Madis Müller: võlakriis võib tõsta Eesti laenuintresse

 


Võlakriisi negatiivne mõju jõuab varem või hiljem ka Eesti reaalmajandusse, kinnitas Eesti Panga asepresident Madis Müller intervjuus Otsustajale. Valitsus peab olema valmis eelarvekärbeteks ja laenuvõtjad raha hinna tõusuks.



Võlakriisi negatiivne mõju jõuab varem või hiljem ka Eesti reaalmajandusse, kinnitas Eesti Panga asepresident Madis Müller intervjuus Otsustajale. Valitsus peab olema valmis eelarvekärbeteks ja laenuvõtjad raha hinna tõusuks.


Kuigi ametlikke andmeid veel pole, usuvad analüütikud, et Euroopa majanduskasv on kolmandas kvartalis negatiivne. Kuidas hindate, kas see on nii?


Jah. Euroopa majanduse väljavaated on oluliselt pessimistlikumaks muutunud. Eile (intervjuu oli teisipäeval) avaldati tööstusaktiivsuse indeks, mis Saksamaal oli plussis, aga euro­alal tervikuna mitte, ja Prantsusmaal eriti nõrk.


Majanduse väljavaade on nõrgem, kui paar viimast kvartalit on olnud. Võlakriisil on oma mõju, vähendades usaldust ja kindlustunnet majanduses, mõjutades nii eraisikuid kui ka ettevõtteid, kes ei investeeri ega laiene. Finantsturgudel toimuv peegeldub lõpuks majanduses kallima rahana.


Millal tagasilangus Eestisse jõuab?


Kui vaadata Eesti makromajandusnumbreid, siis tundub, et probleemi ei ole. Eksport kasvab hooga. Kuna sõltume ekspordist, siis jõuab kriisi mõju ka Eestisse. Järgmise aasta majanduskasv on väiksem kui tänavu.


Miks Euroopa majanduskasv kängub?


Kriis pole läbi. Valitsused stimuleerimisprogrammidega ja keskpangad intressi vähendamisega põhjustasid lühiajalise optimismi- ja aktiivsuselaine, mille hoog on raugenud. Võlakriis mõjutab samuti. Tegeleme sama kriisi järelmitega.


Valitsuste läbirääkimiste laual olevad võlakriisi lahendamise ettepanekud ei anna uut hoogu majanduselule, vaid pigem jahutavad kasvu.


Praegu otsime lahendusi võlakirjaturgude probleemidele ja pankade laenuturule. Kuna viimane ei toimi, siis on vaja leida lahendused. Kui pankade laenuturg, majanduse vereringe ei toimi, siis jõuab see ruttu reaalmajandusse.


Miks pankade vereringe ei toimi, miks nad ei usalda üksteist?


Panganduses on täielik usaldamatuse õhkkond, sest keegi ei tea pankade bilanssides olevaid riske. Kommertspangad toetuvad Euroopa Keskpanga likviidsusliinile, nad ei laena raha üksteisele, vaid deponeerivad selle keskpanka.


Kas 2008. aasta kriis pole piisavalt pankade bilansse puhastanud, et ikkagi leidub üllatusi?


Pankade bilansid ei ole puhtad. Valitsuse võlakirjad on peamine ebakindluse põhjus. Suvel tegi pangandusinspektsioon Euroopa pankadele stressitesti, milles hiljuti päästmist vajanud Prantsuse-Belgia Dexia pank paistis väga tugevana. Valitsuste võlakirju ei võetud toonases stressis turuhinnaga arvele. Kõik kardavad üllatusi.


Euroopa pangad vajavad lähikuudel 100-110 miljardit eurot lisakapitali. Kui suure osa sellest peavad mängu panema maksumaksjad?


Kui võlakirjade kriis nihkub Hispaaniasse ja Itaaliasse, siis on pankade kahjumid palju suuremad. Ühte lõplikku numbrit ei suuda keegi öelda. IMF on öelnud, võib-olla veidi lihtsustatud käsitluse põhjal, et pangad vajavad veelgi rohkem kapitali.


Esimesena peaksid pangad leidma kapitali turult. See ei ole lihtne, aga mõned pangad on võimelised seda tegema. Valitsus on järgmine, kes otsustab, kas nad on valmis olulisele pangale maksumaksja raha lisama.


Järjekorras kolmas on EFSF, mis ei anna aga raha otse pangale, vaid laenab valitsusele, aidates sellega oma riigi panku. Näiteks juhul kui Itaalia valitsus tahab Unicreditit või mõnd teist panka toetada, aga neil ei ole piisavalt raha, siis Itaalia laenab EFSFilt. Euroopa maksumaksja jaoks võtab riski Itaalia valitsus, mitte abisaaja pank. EFSF ega Euroopa maksumaksja ei lähe otse toetama ühtki panka.


Kokkuvõttes toob see Eesti maksjale ikkagi kohustusi.


Jah, sest oleme garanteerinud EFSF kohustusi kahe miljardi euro väärtuses. Meie risk on, et mõni valitsus, keda EFSF on toetanud, ei suuda oma kohustusi täita. Aga arvan siiski, et risk, et mõni suurem ja tugevamatel alustel riigi valitsus ei suuda oma kohustusi täita, on kaduvväike.


Analüütikud ütlevad, et uued kapitaliadekvaatsuse nõuded jahutavad Euroopa majandust veelgi, sest pangad tõmbavad nende täitmiseks koomale laenuandmist. Lisakapitali leidmine uute nõuete katteks on keerukam ja kallim. Kas te jagate arvamust, et uued kapitalinõuded loovad uue piduri Euroopa majandusele?


See on tõsine risk, sest pankadel on raske turult kapitali saada. Valitsuste abi ei ole kingitus, vaid suhteliselt ebameeldivatel tingimustel saadud raha. Pangad tegelikult ei taha valitsuse raha, palju valutum on laenuportfelli kokku tõmmata ja proovida varasid müüa ning selle abil kapitaliadekvaatsuse määra normi piiridesse tuua. Et seda vältida, tuleb asju teha teisiti.


Tuleks fikseerida mitte ainult kapitali adekvaatsuse määr, vaid ka konkreetne summa eurodes, mis tuleb kapitali lisada. Ühele pangale nii palju, teisele nii palju, et hoida tagasi liiga järsku laenuvoo kokku kuivamist. Aga paindlikkus peab säilima, mõne panga jaoks on mõistlik laene vähendada või midagi müüa.


Kuidas Eestis tegutsevad pangad paistavad Kreeka võlgade mahakirjutamise taustal?


Kreeka võlakirjade mahakirjutamine ei mõjuta Eesti panku ega nende emapanku Rootsis. Vaid ühe suurema Eesti panga emapangal on mingil määral Iirimaa võlakirju. See on Põhjamaa pankadest ainus, kel on teatud risk.


Rootsi pankade puhul tuleb tähelepanu pöörata sellele, et nad laenavad lühiajalist raha USA dollarites. Eesti pankade probleemiks võib saada nende emapankade lühiajaline krediidiliin: kui see läheb kallimaks, siis võib ka meie laenuraha minna kallimaks.


Rootsi pangad on kapitaliadekvaatsuse näitajate järgi väga hästi kapitali­seeritud, aga Rootsi finantsjärelevalve hinnangul võiks neil olla veelgi rohkem kapitali. Selle põhjuseks ei ole valitsuste võlakirjad, vaid panganduse väga suur maht võrreldes Rootsi majandusega. Panganduse varad on umbes neljakordne Rootsi SKT. Eesti Panga hinnangul pole lühiajalisi probleeme ei Eesti ega Rootsi pankadel.


Euroopa Keskpank on ostnud võlakirju umbes 170 miljardi euro eest. Kui kaua võlakirjade ostmine jätkub?


Võlakirjade ost ei ole traditsiooniline rahapoliitiline abinõu, niipea kui olukord turgudel on paranenud, programm lõppeb. Praegu on võimatu öelda, millal see lõpeb.


Miks Rootsi pangad Ameerikast raha võtavad? Miks nad seda Euroopa Keskpangast ei võiks võtta?


Rootsi pank ei saa otse raha võtta, sest ei ole eurotsooni liige, kuid sisuline põhjus on see, et raha hind dollarites on praegu kõige odavam. Aga üle ookeani vaadates paistab Euroopas segadus ja dollarilaenude hind on viimasel ajal tõusnud.
Kui raha hind läheb Rootsi pankadele kallimaks, siis läheb see kallimaks ka grupi sees Eesti majandusele.


Kui suure osa Kreeka võlgadest peaks maha kirjutama?


Laenude mahakirjutamine lepiti erasektoriga kokku juba juulikuus. Nägemused on erinevad, aga tähtis on leida lahendus Kreeka valitsuse võlaprobleemile. Tähtis on kindlustunne, et Kreeka suudab oma kohustusi täita. Lühiajaliselt saab seda teha EFSFi abil, pikaajalises plaanis peavad nad oma majandust reformima, et kasvada võlakoorma alt välja.


Kreeka kärped on viinud majanduse veel suurema kukkumiseni. Kulude kärpimine on nagu nõiaring, loodad, et eelarvedefitsiit väheneb, aga majandus hoopis langeb ja eelarvepuudujääk suureneb veelgi ning võlakoormus suhtena SKTsse kasvab. Kreeka probleem on, et lühiajalised kärped ei vii võlakoorma jätkusuutlikkuse paranemiseni.


Mulle tundub, et Euroopa riigid püüavad võlakriisi lahendada veelgi suuremate võlgade tegemisega?


Piltlikult öeldes on praegu liiga palju võlgu mitmel valitsusel ja ka erasektoril. Küsimus pole paaris viimases aastas, vaid paarikümnel viimasel aastal on arenenud riikide võlakoormus oluliselt suurenenud. Ühe otsusega ei saa probleemi lahendada.


Võlgade restruktureerimine ei saa olla lõplik lahendus. Praegu tegeletakse sellega, et leida viis, kuidas tuua kindlustunne valitsuse võlakirjade suhtes turgudele tagasi. Võlad sellest ei kao, võlakoormus on endiselt liiga suur.


Pikaajaline lahendus saab olla majanduse struktuuri muutmine ja majanduskasvu soodustamine, mis annaks võimaluse võlakoorma alt välja kasvada. Praegune uute võlgade tegemine olemuslikult probleemi ei lahenda.


Aga te usute, et võlgade alt saab välja kasvada?


Euroopa võlakoormus on madalam kui Ameerika Ühendriikidel. Võlakoormus ei ole tervikuna nii kõrge, et selle teenindamisega poleks võimalik hakkama saada või selle alt välja kasvada.


Probleem on selles, et ei ole mehhanismi, mis sunniks Saksa või Eesti maksumaksjaid tasuma Kreeka võlgu, ja see ei peakski nii olema. Ma arvan, et on võimalik leida leevendavaid meetmeid, mis teatavat abi pakkudes tooks tagasi lühiajaliselt usalduse. See tähendab paremal järjel olevate riikide abi. Kaugemas perspektiivis usun, et saab teha muudatusi, mis tekitaks majanduskasvu ja suuremat paindlikkust ning viiks võlakoorma vähendamiseni.


Eesti positsioon on kokku võetud ühte lihtsasse lausesse: Eesti on huvitatud tugevast euroalast.


Eesti on huvitatud tugevast euroalast ja Euroopa Liidust. Pealkirja jaoks on see väide väga hea. Eestil on ka konkreetsed seisukohad igas arutelu punktis.


Kui tihe on koostöö valitsuse ja keskpanga vahel Eesti positsioonide kujundamisel?


Koostöö on Eesti Panga ja rahandusministeeriumi vahel, samuti on kaasatud finantsinspektsioon. Mina kuulun komiteesse, mis valmistab ette Ecofini seisukohti, istume seal rahandusministeeriumi kantsleriga kõrvuti. Lõppude lõpuks on Eesti Pank keskpangana teatud küsimustes natuke teistel positsioonidel kui valitsus, aga me anname teineteisele nõu.


Eesti pank hoiatas hiljuti valitsust, et tuleva aasta riigieelarve projekt on liiga optimistlik. Valitsus seda kuulda pole võtnud. Mis nüüd saab, kas järgmisel aastal tuleb teha taas suuri kärpeid?


Eesti Pank ütles, et valitsuse majandusprognoos tundub meile pisut optimistlikuna. Me ei saanud öelda täpset tuleva aasta majanduskasvu numbrit, aga ütlesime, et üldise ebakindluse tõttu tuleks olla ettevaatlikum ja aluseks võtta rahandusministeeriumi prognoosi riskistsenaarium.


Kui majanduse olukord läheb halvemaks, siis ei saa välistada võimalust, et järgmise aasta keskel peab kärpeid tegema. Eesti Panga sõnum on, et peame olema valmis, et majanduses võib olukord halvemuse poole pöörata. Praegu pole numbreid, mille alusel saaks öelda, et eelarve peaks väga palju väiksem olema, aga kärbeteks peab olema valmis.


Te olete kaks kuud ametis olnud. Kas te mõnikord ei ole kahetsenud siiatulekut, kui arvestada kõiki euroala probleeme?


Ei ole. Tööd on palju, minu jaoks on uusi teemasid rohkelt, sest ma ei tulnud keskpangast. Palju tuleb õppida. Arvestades kõiki euroala probleeme, siis igav küll ei hakka.


Andrus Karnau


http://www.e24.ee/616376/madis-muller-volakriis-voib-tosta-eesti-laenuintresse/


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid