Küsitlus: keskpankade huvi kulla järele püsib, kaalutakse ka hõbedat

09.04.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla aasta alguse rekordhinnad, millele järgnes viimaste aastate üks sügavamaid langusi, pole keskpankade huvi kulla järele vähendanud, selgub uuest keskpankade küsitlusest. Samuti ootavad keskpangad, et kulla hind tõuseb aasta lõpuks praeguselt tasemelt 13 protsendi võrra.

Maailma keskpankade hallata on kokku 9,5 triljoni dollari väärtuses reserve. Briti pank HSBC viis 101 keskpanga seas läbi küsitluse, kus uuriti, mida keskpangad reservidega teevad ja millised on nende prognoosid. Selgus, et huvi kulda investeerimise vastu on jätkuvalt kõrge. Mõneti üllatav on asjaolu, et mitmed keskpangad kaaluvad ka hõbedasse investeerimist.

Geopoliitilised riskid

“Küsitlus tõstab esile, et geopoliitilisest riskist tulenevalt on hakatud varasid hajutama. Kolmanda osapoole risk ja geograafiline asukoht on varade puhul tähtsamaks muutunud. 78 protsenti vastanutest arvab, et USA dollarist loobumise protsess on järk-järguline ning dollar on vaatamata sellele domineeriv reservvaluuta,” ütles HSBC keskpankade analüüsi juht Bernard Altschuler.

“Kuld on keskpankade fookuses, 39 protsenti vastanutest kaalub järgmise aasta jooksul reservide suurendamist. Kuna kulla hinna volatiilsus on kasvanud, siis 37 protsenti plaanib kullareserve ka aktiivsemalt juhtima hakata,” ütles Altschuler.

72,6 protsenti vastanutest ütles, et nad investeerivad kulda. Aasta varem oli see näitaja 69,4 protsenti. Kokku 15 keskpanka teatas, et hetkel on nad oma kullareserve suurendamas. Lisaks plaanib kolm keskpanka reserve järgmise 5-10 aasta jooksul suurendama hakata.

Samal ajal ütles kaheksa keskpanka (8,4%), et nad ei ole kulda investeerimisest huvitatud.

Keskpangad ootavad kullatõusu jätkumist

Kulla hinda julges prognoosida kokku 60 keskpanka. Nende prognooside mediaan on, et kulla hind tõuseb selle aasta lõpuks 5354 dollarini untsist. Praeguselt tasemelt tähendaks see 13protsendilist hinnatõusu.

Küsitlusest selgus, et keskpankade huvi hõbeda vastu on kasvanud. Kaks keskpanka omavad hõbedat, kolm kaalub hetkel hõbedasse investeerimist ning neli keskpanka teatasid, et võivad kaaluda investeerimist järgmise 5-10 aasta jooksul. Kuna hõbedaturg on kullaturust umbes kaheksa korda väiksem, oleks mõne keskpanga lisandumine ostjate sekka juba arvestatava mõjuga.

Küsitlusega alustati jaanuaris ning viimased vastused saabusid 6. märtsil – vahetult pärast Iraani sõja algust.

“Praegused ja tekkivad geopoliitilised konfliktid on üks suur risk, sest need mõjutavad kaubandust, kapitali liikumist, toorainete hindu ja korrelatsioone finantsturgudel,” ütles ühe Lähis-Ida keskpanga varahaldur küsitlust läbi viinud pangale.

Dollari roll küsimärgi all

Kuigi Lähis-Ida kaos on tekitanud likviidsuse janus investorite ja riikide seas suurema dollari nõudluse, siis küsitlusest selgub, et USA dollari reservvaluuta staatus on keskpankade seas jätkuvalt küsimärgi all.

80 protsenti keskpankadest “nõustus” või “nõustus tugevalt” väitega, et USA dollar on jätkuvalt turvasadama valuuta. Samas ütles ligi 16 protsenti vastanutest, et nad on neutraalsed, 4 protsendi arvates ei jää USA dollar maailma peamiseks reservvaluutaks.

“Järgmise viie aasta jooksul hakkavad varahaldurid rangelt hindama, kas USA dollar jääb ka geopoliitilise killustumise järel domineerivaks reservvaluutaks,” ütles ühe Aasia-Okeaania keskpanga varahaldur.

Ühe Euroopa keskpanga varahaldur nentis, et investorite usaldus USA poliitikate vastu on vähenenud ja see mõjutab dollarit.

Samuti küsiti keskpankadelt krüptorahade kohta – küsitlusest selgus, et ükski keskpank nendesse investeerinud ei ole. Samas teatas kuus keskpanka, et nad plaanivad 5-10 aasta jooksul stablecoinidesse investeerida. Neli keskpanka plaanib tulevikus investeerida teistesse krüptorahadesse.

Kuigi geopoliitiline ebakindlus on tänavu suurim risk, siis järgmise viie aasta jooksul peetakse kõige suuremaks riskiks inflatsiooni ja intressimäärasid.

Maailma Kullanõukogu andmetest selgus, et kuigi jaanuaris oli keskpankade kullaisu kesine, siis veebruaris on uuesti ostma hakatu. Kuised raporteeritud netoostud ulatusid 19 tonnini, jaanuaris olid need 5 tonni. See annab mõnevõrra märku, et keskpangad on kasutamas hinnalangust reservide suurendamiseks.