Lisa hinnateavitus

Heie Marie Treier: Maailmamajanduse jõujooned 2020. aastal

Avaldatud Jaana kategoorias Maailmast, Kogu uudisvoog või 14.01.2021
Kulla hind (XAU-EUR)
1 529,90 EUR/oz
  
+ 2,01 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
20,55 EUR/oz
  
+ 0,19 EUR

Pakume lugemiseks esseekonkursile “Kuldaväärt mõtted” laekunud kirjutist mille autoriks on Heie Marie Treier.

Maailmamajanduse jõujooned 2020. aastal

Heie Marie Treier

Kõik Eestis on vaikne. ERR esitab oma igapäevast saatekava. Eesti Ekspress trükib ära karikatuure Donald Trumpist – neid vaadates on hea toon üleolevalt naerda. Poodides käib ostmine ja müümine nagu ikka. Kasutusele on tulnud küll kontaktivabad ja puutetundlikud maksekaardid, kuid on endiselt käibel ka sularaha, st paberkupüürid (eurod), mida saab pangaautomaadist, ja mündid. Mõnede euromüntide tagaküljel on Eesti maakaart ja eestikeelne tekst. Autod sõidavad kas bensiinil, diislil või elektril. Ühistransport on linna sees tasuta. Asutused on kohandunud ülemaailmse viiruse perioodi tingimustega, saates osa inimesi koju tööle. Inimesed nimetavad omaenda kodu nüüd hoopis „kodukontoriks”, mis on uus peen viis ajaga kaasas käia. Eesti ülikoolides kasutatakse internetipõhist kontaktivaba õppe- ja suhtluskeskkonda ZOOM, nii nagu Ameerikaski. Pank hakkab Tallinnas end vaikselt aga kokku tõmbama, sulgedes osasid kontoreid. Rahvale püütakse jätta pangast hea mälestus – kasutatud kontorimööblit annetatakse siia ja sinna. Kunstimuuseum proovib kevadisest suletusest välja tulla võitjana, kommenteerides isolatsiooni kogemust näituse abil. Suurim üleriigiline šokk on see, kui Pärnus esineb kohalik poliitik ebakompetentse kunstiteemalise kõnega. See on päevi kestev jututeema nii Facebook’is kui ERR-is! Inimesed, kellel praegu aga kuigi hästi ei lähe, on vakka. Me isegi ei tea, kui palju neid on ja kus nad kõik asuvad.

Kusagil mujal on ometi samal ajal küpsemas midagi suurt ja globaalset. Mis see täpsemalt on, keegi veel ei tea. See on kui silmale (esialgu) nähtamatu liginev torm. Õhus valitseb juba mõnda aega seletamatu pinge, tunne, nagu oleks oodata äikest. Nagu peaks olema valvel, aga miks või kuidas, raske seletada.

Teejuhi otsimine

Inimene, kes on õppinud muud eriala kui majandus või pangandus, tunneb end tänapäeva monetaarses reaalsuses enam-vähem abitult. Ta küsib, miks premeerib süsteem manipulaatoreid? Ning miks saadab edu just küünikuid? Miks ei premeeri pangandussüsteem ausust ja õiglust ja südamlikkust?

Ostad Robert Kiyosaki raamatu, mis on tõlgitud eesti keelde. Tore! Seal öeldakse, et kool õpetab lapsi rahast mõtlema nagu ori, mitte nagu peremees. Seal saab teada, et ori ja peremees käsitlevad raha täiesti erinevalt, võiks öelda vastandlikult. Kes tahaks vabatahtlikult omada orja mõtteviisi? Aga kuidas ta peaks siis mõtlema nagu peremees? Kus seda salatarkust õpetatakse? Kiyosakist jäi meelde veel, et humanitaar, kelle kohalikud ja rahvusvahelised sõbrad ja autoriteedid on samuti humanitaarid, saab rahast aru kohe kindlasti valesti.

Kuidas peaks too humanitaar end harima, nii et ei oleks vandenõuteooria? Võtame siis appi kõikvõimsa interneti, valides targalt teejuhte ja analüütikuid, kes oleksid võimalikult sõltumatud, valdaksid USA-s hetkel toimuvat ning tabaksid lühi- ja pikaajalisi trende. USA protsessid ongi maailmas hetkel tulipunktis, seal tekitatakse uut raha ning seal toimuvad novembri alguses presidendi valimised. USA-ga seonduv hakkab varem või hiljem mõjutama ka teisi riike üle maailma. Arvata on, et Eesti majandusprotsesside mõistmiseks peab hetkel teadma eriti just USA-s toimuvat.

Interneti avarustest teejuhiks väljavalitud parimad majandusanalüütikud on kursis ka vastavate telgitagustega, kuhu Eesti humanitaar ei pääse ning ausalt öeldes ei tahagi iial pääseda. Parem kuulata teadjate destilleeritud tarkust, mis on telgitagustest informeeritud.

Seejärel tabab uudishimulikku aga šokk… Viimseni kõigi analüütikute refrään on tõusvas joones „kuld ja hõbe”! Üksteise võidu fantaseeritakse väärismetallide tulevaste hinnatõusude üle, sarnanedes jalgpallimatšile, kus igaüks püüab teise ees väravat lüüa ja rahvas karjub tribüünilt kaasa. Ent siis toob targem analüütik publiku tagasi maa peale, öeldes, et väärismetallide hinnad alluvad reguleerimisele kuskilt keskusest. Seega ei saa siingi läbi poliitikata, olgu mikro- või makrotasandil.

Aga alustaks kõigepealt lihtsamast. Kiyosaki toob Jaapanist esile kaks vastandlikku isakuju, ent tundub, et tulemuslikke õpetamissüsteeme on teisigi. Eesmärk peaks olema noortele näitamine, kuidas mõtleb peremees. Seda peaks õpetatama juba koolis.

Juudi isa õpetab oma poega

Ühes kunagi nähtud youtube’i videos õpetab juudi isa oma teismelist poega, kuidas rahaga targalt ümber käia. Tema pedagoogika on selline: poja silme ette on pandud rida klaaspurke, igal purgil silt raha kasutamise otstarbega. Video moraal on ühene – alati, kui poeg saab raha, ärgu kasutagu kohe kõike ära, vaid eraldagu see mitmeks osaks vastavalt otstarbele. Ning teatud protsent (kas 10 või isegi 20 protsenti) jätku ikka ja alati investeeringuks.

Kuidas seda tarkust rakendada aastal 2020? Raha koguda pole praegu küll mõistlik, sest siis peaks valitsema stabiilne majandusolukord. Praegu odavneb raha väärtus juba nii kiiresti, et seda on silmaga näha. Põhjus? Sest raha trükitakse suurtes kogustes iga päev juurde. Nii et läheme video-analüüside kuulamisega edasi.

Youtube’i õpetajad

Teistes youtube’i videotes räägivad reaalajas toimuvast nooremapoolsed mehed. Nii mitmedki need konkreetsed isikud tunduvad usaldusväärsed, sest üks on rahast kirjutanud raamatu, teine käsitleb rahaprotsesse väga pikas ajaloolises perspektiivis, tuues paralleele tänasega, ja olles sunnitud pidevalt vabandama kuulajate ees, kelle meelest on ajalugu igav. Kolmas on maaklerina pidanud end jooksvalt hoidma kursis majandusega. Neljas ütleb end olevat filosoofi, kes näeb läbi majanduses korduvaid mustreid.

Kuid nad kõik lähtuvad tarkusest: õpetaja ilmub siis, kui õpilane on valmis. Ja nüüd ongi see aeg. See on järeleaitamistund soovijaile, kes pole õppinud majandust ega pangandust, ent kes ometi alluvad majanduses ja panganduses toimuvale iga päev.

USA kontekstist räägituna saab teada, et augusti lõpu seisuga 2020 viibitakse radikaalsete muutuste varajases faasis. See, mis toimuma hakkab, saab olema seeria doomino-efekte, mis tulenevad senise jätkusuutmatu majandusmudeli krahhist. „Jätkusuutmatu” tähendab elamist korduvrežiimis „turu mull – kriis – mull – kriis”, kus inimesed aetakse hulluks, tekitades neis tungi osta trääni, mida nad ei vaja, millele järgneb alati krahh. See karussell on hakanud aina kiiremalt pöörlema. Kui ühtedele on krahh masenduseks, siis teistele rõõmuks. Leidub huvigruppe, kes saavad krahhist kasu, sest see uhub välja võistlejad. Süsteem aetakse teadlikult äärmusesse, et juurutada uut süsteemi, aga oma mängureeglite järgi. Jutt käib muidugi väga suurtest mastaapidest.

Maailm on üle ujutatud aina suuremast kogusest rahast, ometi on suveks ja sügiseks 2020 terved majandusharud languses või välja suremas – turism, hotellindus, luksuskaubandus jt. Tekib inflatsioon asjade suhtes, mida sa vajad, ning deflatsioon asjade suhtes, mida sa omad. Liiga palju raha olemasolu lõikab ära võimaluse kasvuks.

Mis siis edasi juhtuma hakkab? Siin saab üksnes oletada. Ah jaa, see olevat „tundlik teema”, nagu kuulajale selgitatakse. Arvata on, et USA liigub tsentraalselt kontrollitava krüptoraha suunas, mida võimaldab praegune tehnoloogilise arengu tase.

Ja vaat siin ei saa enam mööda kulla teemast. Robert Kiyosaki õpetab viimasel ajal youtube’is, et kuld ja hõbe on Jumala raha. Teadagi – mis olid need kolm kingitust, mida Hommikumaa targad viisid loomalauda sõimes magavale vastsündinud poisile, kelle ema kandis nime Maria? Hommikumaa Targad kinkisid mürri, viirukit ja kulda.

Sama juttu, ent teisi sõnu kasutades räägib ka youtube’i analüütik – kuld ei sõltu millestki, olles immuunne välisfaktorite suhtes. Kulla hinna tõus ei tähista väärismetalli väärtuse kasvu, vaid käibeloleva raha väärtuse langust. Kui kuld oli reaalselt seotud dollariga (1930ndatest 1974. aastani), siis selle hind oli stabiilne ja meie mõistes odav. Nüüd on aga silmapaistvateks kulla-omanikeks tõusnud Hiina ja Venemaa, signaliseerides nende poliitilist sõltumatust.

Eestikeelses sõnastuses võiks kulla hinda võrrelda kraadiklaasi näiduga, mis mõõdab majanduse tervislikku seisundit. Mida kõrgemale kulla hind kerkib, seda kõrgem palavik valitseb majanduses. Inimese, asutuse ja riigi seisukohalt on kuld niisiis nagu ankur, mis hoiab laevukest tormisele merele triivimast. Ankrut ei ole vaja kogu aeg, vaid just kriitilistes situatsioonides.

Vana tark naine analüüsib majandust

Järgmises youtube’i videos intervjueeritakse vana tarka naist, keda tutvustatakse turu juhtivanalüütikuna. Ta on jälginud pikas perspektiivis toimuvat. Seisuga 29. august 2020 räägib ta USA kontekstis raha n-ö taaskäivitamise protsessist, mille läbiviimiseks olla paika pandud 18-faasiline plaan, aga nii, et see kõik pidavat olema silmale nähtamatu. Praegu pidavat olema käivitatud faas nr 8, mis pidavat aega võtma 18 kuud. Dollari väärtuse kahandamine pidavat kuuluma plaani juurde.

Praeguse rahasüsteemi aluseks on fiat raha (paberil), mida saab suurtes kogustes juurde trükkida ja mis on kergesti manipuleeritav. Iga-aastase inflatsiooni suurust pidavat saama tellida ning seda pidavat hoitama 2% peal. Kaval valik, kuna taolise ulatusega inflatsiooni pole lihtinimese tasandil liiga valusalt taluda, samas on see piisav, et suunata inimesi (ilma et nad sellest aru saaksid) võlgu võtma, kuna nende palgad ja sissetulekud on ju jäänud samaks. Sellise pehme suunamise kohta on USA-s termin „tajuhaldamine” (perception management), mille alal ollakse seal üsna osavad.

Ja nüüd kinnitage rihmad. Kui edastada analüütiku juttu täpselt nii otse ja valusalt, nagu ta rääkis, siis hüperinflatsioon pidavat algama USA-s ilmselt siis, kui mängu tuuakse kodanikupalk. Seda viimatinimetatut on juba testid mitmes riigis, viimati kas mitte Saksamaal. Seda ei tuleks käsitleda siiski tasuta lõunana, vaid millegina, mille hinnaks on nendesamade kodanike vabadus. Selles kontekstis jäävad füüsiline kuld ja hõbe tegelikuks rahaks, mis toimib ja mida saab füüsiliselt käes hoida. Nii et loogiline järeldus oleks – kes tahab olla sõltumatu, sellele peaks  väärismetallide omamine muutuma kriitilise tähtsusega asjaoluks.

„Loodame parimat, kuid valmistume halvimaks”, teeb analüütik lootusrikka kokkuvõtte. Kuld on olnud raha 5000-6000 aastat, ütleb ta. Sellel on kõige laiem ostjate baas üle maailma, ütleb ta. Praegu on kuld kunstlikult allahinnatud, ütleb ta – isegi olukorras, kus näiliselt on kulla hind kõrgeim läbi aegade. Tema ise teeb oma valikud lähtuvalt sellest teadmisest, ütleb ta.

Mis oli keskaegse Pöide kiriku ehitamise hind?

Eesti majandus osaleb rahvusvahelise majanduse jõujoontes. Ning eesti kultuur omakorda osaleb majandusprotsessides.

Eesti kultuur on läbi ajaloo kujunenud tugevalt hõbedakultuuriks, erinevalt näiteks Indiast, Egiptusest ja teistest igivanadest kullakultuuridest. Hõbedast on meisterdatud eesti rahvariiete ehted, setude hiigelsõled, kirikute armulaua karikad. Setu naised kannavad rikkalikke hõbesõlgesid, mis naise liikudes kettidega koos kõlisevad. Sõlgede arv ja suurus tähistavad perekonna rikkust. Neid pärandatakse traditsiooniliselt emalt tütrele. Teadjad ütlevad, et sõlgi kasutatakse ka ravimiseks. Nõukogude ajal valitses aga hõbelusika kinkimise tava lapse sünni puhul. Lapsele kingiti tüüpiliselt hõbelusikas, millele graveeriti lapse nimi ja sünnikuupäev.

Dokumentaalfilmis „Pöide, vaikiv tunnistaja” (2012) saab mitmekülgse teaduspõhise ülevaate Eesti ühe vanima kiriku, Pöide kiriku ehitusloost ja ajaloolisest taustast Saaremaal. Kas on võimalik ette kujutada majandusolukorda, kus nii võimsa keskaegse kiriku ehitamine maksab 10-15 kilo hõbedat (filmis 16’ 55’’)? Arvutades sama hõbedakoguse hinna ümber praegustesse eurodesse (seisuga september 2020), tähendaks see umbes 10000 – 15000 eurot. Kui suure hoone saaks tänapäeval ehitada sellise suurusjärgu paberraha eest? Siit saab huvi pärast arvutada, kui palju on hõbe tema tegelikust väärtusest tänapäeval alla hinnatud?

Kunstiteadlane Kaalu Kirme (1928-2020) on kirjutanud mitmeid uurimusi Eesti hõbedast. Ta tegi seda ajal, mil hõbeda hind oli peaaegu olematu, mil hõbedal kui metallil puudus vaat et monetaarne väärtus üldse. Need ajad maailmamajanduse mastaabis on kuuldavasti muutumas. Ometi tõstavad Kaalu Kirme uurimused eesti hõbeda väärtust ja väärikust.

Kui rääkida kaasaegsest eesti ehtekunstist, siis huvitaval kombel valitseb siin tendents, kus kulda valides eelistatakse ka pigem valget kulda, mis näeb välja nagu hõbe. Ilmselt on tegemist sajandite jooksul välja kujunenud kultuurilise koodiga, esteetilise eelistusega, mille järgi just hõbedat peetakse „ilusaks”.

Mida räägivad sellest youtuberid? Nende hulgas on veendunud hõbeda-sõpru, kes räägivad hõbedakilbi loomise vajalikkusest enda ja oma pere ümber. Nende argumendiks on, et hõbedal kui strateegilisel metallil on palju rohkem tööstuslikke jms kasutusvaldkondi kui kullal, kuninglikul „pankurite metallil”. Ka olla hõbemündiga kergem maksta tulevases võimalikus majandussituatsioonis, kus paradigmade vahetus toob kaasa kõikvõimalikke häireid.

Muinasjutt uuest paradigmast

Alates 20. sajandi keskpaigast näivad paradigmad vahetuvat üha kiirema karussellina. Modernistlik mudel 19. sajandi keskpaigast kuni umbes 1970ndateni lubas progressi ja maapealset paradiisi. Alates umbes 1980ndatest jõudis pärale postmodernistlik mudel. See toimus varsti pärast dollarilt kullakatte eemaldamist. Majandust ja kultuuri hakkas valitsema muutlikkus, ebakindlus ja hõljuvate tähistajate rohkus koos varasemate pühaduste väljanaermisega. 21. sajandi alguses lisandus ka dollari suurriigi tähtsuse allakäik.

21. sajandi algul ilmus uuel keermel nn metamodernism, millega kaasnes kulla hinna tõus taevasse. Seevastu 2016. aastal, mil Donald Trump valiti presidendiks, naasis taas jutt kullast kui rahasüsteemi stabiilsuse garandist, mis tundus tol hetkel teostamatu muinasjutuna. Valge maja maani aknakardinad vahetati aga kuldsete vastu.

Samal ajal Eestis

Ja nii oleme ringiga tagasi Eestis, ainult et mingis tuleviku ajaühikus. Kõik siin on liikvel. ERR esitab oma igapäevast saatekava täiesti uute helikandjate kaudu. Eesti Ekspress avaldab ülistuse Donald Trumpi kui ajaloo edukaima USA presidendi kohta – seda lugedes on hea toon tunnustavalt kaasa noogutada. Poodides käib ostmine ja müümine nagu ikka, ainult ilma sularahata, mingil kontaktivabal meetodil. Ühistranspordi sõidukite hulka on saabunud alternatiivenergial põhinevad bussid jm, mis on muidugi kõigile tasuta. Asutused kombineerivad erinevaid töötamise režiime – kellele sobib kontor ja kellele kodu või suvila. Aga üldiselt on suurenenud robotite hulk. Ülikoolides osatakse ära kasutada vastavalt vajadusele nii kontaktivaba kui ka auditoorse töö eeliseid. Pangad kui institutsioonid on üldse kadunud ja keegi ei mäleta enam nende funktsiooni ajaloos. Isad räägivad lastele muinasjuttu pankadest. Kunstimuuseum esitab näitusi, milles noored kunstnikud eksperimenteerivad uute ulmeliste tehnoloogiatega. Üleüldse on kunstimuuseumid nagu uued pangahooned, kus inimesed käivad end vaimselt ja hingeliselt laadimas. Suurim üleriigiline šokk on see, kui keegi saab hakkama loodust reostava teo või mõttega. Kas märksõnadeks võiks olla tõusnud võrgustikud ja singulaarsus?

 

TAUSTAINFO. ARTIKLIS KASUTATUD MATERJALID:

 

Lugemissoovitus Teile