Meelis Atonen: kulla hinda surub üles usaldamatus rahasüsteemi vastu

 


Tavidi kullasuuna juht Meelis Atonen ütles Delfi Majandusele, et kulla hinda surub üles usaldamatus rahasüsteemi vastu, sest rahasüsteemi korraldavad ja juhivad inimesed ning inimestel on omadus võimu kuritarvitada.


Järgneb lühiintervjuu Tavidi kullasuuna juht Meelis Atoneniga:


 


Miks on kulla hind nii tugevalt tõusma hakanud?


Kulla hind on tõusnud viimane kümmekond aastat. Enne seda paarkümmend aastat oli kulla hind sisuliselt seisis paigal. Tollal muutus kuld investeeringuna marginaalseks. Rahasüsteem tundus inimestele nii turvaline, et polnud justkui kulla järele vajadust. Viimased aastad on ilmsekalt tõestanud, et usladusel põhinev rahasüsteem siiski ei toimi. Ei toimi, sest usladusel põhinevat rahasüsteemi juhivad inimesed ning inimesed kipuvad usaldust kuritarvitama. Ega USA rahasüsteemis nii nimetatud dollari trükipressi kasutamine ei ole muud kui dollari usaldajate ja omanike usladuse kuritarvitamine. Sama Euroopas, Euroopa laenumull ei ole muud kui poliitikute poolne usalduse kuritarvitamine, mis vähendab usaldust euro suhtes. Ja soov turge reguleerida ostes mõttetuid võlakirju, ei ole ka muud, kui usalduse kuritarvitamine. Selles olukorras osutub kuld, nagu varemgi ajaloos taas rahaks, mida inimesed usaldavad. Tegelikult ei ole kulla hind tõusnud, vaid paberraha usaldusväärsus kukkunud kolinal.


 


Kas kuld on siiski kindel investeeringute ja rahapaigutusvahend?


Ma ei usaldaks siin nn analüütikuid, kes juba aastaid tagasi kulla mullist on rääkinud, kulla hind oli tänasest poole odavam. Soovitan ajaloost õppida. Milline raha vorm on ikka oma väärtust hoidnud läbi kriiside, inflatsiooni, sõdade ja riigipöörete. Kuld on seda teinud. Paberraha on vahetunud, devalveerunud, teda on devalveeritud, aga kuld on ikka kõrges hinnas. On alati olnud. Loomulikult ei näe keegi kulla hinna liikumist ette ja siin on oluline maailmas toimuvat jälgida. Täna on toimumas paberraha väärtuse langus tänu jõhkrale ülejõu elamisele viimastel aastakümnetel ning selle eest tuleb tasuda. Kardan, et lõpuks tehakse seda läbi inflatsiooni, hüperinflatsiooni, mida me mäletame rublaaja lõpust ning selles kontekstis ei ole märke, miks kuld peaks odavnema.


 


Kui likviidne on kuld 5, 10, 25 aasta pärast, kuidas seda hinnata?


Jällegi aitab ajalugu. Millal ei olnud kuld likviidne. Tõsi, totalitaarsete süsteemise puhul on ta likviidne mustal turul, aga tema eest on alati raha või kaupa saanud. Küll on palju olnud juhtumeid, kus veel eile hinnatud paberraha eest on homme raske poest üldse midagi saada. Sest usaldus saab osta, aga kuld on ikka kuld, olgu riigi eesotsas liberaal või kommunist.


 


Tavaliselt kõrge hinnaga ju investeeringuid ei tehta, kas tasuks jälle oodata hinnalangust ka kulla puhul?


Nagu eelnevalt mainisin, ei ole kulla hind tõusnud niisama. Selleks on ikka põhjus – nii nimetatud võlakriis, mis ei ole ammu mõne üksiku riigi, vaid suurte süsteemide kriis. Inimesed vaid avastavad järk-järguslt, et “ohhoo, Kreeka polegi ainuke must auk”.


Tegelikult on EL keskmine võlakoorem ka väga kõrge, suurusjärk 80% SKT-st, kusjuures see kasvab ja kasvab aastas jätkuvalt rohkem kui poliitikud vastastikku pühalikult lubanud. Järelikult ei suudeta asja kuidagi ohjesse saada. Siit ma ei näe ka väljapääsu, ehk kuidas normaaloludes asi laheneks. Ilma lahenemiseta on ainus pääsetee inflatsiooni kaudu raha odavdamine ning nii oma maksuvõime parandamine. Kulla hinda see pigem tõstab. Mõni analüütik on kulda võrrelnud kinnisvaraga, et kui oli kinnisvaramull, siis küll tuleb ka kullal. Aga on olulised erinevused. Minge võtke kulla ostuks laenu. Teile ei anta, järelikult ei saa kulla hind olla kerkinud laenude toel, see välistab laenuõhu kullamullis. Oluline on seegi, et kuld ei ole kohalik kaup, tema turg on alati rahvusvaheline, see hoiab ära piirkondlikud mullistumised.


Loomulikult ei saa välistada hinna korrektsioone, ka viimasel kümnel aastal pideva tõusu aegadel on olnud ajutisi üpris järske hinna langusi. Aga ei saa olla absoluutset riskivaba investeeringut. Küll on kõik märgid täna kulla kasuks.


Ja lõpuks, mis on kallis? Aastat neli tagasi küsis mu hea sõber oma investeerimiskonsultandilt kulla ostu suhtes nõu. Viimane kirjeldas kulda kui ääretult mullistunud toodet. Hind oli siis 550 eurot/untsist, täna kaks korda kõrgem. Konsultandi enda potfell on tänaseks napilt plussis. Mis siin mull oligi?


 


Kellele on kulla hinnatõus kõige kasulikum?


Kulla hinnatõus on kõige kasulikum ikka füüsilise kulla omanikele.


 


Ka kuld on ju vaid vahend arvelduseks, kas valuutakriis võib viia liigse surve kullale, millest tekib samuti ohtlik mull?


Ei saa midagi maailmas välistada. Ja lõppude lõpuks võib tõesti tekkida hetk, kus igaüks hakkab just kulda ihaldama ning seetõttu kulla hind ka ebaratsionaalselt üles läheb. Kulda on maailmas ikkagi väga piiratud koguses ning juurde trükkida teda ei saa. Aga selleks, peab olukord kardinaalselt muutuma. Täna on kuld ikka üksikute huviobjekt. Ja tänane kulla hind on tekitatud ikka paberraha ehk poliitikute ja keskpankurite lubaduste nõrkusel, mitte kõigi inimeste kullahuvil. Olukorra paranemist hetkel silmapiiril ei ole ning seetõttu olen mina isiklikult ikka kullausku.


Juba Bernhard Shaw ütles: “Meil kõigil tuleb teha valik, kas usaldada kulla loomulikku stabiilsust või valitsusliikmete ausust ja intelligentsi. Ja kogu lugupidamise juures nende härrasmeeste suhtes, teeksin mina isiklikult panuse kullale.”


 


Martin Hanson


http://majandus.delfi.ee/news/uudised/meelis-atonen-kulla-hinda-surub-ules-usaldamatus-rahasusteemi-vastu.d?id=49785349


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid