Lisa hinnateavitus

Kuidas kujuneb kulla hind?

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 01.06.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2220,27 EUR/oz
  
+ 18,95 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
26,94 EUR/oz
  
+ 0,19 EUR

Kulla hinda mõjutavad mitmesugused tegurid – osad neist kontrollitavad, osad ettenägematud. Olgu selleks keskpankade poliitika, nõudluse ja pakkumise dünaamika või suured geopoliitilised sündmused. Selles loos vaatame lähemalt, millised faktorid kulla hinda kujundavad ja kuidas nende vastastikuse mõju mõistmine aitab teha teadlikke investeerimisotsuseid.

Esmalt tuleb vaadata nõudluse ja pakkumise rolli. Kullatööstus on kallis ja muutub üha kallimaks, sest kulda kaevandatakse järjest sügavamalt maapõuest. Seejuures tuleb aina rohkem silmas pidada ka keskkonnanõudeid ja kogu tööstuse ökoloogilise jalajälje vähendamist. Paratamatult avaldab see mõju ka toodangu hinnale.

Suuresti mõjutab ülemaailmset kullaturgu ka keskpankade poliitika. Ühelt poolt mõjutavad kulla hinda intressimäärad – mida kõrgemale neid tõstetakse, seda kõrgem on ka võlainstrumentide pealt saadav tootlus, mis suurendab kulla alternatiivkulu (saamata jäänud tulu, kui oleks valinud investeeringuna näiteks riigivõlakirjad). Teisalt mõjutavad kullaturgu ka keskpankade kullaostud ning otsused kas reserve suurendada või vähendada. Keskpankade kullaostud olid mullu suurimad alates 1967. aastast.

Lisaks kujundavad kulla hinda ka teised valdkonnad. Nendeks on näiteks nõudlus ehete järele ning kulla kasutamine tööstussektoris. Kulla kui metalli ainulaadsed omadused teevad sellest vajaliku tooraine, mida kasutatakse laialdaselt näiteks elektroonikas, lennunduses ja meditsiinis.

Kuld kasvatab kindlustunnet

Inimeste ja riikide kindlustunnet mõjutavad suured sündmused, näiteks looduskatastroofid, geopoliitilised pinged või sõjad. Need mõjutavad mõistagi ka investorite käitumist. Kuld on vara, millesse on taoliste sündmuste puhul ajalooliselt rohkem investeeritud.

Kuld on pakkunud kaitset ka majandus- ja finantskriisides. Kulla hinnal on väga hästi läinud kõrge inflatsiooniga perioodidel ning ka viimaste majanduskriiside järel. Nii 2008. kui 2020. aasta kriisidega kaasnes ka likviidsuskriis, mis pani kulla hinna ajutiselt langema. Seda põhjusel, et finantsinstitutsioonidel oli rahast puudus ning selle tõttu oldi sunnitud kulda müüma. Mõlemal juhul järgnes sellele aga kiire hinnatõus ning kuld tõusis 1-2 aastat pärast kriisi algust uute rekorditeni.

Kulla hinda kajastatakse peamiselt dollarites. Valuutakursside kõikumine mõjutab suuresti ka kulla hinda. Kui dollar teiste valuutade suhtes odavneb, siis kulla hind reeglina tõuseb. See tähendab, et kuld ja dollariindeks (indeks, mis mõõdab dollari väärtust kuue suurima valuuta suhtes) on pöördvõrdelises seoses.

Investorid ei ole selgeltnägijad

Kulla hinna kujunemisel mängib suurt rolli ka turupsühholoogia ja investorite meelestatus. Kuld konkureerib investeeringuna teiste varaklasside, näiteks aktsiate ja võlakirjadega. Kiirema majanduskasvu ajal investeeritakse rohkem riskantsematesse varadesse, milleks on näiteks aktsiad. Kehvematel perioodidel otsitakse rohkem turvalisust kullast ja ka võlakirjadest. Kulda ja võlakirju võib nii-öelda turvasadama investeeringuna pidada üksteise suurimateks konkurentideks. See on põhjus, miks intressimäärade tase kulda niivõrd palju mõjutab.

Kulla hinda mõjutab paljuski ka spekulatiivne kauplemine, mida juhivad tehnilised näitajad (graafikute analüüs) ja lühiajalised sündmused. Lisaks keerulisematele mustritele peetakse tehnilise analüüsi puhul tähtsaks näiteks psühholoogilisi tasemeid, mis on seotud ümmarguste numbritega. Näiteks 1900 dollarit, 2000 dollarit jne.

Kuld on ajalooliselt olnud inimeste investeerimisportfellide tähtis osa, mis aitab riske maandada ja kindlustunnet pakkuda. Kulda investeerimisel on hea teada, mis selle hinda mõjutavad. Kullaturu ja maailmamajanduse protsesside kohta saad rohkem lugeda Tavidi uudiste lehelt.

Lugemissoovitus Teile