Euroopa Keskpank andis regiooni pangandussektori kohta hoiatuse

12.12.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Eurotsooni pankade bilansid näitavad pärast laenukahjude suurenemist ning klientide laenumaksete hilinemist “varajasi stressisümptomeid,” teatas Euroopa Keskpank novembri lõpus.

Kõrgemad intressimäärad on parandanud pankade tulusid ning kasumeid, aga laenuandjatele teeb peavalu finantseerimiskulude kasv. See teeb varade kvaliteeti kehvemaks ning vähendab laenumahtusid.

Samuti hoiatas keskpank, et iga kuue kuu tagant tehtava finantsstabiilsuse ülevaate järgi on kõrgemad intressimäärad ning aeglasem majanduskasv tekitamas inimestele, ettevõtetele ja valitsustele probleeme.

Keskpank lisas, et kõrgemate intresside tõttu peavad pangad tõenäoliselt halbade laenude katteks rohkem raha kõrvale panema, mis hakkab tulevikus nende kasumlikkust negatiivselt mõjutama.

Maksejõuetuste arv ning hilinenud laenumaksed on kasvama hakanud ajalooliselt väga madalatelt tasemetelt, mille tõttu usub keskpank, et pangandussüsteem peaks varade kvaliteedi halvenemisega hakkama saama. Nad tõid välja, et pankadel on tugevad kapitalipuhvrid ja likviidsustase, vahendas The Guardian.

Sellest, millised faktorid Euroopa ja USA pangandussektorit ohustavad, on pikemalt kirjutanud Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Finantsstabiilsuse riskid on kõrged

Kevadel tabas pangandussektorit tõsine turbulents, kui USAs läksid pankrotti mitmed regionaalsed pangad ja Euroopas muutus maksejõuetuks Šveitsi pangandusgigant Credit Suisse. Euroopa Keskpanga asepresident Luis De Guindos ütles, et praeguseks on kriis küll vaibunud, aga finantsstabiilsuse riskid on jätkuvalt kõrged.

Gundos ütles, et kuigi rahapoliitika karmistamine ja intresside tõstmine peaksid aitama inflatsiooni tagasi 2 protsendi juurde tuua, siis võivad kõrgemad intressid “ülevõimendatud laenuandjatele” põhjustada ka finantsilist stressi.

Ta lisas, et inimeste sissetulekud, ettevõtete käibed ning valitsuste eelarved “võivad sattuda täiendava surve alla, kui majandusaktiivsus valmistab ka edaspidi pettumust või kui energiahinnad hakkavad talvel uuesti tõusma.”

Keskpank teatas, et kinnisvarafirmad on kaotustele eriti haavatavad, sest eurotsooni ärikinnisvara turud on jätkuvalt langemas. Kontoriruumide nõudlus kukkus selle aasta teises kvartalis järsult.

Keskpanga sõnul on finantsturud praegu veel heas seisus ning oodatakse pehmet maandumist. See tähendab, et inflatsiooni taandumisel ja kõrgematel intressidel on olnud majandusele piiratud mõju. Guindos nentis, et “meeleolud võivad aga väga kiiresti muutuda.”

Sõda võib panna riske teistmoodi tajuma

Iisraeli ja Hamasi sõjale viidates ütles Guindos: “Lähis-Ida konflikti eskaleerumine võib tekitada olukorra, kus finantsturgudel hakatakse järsult riske vältima. See omakorda võib lahti harutada kõik juba eksisteerivad nõrgad kohad. Konflikti eskaleerumisel oleks suur mõju energiaturgudele, aga see õõnestaks ka üldist kindlustunnet ja majanduskasvu. Samal ajal hakkaks see inflatsiooni uuesti üles suruma.”

Keskpank tõi välja kolm peamist riski, mis eurotsooni pankadel on. Esiteks võivad kõrgemad elamiskulud, suuremad intressikulud ning majandusolukorra halvenemine omada negatiivset mõju panga bilansis olevate varade kvaliteedile.

Teiseks, kõrgemad intressimäärad vähendavad nõudlust laenude järele ja karmimad laenutingimused võivad viia laenumahtude “märkimisväärse” languseni, mis mõjutab pankade kasumeid.

Viimaks, pankade kasumlikkus satub tõenäoliselt surve alla ka selle tõttu, et intressimäärade tõustes kasvavad pankade endi finantseerimiskulud. “Kasumlikkus hakkab enamus riikides vähenema,” kirjutati ülevaates.