Küsitlus: keskpankade huvi kulla järele püsib, kaalutakse ka hõbedat

09.04.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla aasta alguse rekordhinnad, millele järgnes viimaste aastate üks sügavamaid langusi, pole keskpankade huvi kulla järele vähendanud, selgub uuest keskpankade küsitlusest. Muu seas ootavad keskpangad, et kulla hind tõuseb aasta lõpuks praeguselt tasemelt 13 protsendi võrra.

Maailma keskpankade hallata on kokku 9,5 triljoni dollari väärtuses reserve. Briti pank HSBC viis 101 keskpanga seas läbi küsitluse, kus uuriti, mida keskpangad reservidega teevad ja millised on nende prognoosid. Selgus, et huvi kulda investeerimise vastu on jätkuvalt kõrge. Mõneti üllatavaks võib aga pidada asjaolu, et mitmed keskpangad kaaluvad ka hõbedasse investeerimist.

Geopoliitilised riskid

“Küsitlus tõstab esile, et geopoliitilisest riskist tulenevalt on hakatud varasid hajutama. Kolmanda osapoole risk ja geograafiline asukoht on varade valiku puhul tähtsamaks muutunud. 78 protsenti vastanutest arvab, et USA dollarist loobumise protsess on järk-järguline, kuid hetkel on dollar sellele vaatamata domineeriv reservvaluuta,” ütles HSBC keskpankade analüüsi juht Bernard Altschuler.

“Kuld on keskpankade fookuses, 39 protsenti vastanutest kaalub järgmise aasta jooksul reservide suurendamist. Kuna kulla hinna volatiilsus on kasvanud, siis 37 protsenti plaanib kullareserve ka aktiivsemalt juhtima hakata,” lisas Altschuler.

72,6 protsenti vastanutest ütles, et nad investeerivad kulda. Aasta varem oli see näitaja 69,4 protsenti. Kokku teatas 15 keskpanka, et hetkel ollakse oma kullareserve suurendamas. Lisaks plaanib kolm keskpanka hakata reserve suurendama järgmise 5-10 aasta jooksul.

Samal ajal ütles kaheksa keskpanka (8,4% vastanutest), et nad ei ole kulda investeerimisest huvitatud.

Keskpangad ootavad hinnatõusu jätkumist

Kulla hinda söandas prognoosida kokku 60 keskpanka. Prognooside mediaaniks kujunes 5354 dollarit untsist käesoleva aasta lõpuks. Praeguselt tasemelt tähendaks see 13protsendilist hinnatõusu.

Küsitlusest selgus, et kasvanud on ka keskpankade huvi hõbeda vastu. Kaks keskpanka juba omavad hõbedat, kolm kaalub hõbedasse investeerimist ning neli keskpanka teatasid, et võivad kaaluda investeerimist järgmise 5-10 aasta jooksul. Kuna hõbedaturg on kullaturust umbes kaheksa korda väiksem, oleks mõne keskpanga lisandumine ostjate sekka juba arvestatava mõjuga.

Küsitlusega alustati jaanuaris ning viimased vastused saabusid 6. märtsil – vahetult pärast Iraani sõja algust.

“Praegused ja tekkivad geopoliitilised konfliktid on üks suur risk, sest need mõjutavad kaubandust, kapitali liikumist, toorainete hindu ja nende omavahelisi korrelatsioone finantsturgudel,” ütles ühe Lähis-Ida keskpanga varahaldur HSBC esindajatele.

Dollari roll küsimärgi all

Kuigi Lähis-Ida kaos on tekitanud likviidsuse janus investorite ja riikide seas suurema dollari nõudluse, siis küsitlusest selgub, et USA dollari pikaaegne reservvaluuta staatus on keskpankade seas jätkuvalt küsimärgi all.

80 protsenti keskpankadest “nõustus” või “nõustus tugevalt” väitega, et USA dollar on jätkuvalt turvasadama valuuta. Ligi 16 protsenti vastanutest ütles, et dollari tuleviku suhtes ollakse neutraalsed, 4 protsendi arvates ei jää USA dollar maailma peamise reservvaluutana püsima.

“Järgmise viie aasta jooksul hakkavad varahaldurid rangelt hindama, kas USA dollar jääb ka geopoliitilise killustumise järel domineerivaks reservvaluutaks,” ütles ühe Aasia-Okeaania keskpanga varahaldur.

Ühe Euroopa keskpanga varahaldur nentis, et investorite usaldus USA poliitikate vastu on vähenenud ja see mõjutab ka dollari staatust.

Küsitluse raames uuriti keskpankadelt ka krüptorahade kohta – selgus, et ükski keskpank krüptovaluutadesse investeerinud ei ole. Samas teatas kuus keskpanka, et nad plaanivad 5-10 aasta jooksul stablecoinidesse investeerida. Neli keskpanka plaanib tulevikus investeerida ka teistesse krüptorahadesse.

Kuigi geopoliitiline ebakindlus on tänavu suurim risk, siis järgmise viie aasta jooksul peetakse kõige suuremaks riskiks inflatsiooni ja intressimäärasid.

Maailma Kullanõukogu andmetest selgus, et kuigi jaanuaris oli keskpankade kullaisu kesine, siis veebruaris on uuesti ostupoolele naasetud. Kuised raporteeritud netoostud ulatusid 19 tonnini, jaanuaris olid need 5 tonni. See annab indikatsiooni, et keskpangad on kasutamas hinnalangust reservide suurendamiseks.