PUNANE HÄIRE: KULLA BACKWARDATION!!!

2. detsember 2008. a oli kokkukukkuva rahvusvahelise rahandussüsteemi saagas oluliseks teetähiseks. Siiski polnud olukord nii kriitiline, et ajakirjanduses oleks võinud teatada: esimene kulla backwardation maailma ajaloos. Asjaolud on järgnevad: 2. detsembril odavnes kulla futuuride (viimane tarne: 31. detsember) hind New Yorgi kaubabörsil 1.98%, veebruari kulla futuuride (viimane tarne: 27. veebruar 2009) hind odavnes 0,14%. (Kõik protsendid arvutatud aasta kohta.) 3. detsembril olukord halvenes – siis olid vastavad numbrid juba 2% ja 0,29%. See tähendab, et kulla väärtus hindade alusena on muutunud negatiivseks, ja backwardation kestis vähemalt 48 tundi. Kirjutan käesolevat teksti 4. detsembri varastel tundidel, mil kullafutuuridega kauplemine ei ole New Yorgis veel alanud.


Vastavalt kaubabörsi 3. detsembri tarnearuandele, on hetkel olemas 11 759 tarneteadet. Need esindavad 1,1759 miljonit untsi kulda. Kaubabörsi poolt heakskiidetud ladudes on 2,9 miljonit untsi. Seega 40% kogu kullast tuleb 31. detsembriks tarnida. Kuna kogu ladudes olevat kulda ei ole võimalik tarnida, siis praeguste määrade juures on kaubabörsi kullavarud palju väiksemad kui nõudlus. Kullafutuuride turud on kokku kukkumas. SDR-i diskrediteeritakse ühe rohkem.


Väike kulla backwardation esines juba eelmise aktiivse lepingukuu möödumisel, kuid see ei jõudnud järgmisesse aktiivsesse lepingukusse nagu praegu. Detsembri lepingu backwardation jõuab veebruari lepingusse, mis viimaste andmete kohaselt oli 0,36%. Hõbeda puhul esineb samuti backwardation – hõbeda futuuride hind on odavnenud kulla futuuridega võrreldes umbes kaks korda.


Nagu need, kes osalesid minu seminaris kulla väärtuse kohta hindade alusena, teavad, et kulla väärtus hindade alusena on puhas ja rikkumatu usalduse, või negatiivse näidu puhul usaldamatuse, mõõt paberrahas. Muidugi on praegu liiga vara öelda, kas kulla backwardation on püsiv või kas olukord muutub ise paremaks (ilmselt muutub). Olgu sellega, kuidas on, see ei loe. Juba see, et nii juhtus, on halastuslöök mittekonverteeritava valuuta režiimile. See jookseb, ehk pigem aeglaselt, kuid siiski, verest tühjaks, isegi kui rohkem lööke või šokke süsteemile ei järgne. Väga vähesed saavad aru, mis toimub ja muidugi ametlikud allikad ja infokanalid ei aita neil vähestel olukorra tähtsust selgitada. Ma püüan diskrimineerivat lugejat aidata.


Kulla püsiv backwardation tähendab, et kulda ei müüda enam mingi hinna eest, olgu see siis määratud dollarites, jeenides, eurodes või Šveitsi frankides. Olukord on täpselt samasugune, nagu see on olnud aastaid: Zimbabwe valuutas ei müüda kulda mingi hinna eest, ükskõik kui kõrge see ka poleks. Teisisõnu – kõik kullamüügipakkumised võetakse tagasi, ükskõik kas see puudutab äsja kaevandatud kulda, kulda sisaldavaid jääke, kullakange või kuldmünte. Nimetasin selle olukorra, mis on paljude jaoks pika varju ettepoole heitnud, Washingtoni viimaseks kontangoks. Kontangoks nimetatakse backwardationile vastupidist olukorda (nimelt positiivset kulla väärtust hindade alusena). Washington aga on linn, kus asub Potomaci jõe Paberivabrik – Föderaalne Reservpank. Nii võib naljaga pooleks öelda, et Washingtonis enam lootust pole. Mängus, kus muusika lõppedes tuleb istuda vabale toolile, on muusika vakka jäänud. Kellel kulda pole, nende õnn on otsas. Tavaliste kanalite kaudu seda enam ei saa. Kulla saamiseks tuleb minna mustale turule.


