Küpros müüb oma kulla

Küpros nõustus müüma rahvusvahelise abipaketi raames 400 miljoni euro eest kulda. Samm ajab sogaseks väärismetallide turud, investorid kardavad pretsedenti teiste euroala kriisiriikide jaoks.

Nikosia plaan praktiliselt kõik oma kullavarud maha müüa on esimene sellise kaliibriga müük pärast Aasia 1997-1998 aastate finatskriisi, mil Lõuna-Korea palus kodanikel keskpangale kalliskive ja ehteid annetada – riigi ja rahva hüvanguks.

«See võib olla pöördepunkt,» ütles Barclays Capitali vanemstrateeg Jonathan Spall. «Keskpankade kullavarud, mis näisid varem olevat kaitstud, võivad nüüd mängu tulla.»

Financial Timesi kätte sattunud dokumendi kavandist võib lugeda: «Küprose võimud on tõotanud müüa maha vabariigi valduses olevad üleliigsed kullavarud.»

Ühtlasi on dokumendist näha, et teisejärguliste võlakirjahoidjate ja kindlustamata hoiustajate juukselõikused Küprose kahes suurimas pangas – EL/IMFi 10 miljardi eurose abipaketi tingimus – peaksid tooma sisse hoopis 10,6 miljardit eurot (mitte 5,8 miljardit eurot, nagu alguses plaaniti).

Küprose uudis andis hoobi niigi nõrkadele kullahindadele, mis kukkusid päevapealt 1,65 protsendi võrra 1559 dollarile Troyes’ untsist.

Küpros on esimene euroala liige, mis kolmeaastase eurokriisi käigus oma kullavarud maha müüb.

400 miljoni euro teenimiseks tuleb Küprosel müüa maha veidi üle 10 tonni kulda. Kokku oli Küprose keskpangal kullavarusid 13,9 tonni.

Maailma Kullanõukogu andmetel moodustasid Küprose keskpanga kullavarud 62 protsenti saare ametlikust valuutareservist.

Euroala räsitud perifeeria valitsused kalduvad hoidma suurt osa oma valuutareservidest kullas – Itaalia keskpangal on 2451 tonni kulda ehk üle 70 protsendi reservist. Portugalil on 383 tonni kulda (90 protsenti reservist).

HSBC analüütiku James Steeli sõnutsi on Küprose plaan «andnud turule psühholoogilise hoobi».

«Turg kukkus üpris korralikult,» tõdes Steel.

1999. aastal leppisid Euroopa keskpangad kokku, et piiravad oma kullamüüki – üritamaks upitada hindu olukorras, kus kuld oli kukkunud 20 aasta rekordmadalusse ehk 250 dollarile untsist.

Sellest ajast alates on keskpankadest, endistest netomüüjatest, saanud netoostjad. Esirinnas on astunud Aasia.

Mullu ostis nn ametlik sektor 48 aasta suurima kullakoguse.

Copyright The Financial Times Limited 2013