, siis Arenenud Riikide Valuutakriis võiks teoreetiliselt osutuda “järgmise osa” pealkirjaks. Lava selleks etenduseks on ehitatud päris pikka aega ning minu vasak kulm kohtub ilmselgelt üllatusest juuksepiiriga, kui arenenud maailma tasakaalustamatus ja võlaprobleemid lahendatakse kuidagi ära nii, et nende riikide valuutade ostujõud näiteks viie aasta perspektiivis praegusega võrreldavale tasemele jääb. Trükimasinad on ju juba soojad.


Lühemas perspektiivis pean tõenäoliseks areneva Aasia valuutade kallinemist dollari (USD) vastu. Loogika on lihtne: võidab piirkond, kus asjalood on kõige paremini ja kaotab piirkond, kus asjalood on kõige halvemad. 


Missugusele valuutale tasub panustada?
Ettevõtja ajab asju neis valuutades, milles tal on laekumised ning väljaminekud. Vajaduse korral maandab oma (valuuta)riskid, et keskenduda põhitegevusele. 


Kui kindel on euro valuutana?
See on hea ja oluline küsimus. Nagu varasemast välja tuleb, mina eriline arenenud riikide valuutade sõber ei ole ning leian, et oma n-ö madala riskiga sääste peaks täna vaatlema hoopis teistsuguses riskikontekstis kui kümme või isegi viis aastat tagasi. Tänasel päeval pangakontol olematu intressiga istuv pikaajaline raha (euros, dollaris) on seotud tõsisemate riskidega, kui enesele teadvustada tahetakse. Inimesed loovad endale illusiooni, et kui nominaalne summa kontol ei vähene, siis ongi kõik igati okei.


Minu meelest on suhteliselt viimane aeg selline mõtteviis prügikasti visata ning läbi mõelda see, et säästude eesmärk on ostujõu säilitamine tulevikuks, mitte “ilusa summa” omamine pangakontol. See aga eeldab seda, et säästud jagatakse laiali lisaks arenenud riikide valuutadele ka arenevate riikide valuutade, nn toormevaluutade ja isegi väärismetallide hinnaliikumisest osa saavate väärtpaberite vahel.


Birjo Must
ajakirjanik


http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=8dd077c6-21e2-4e8e-828c-6eaf43a97774


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid