Kullaturul oli märtsis 17 aasta suurim langus – kas ostukoht?

07.04.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hind langes märtsis viimase 17 aasta kiireimas tempos. Languse põhjused on aga suuresti ajutised ning madalam hinnatase võib investoritele pakkuda häid turule sisenemise võimalusi.

Kulla jaoks oli märts halvim kuu alates 2008. aasta oktoobrist – kokku langes hind kuu lõikes 11,6 protsenti, 4667,9 dollarini untsist. Eurodes oli langus 9,5 protsenti. Aprillis on toimunud rahunemine ning turg on stabiliseerunud. Analüüsi kirjutamise hetkel kaupleb untsihind 4633 dollari juures.

Hõbeda hind langes märtsis 20 protsenti ning unts maksab kirjutamise hetkel 71,3 dollarit. Võrreldes jaanuari tippudega on hõbe odavnenud ca 41 protsenti.

*Peale Iraani ning USA vahelise vaherahu sõlmimist 7. aprillil on kulla hind tõusnud ca 4780$/oz tasemeni ja hõbeda hind ca 77,40$/oz tasemeni.

Hinnalanguse põhjused on suuresti lühiajalised

Kulla märtsikuise hinnalanguse üheks peamiseks põhjuseks võib pidada asjaolu, et muutunud on ootused intressimäärade osas – nüüd ootavad turud varasemast kõrgemaid intresse. Lisaks on märtsis tugevnenud ka USA dollar.

Samuti nägime märtsis finantsturgudel probleeme likviidsusega. See tulenes nii Iraani sõja mõjudest kui ka probleemidest USA eralaenude turul. Kui finantsturgudel napib likviidsust, kiputakse kohustuste täitmiseks hakkama varasid müüma. Muu hulgas ka väärismetalle.

Lisaks sellele on spekuleeritud, et mitmed Lähis-Ida sõjast mõjutatud riigid võivad olla oma valuutakursside kaitsmiseks kulda müümas. Märtsis selgus, et Türgi müüs liiri kaitsmiseks märkimisväärse osa oma kullareservidest. Oluline on aga see, et seda tehti peamiselt swap-tehingute kaudu – see tähendab, et kuld “laenati välja” ning teatud kuupäeval ostetakse kuld reservidesse tagasi. See, kas kullareserve on valuutade toetamiseks kasutanud ka teised Lähis-Ida riigid, selgub lähinädalatel.

Minu hinnangul omavad ülalmainitud faktorid turule pigem lühiajalist mõju. Pikaajalised trendid, mis kulla hinda toetavad, on jätkuvalt alles. Seega võib praegune korrektsioon pakkuda pikaajalise investori jaoks head sisenemiskohta.

USA riigivõlakirjade tootlus ja dollariindeks

USA riigivõlakirjade tootlus hakkas märtsis märgatavalt kasvama. Kui kuu alguses sai USA 10aastase võlakirja pealt 3,93 protsenti intressi, siis praeguseks on see kasvanud 4,37 protsendini. See meelitas osasid investoreid võlakirju ostma. Tuletan meelde, et riigivõlakirjad on ajalooliselt kullaga konkureerinud kõige turvalisema vara tiitli pärast. Teisisõnu, kuld ja võlakirjad võistlevad turul sama kapitali eest.

Võlakirjade intressid tõusid, sest kardetakse, et Iraani sõda toob inflatsiooni kiirenemise, mis omakorda sunniks keskpankasid intressimäärasid tõstma. Siin on oluline märkida, et see faktor omab kulla hinnale lühiajalist mõju. Pikaajaliselt tähendab kõrgem inflatsioon võlakirjade reaalväärtuse langust ning kulla hinnale on see positiivne.

Seega on inflatsioon kulla jaoks kui kahe teraga mõõk. Lühiajaliselt avaldab see kullaturule survet, kuid pikaajaliselt on mõju toetav. Sarnane mõju kullale on ka majanduskriisidel – kriisi algusfaasis kipub kuld odavnema. Seda nägime nii 2008. kui ka 2020. aasta kriiside alguses. Põhjuseks on asjaolu, et kriisis tekib finantsturgudel rahapuudus (likviidsuskriis), mille tõttu hakatakse müüma kõiki varasid, kaasa arvatud kulda. Kriisist tulenevad majandusprobleemid ja ebakindluse kasv on kriisile järgnevate aastate perspektiivis aga kulla jaoks positiivne.

Probleemid eralaenude turul

Siit jõuame teise tõenäolise põhjuseni, mis võis märtsis kulda survestada. Nimelt on USA eralaenude turul tekkinud tõsised probleemid. Eralaenude turg on panganduse väline laenuturg.

Tegemist on umbes 2-3 triljoni dollari suuruse turuga. Viimastel kuudel on selgunud, et sellel turul on antud palju kõrge riskiga laene, mille riskid on realiseerunud. See on toonud mitmetele suurematele ettevõtetele maksejõuetuse. Sarnaselt 2008. aasta kinnisvarakriisiga on laenud hakanud järjepanu hapuks minema.

Paljud fondid, kes on neid laene kokku ostnud, ei lase investoritel fondidest raha välja võtta. Lisaks on sektorile väljastatavaid laene hakanud piirama ka pangad.

Stress eralaenude turul on koos Iraani sõja kaudsete mõjudega tekitanud paljudele turuosalistele likviidsusprobleeme – see tähendab, et osal turust ei ole raha oma kohustuste täitmiseks. Arvatavasti on see ka üks põhjustest, miks kulla hind on langenud (likviidsusprobleemide lahendamiseks on hakatud kulda müüma). Seega oleme praegu nägemas sarnast mustrit nagu 2008. aastal – ka toona tekkis finantsturgudel stress juba varem. Turu likviidsusprobleemid panid ka toona kulla hinna ajutiselt langema.

Midagi sarnast nägime ka 2025. aasta kevadel, mil USA president Donald Trump tuli välja ulatuslike tariifidega. Ka siis tekkis finantsturgudel hirm, mille tõttu hakati kõiki varasid müüma. Kuld taastus aga kiiresti ning saavutas juba mõni kuu hiljem uusi rekordeid. Kuivõrd suureks kujuneb eralaenude turu kriis, näeme ilmselt juba järgmise aasta jooksul.

Suurem pilt: kulla korrektsioon on tõusuturul normaalne nähtus

Kui vaadata suuremat pilti, siis kulla hind ei ole enam kui kolme aasta jooksul enam kui 20 protsendi võrra tippudest langenud. Viimati langes kulla hind üle 20 protsendi 2022. aastal, mil keskpangad agressiivselt intressimäärasid tõstsid.

Tänavuse jaanuari tippudest kuni märtsi põhjadeni oli kulla maksimaalne langus dollaris mõõdetuna 27 protsenti. Hõbeda puhul ulatus langus peaaegu 50 protsendini. Minu jaoks ei tule selline volatiilsus üllatusena. Kui vaadata eelmist suurt kulla tõusutsüklit, mis kestis aastatel 2001-2011, siis tol perioodil langes kuld korrektsioonide käigus üle 20 protsendi korduvalt.

Tuleb arvestada ka asjaoluga, et kulla hind oli enne korrektsiooni tõusnud meeletu tempoga. Hõbe veel kiiremini. Praeguseks oleme kulla hinnaga tagasi jaanuari keskpaiga tasemete juures. Hõbe kaupleb hetkel aga detsembri lõpu tasemetel. Suuremas pildis võib öelda, et pikaajaline tõusutsükkel on jätkuvalt elus ning praegune korrektsioon võib pikema vaatega investorile pakkuda head võimalust turule sisenemiseks või positsioonide suurendamiseks.

Kulla pikaajalise tõusutsükli juurpõhjused on rekordilised riigivõlgade tasemed ja eelarve puudujäägid, valuutade ostujõu järjepidev lahjendamine, võlakirjade turvasadama rolli märkimisväärne vähenemine ning muutuv maailma rahanduslik ja geopoliitiline kord.