Kaks aastat tagasi asutasin Gold Standard University Live’i (GSUL) ja pühendasin selle rahaliste probleemide uurimisele, mida ülikoolid, valitsuse uurimiskeskused ja majandusajakirjandus teravmeelselt eiravad ja mis on keskendunud mittekonverteeritava valuuta režiimi pikaajalise elujõulisuse küsimusele. Seda tüüpi valuutaga tehtud ajaloolised uurimused on ilma eranditeta kõik lõppenud häbistava ebaõnnestumisega, mida saadab suur majandusvalu, välja arvatud juhul, kui eksperiment lõpetati õigel ajal ja ametivõimud pöördusid tagasi kullastandardi juurde. Tähelepanuväärne on ka see, et käesolev eksperiment on ainulaadne, sest kõik maailma riigid alluvad sellele. Mitte ükski riik ei kasuta metallrahastandardit, millest tulenevalt Rahandusministeerium ja Keskpank alluvad samale lepinguõigusele nagu tavalised kodanikudki. Nad ei saa väljastada tagasivõtmatuid tasulubadusi ja hoida neid tšekipettuseks nimetatava vandenõu kaudu raharingluses. Ühtegi riiki ei ole võimalik säästa tulest ja väävlist, mis kord Jumala karistusena ebamoraalse käitumise eest Soodoma ja Komorra linnadele langes.


Kõigis eelmistes vahejuhtumites oli ikka mõni riik, kes ei kuulanud sireenide laulu ja jäi kullastandardile kindlaks. Nad võisid ulatada oma abistava käe neile, kes vääratasid, vähendades nii majandusvalu. Tänapäeval selliseid riike ei ole. Kui tahad, et sind päästetaks, pead olema valmis end ise päästma.


Sa ei saa aru, kuidas kullakatteta rahasüsteem hävitab end ise saamata aru kulla ja hõbeda standardist. Raha kvantiteediteooria ei anna sellele vastust, sest hüperinflatsioonile võib eelneda deflatsioon, nagu praegu tundubki olevat.


Neil põhjustel asetasin kulla ja hõbeda standardi uurimuse GSUL-i uurimisteemade nimekirja etteotsa. Need toimivad varajase hoiatussüsteemina, mis annavad märku lõpu algusest. Lõpp läheneb sama paratamatult nagu Kreeka tragöödia kulminatsioon, kus kangelased ja kangelannad saavad iseenda hävitajateks. Praegune reaktsiooniline eksperiment paberrahaga on jõudmas lõpu äärele. Oma viie õppeaastaga võinuks GSUL end kehtestada selle murrangulise sündmuse olulise või ka ainsa infoallikana. Titanicu (esindab rahvusvahelist rahasüsteemi) põrkumine jäämäega (esindab kulda ja selle kaduvat väärtust), kui viimane ilmub udust liiga hilja, et kokkupõrget vältida.


Kahjuks polnud seda aga ette nähtud: GSUL peab lõpetama oma tegevuse ettevõtte Sprott Asset Management juhi hr. Eric Sprotti otsuse tõttu lõpetada GSUL-i sponsoreerimine, kuna „tulemused ei õigusta kulutusi.“


Mul on siiralt kahju, et meie tegevus ei vastanud hr. Sprotti ootustele, aga ma olen uhke, et meie uurimus on ainuke infoallikas kulla väärtuse vähenemise ja selle pinnalt tehtud järelduste ja paberrahasüsteemi äkilise kokkukukkumise kohta, mis ähvardab varjutada kogu maailma Suure Depressiooniga nagu 1930ndatel.


Nende jaoks, kes tahtsid osaleda, aga ei saanud, võtan kokku GSUL-i kahe viimase õppesessiooni olulisemad arutlusteemad. Kulla standard hindade alusena on kulla futuuride ja hetkehinna vahe. Täpsemalt on see aeguva aktiivse futuurlepingu hind kulla futuuride turul miinus füüsilise kulla hetkehind hetketurul. Ajalooliselt on kulla standard hindade alusena olnud positiivne alates sellest ajast, kui kullafutuuridega kauplemine Winnipegi kaubabörsil 1972. aastal algas (välja arvatud mõned harvad vääratused optsioonireedel. Selliseid kõrvalekaldeid on kutsutud oma olemuselt „logistilisteks“, kuna nad puudutavad kullafutuuride samaaegset aegumist ja nende osas sõlmitud topeltoptsioonilepinguid. Kõigil nendel juhtudel lahenes negatiivse standardi anomaalia paari tunni jooksul ise.)


Kaubafutuuride turul on positiivse standardi terminus technicus kontango; ja negatiivse standardi oma backwardation. Kontango viitab kaupade normaalsele pakkumisele. Kaubad on ladudes koheseks tarnimiseks saadaval. Backwardation aga viitab puudujääkidele ja barrelipõhjade kokkukraapimisele. Ülevalt poolt on standard transpordikuludega piiratud, kuid allpool ei ole mingeid piire, sest standard võib langeda mistahes negatiivse väärtuseni (mis tähendab, et hetkehind võib mistahes summa võrra ületada futuuride hinda).


Kontango, kus kullafutuuride hind on omahinnast kõrgem on kullaturu normaalne olukord, ja selleks on hea põhjus. Rahalise kulla varud maailmas on suhteliselt suured. „Kulla puudusest“ vadistamine on kõigest kehvasti informeeritud või täiesti teadmatuses olevate inimeste arvamus. Varude ja käibe määra tingimustes on  kulla tarnimine oluliselt suurem kui mistahes muu kauba oma. Hõbe on kullale järgneval teisel kohal. Sel põhjusel on need kaks ainsad rahalised metallid. Äärmiselt rikkaliku kullavälja avastamise või äärmiselt rikkaliku kullakaevanduse kasutuselevõtmise mõju kulla hinnale on minimaalne – võrreldes olemasolevate suurte varudega. Paradoksaalselt on kuld väärtuslik mitte selle puuduse, vaid hoopis selle suhtelise külluse tõttu, mis kutsub esile suurepärase usalduse kulla väärtuse püsivuse suhtes, mis ei vähene õnnestunud tootmisaasta ega suurene müntide ringlusest eemaldamise korral. See on põhjuseks, miks pole paremat valuuta väärtuse kontrollijat kui kuld. Sama kehtib ka, kuigi vähemal määral, hõbeda kohta.


Järgnevalt on toodud peamine erinevus rahalise metalli, kulla ja muude kaupade vahel. Backwardation tõmbab vajaduselt varusid kuu pealt. Mis tahes kauba backwardationi ületamiseks läheb vaja rohkem backwardationit. Kulla osas pole ületamine võimalik. Kulla backwardation on alati ja kõikjal rahaline fenomen: see on meeldetuletus, et paberraha haigused on ravimatud. See muudab mittekonverteeritava valuuta režiimi riknemise dramaatiliseks. Olukord võib minna vaid hullemaks. Kuna usaldus kullakatteta raha väärtuse suhtes on väga õrn, siis ei saa olukord paraneda. See maalib paberdollarist pildi kui Humpty Dumpty’st, kes istus müüril ja kukkus alla ja nüüd „ükski kuninga hobustest ega ükski kuninga sõduritest ei suutnud Humpty Dumpty’t uuesti kokku panna.“ Parafraseerituna võiks öelda, et anna pabervaluutale vale nimi ja sa võid selle samahästi ära visata.


