Miks on kuld raha? Miks on sellel nii kõrge väärtus?

Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun
08.09.2023

Kulda on juba aastatuhandeid rahana kasutatud ning sellel on grammi kohta väga kõrge väärtus. Miks on inimesed andnud kullale nõnda kõrge väärtuse? Miks see raha on?

Esiteks tuleb rääkida raha omadustest. Selleks, et midagi saaks pikka aega rahana kasutada, peavad sellel olema teatud omadused. Erinevad autorid on toonud välja erinevaid raha omadusi, ma tooks välja kuus tähtsamat omadust. Nendeks on:

• Vastupidavus (see peaks olema vastupidav näiteks erinevatele füüsikalistele- ja loodusjõududele)
• Kaasaskantavus (seda peab saama kaasa võtta ning transportida)
• Jagatavus (raha peab olema jagatav väiksemateks ühesugusteks (ühetaolisus) osadeks.
• Nappus (raha peab olema piiratud kogus ja selle juurdeloomine peab olema keerukas, see aitab selle väärtust pikaajaliselt säilitada)
• Aktsepteeritus (see on inimeste poolt rahana ja väärtuse säilitajana aktsepteeritud)
• Äratuntav (see peab olema eristatav, äratuntav ja raskesti võltsitav)

Nüüd tekib küsimus, kas maa peal leidub aineid või elemente, millel on kõik need omadused olemas? Võtame ette keemiliste elementide perioodilisustabeli, mis on paljude jaoks keemiatundidest kindlasti tuttav. Miks just keemiliste elementide tabel? Sest keemilised elemendiks saab nimetada ainet, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Seega need on fundamentaalsed ehitusblokid, millest saab luua teisi aineid – näiteks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.

Keemiliste elementide tabelis on kokku 118 elementi. Vaatame, mis sobiks siit kõige paremini rahaks. Kasutame selleks välistamismeetodit.

Esiteks, ilmselgetel põhjustel ei saa me rahana kasutada gaasilises ja vedelas olekus olevaid elemente. Kes paneb omale heeliumi tasku ja läheb sellega poodi? Sellega välistame 14 elementi.

Teiseks, lantanoidid, aktinoidid ja elemendid nagu arseen võivad olla radioaktiivsed või toksilised. Taskus kandes hakkavad need sind kiiritama või mürgitama. See välistab kokku 34 elementi.

Kolmandaks, leelismetallid ja leelismuldmetallid on väga reaktiivsed ja võivad kergesti põlema minna. Üldiselt leiab neid looduses vaid ühendites. See välistab kokku 12 elementi.

Neljandaks, elemendid, mis on liiga haruldased või mida maa peal üldse ei leidu. See välistab kokku 26 elementi.

Viiendaks, elemendid, mida leidub maa peal liiga palju. Näiteks on raud, vask ja nikkel. Selleks, et näiteks rauda rahana kasutada, peame seda kaasas kandma väga suures koguses. See välistab kokku 27 elementi.

Alles jäävad väärismetallid nagu roodium, pallaadium, plaatina, hõbe ja kuld. Roodium on väga haruldane, see on erakordselt habras ja see on raskesti vormitav. Selle tõttu on sellest väga raske luua kange või münte.

Kullast on kujunenud parim raha

Pallaadium ja plaatina avastati alles mõni sajand tagasi. Mõlema sulamistemperatuur on kullast ja hõbedast tunduvalt kõrgem, mis on teinud nende töötlemise raskemaks. Vaatamata mitmetele raha omadustele pole lühikese ajaloo tõttu neist head raha kujunenud ning peamiselt on nad kasutust leidnud autode katalüüsneutralisaatorites, mis aitavad vähendada emissioone.

Aastatel 1828-1845 olid plaatina mündid Venemaal rahana ringluses, aga kuna neid oli raske töödelda ja nad sarnasesid teiste metallidega, loobuti nende kasutamisest. Tänapäevaste tehnoloogiate juures pole enam metalli nii raske töödelda, lisaks saame lihtsasti kasutada esindusraha. See tähendab, et plaatina võiks potentsiaalselt tulevikus ka rahana kasutusel olla.

Hõbedal on olemas sisuliselt kõik raha omadused ning seda on ajaloos palju ka rahana kasutatud. Kullaga võrreldes on sellel aga üks miinus – see tuhmub ja oksüdeerub.

Alles jääb kuld, millel on kõik raha omadused. See on vastupidav – kuld on täielikult võimalik hävitada vaid tuumareaktsiooni kaudu. See on kaasaskantav (suuremate koguste jaoks saaks tänapäeval kasutada kullastandardit ja esindusraha). See on jagatav ning kulda on nii hea töödelda, et ühest grammist kullast saab teha 2 kilomeetri pikkuse traadi. Seda on Maa peal piiratud kogus, aga see ei ole liiga haruldane. Seda on aastatuhandete vältel laialt aktsepteeritud. See on ka teiste metallide seast oma kuldse sära tõttu lihtsasti eristatav ja äratuntav.

Kõik need faktorid tähendavad, et kuld on kõige loomulikum looduses leiduv raha. See annab inimühiskonnas kullale paljude teiste metallide ja elementidega võrreldes kõrge sisemise väärtuse.