Kui kulla backwardation juba juhtunud on, siis tähendab see, et dollari vähkkasvaja on jõudnud oma lõplikku faasi. Pidevalt vähenevat usaldust mittekonverteeritava dollari väärtusesse ei saa enam peatada.


Kulla negatiivne standard (backwardation) tähendab, et rahalise kulla tarnimist kontrollivaid inimesi ei saa veenda sellest loobuma, kuidas iganes neid ka meelitada. Need inimesed ei ole spekulandid. Nad ei ole Scrooge’id ega Shylockid. Nad on väga võimekad ärimehed, kes mõtlevad konservatiivsetes raamides. Tulgu või veeuputus, nemad on võtnud nõuks oma kapitali säilitada mõistlikemaks aegadeks, et seda mõistlikuma valitsuse ja mõistlikuma rahasüsteemi tulles ümber paigutada. Nende vahendiks on rahalise kulla omamine. Lõbusalt eiravad nad riskivaba kasumit kuulutavat sireenide laulu. Tõesti, nad võiksid müüa spot-turul maha oma füüsilise kulla ja osta selle futuurideturul 30-päeva pikkuse tarnetähtajaga odavamalt tagasi. Mistahes muu kauba puhul haaraksid varusid kontrollivad kauplejad kohe võimalusest kinni. Riskivaba kasum oleks vastupandamatu ahvatlus. Aga kulla puhul see nii ei ole. Omanikud ei lase end kuidagigi ära meelitada ega anna kulda käest. Miks?


Noh, nad ei usu, et füüsiline kuld on 30 päeva pärast olemas ja tarnimiseks saadaval. Nad ei taha, et neile jääks vaid paberkuld, mis on neile kapitali säilitamise eesmärgil täiesti kasutu.


2. detsember on teetähiseks, sest enne seda päeva võinuks U.S Minti kullale avamisega rahasüsteemi veel päästa. Nüüd, arvestades, et kuld on backwardationis, on juba hilja. Viimane võimalus katastroofi ärahoidmiseks on mööda lastud. Viimane kõrs on kaameli selja murdnud.


Mulle on tihti öeldud, et U.S. Mint on juba kullale avatud, mille tõestuseks on Eagle’i ja Buffalo kuldmündid. Kuid need müntide ringlusselaskmised ei olnud ei piiramatud ega münditud ilma müntimistasuta. Neid müüdi kallimalt kui neis sisalduva väärismetalli hind. Need olid blufitud teateks, mis paisati õhku, et panna inimesi uskuma, et kuldmünte võib U.S. Mint’ist ja teiste riikide valitsuste rahapadadest alati saada. Aga nagu viimase kahe või kolme kuu kogemus näitab, lõpetas üks rahapada teise järel kuldmüntide tellimuste vastuvõtmise ja peatas kullatehingud. Põhjuseks on ebaühtlaseks muutunud kullavood rahapadadesse. Vood võivad täiesti kokku kuivada. See näitab, et ennustus on juba enne sündmusi kulla terendava backwardationi näol ilmsiks saanud. Nüüd on tõde selgunud: enam ei õnnestu kulda pabertulude abil peidust välja meelitada.


Kui suurte kaubandusriikide valitsused oleksid tõesti tahtnud maailma katastroofilisest kaubanduse kokkukukkumisest säästa, siis oleksid nad pidanud oma rahapajad kullale avama. Nüüd on kulla backwardation meile järele jõudnud ja pannud süsteemis kinni vabad kullavood. Sellel on katastroofilised tagajärjed. Vähesed mõistavad, et kullakaubanduse seiskamine, mis on praegu juhtumas, tähendab, et seisatakse terve maailma kaubandus. See on majanduslik maavärin, mille tugevuseks on 10 Greenspani skaalal ning mille epitsenter on New Yorgi kaubabörsil, seal kus World Trade Centeri kaksiktornid kord seisid. Võib liialdamata öelda, et see sündmus päästab lahti tsunami, mis pühib minema terve maailma head ajad.


Antal E. Fekete,
Gold Standard University Live
5. detsember 2008


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid