Prantsusmaa tõi kullareservid USAst kodumaale tagasi

08.04.2026
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Prantsusmaa leidis kavala viisi, kuidas viimased New Yorgis hoiustatud kullareservid koju tagasi tuua. Lahendus oli lihtne – kuld müüdi USAs maha ja osteti Euroopas asemele.

Kokku müüdi New Yorgis 129 tonni kulda, mille väärtus ulatub praeguste hindade juures umbes 19,4 miljardi dollarini (16,5 miljardit eurot). See kogus moodustab Prantsusmaa kõikidest kullareservidest umbes 5 protsenti.

Sellega välditi poliitilist ja logistilist kadalippu, mille pidi läbima Saksamaa, kes otsustas 2013. aastal tuua New Yorgist kodumaale 300 tonni kulda füüsilisel kujul. Viimased kullakangid jõudsid Saksamaale alles 2020. aastal.

Prantsusmaa otsustas kulda laevadega üle Atlandi ookeani mitte tuua. Selle asemel müüdi vanad ja madalama puhtusega kuldkangid USAs eelmisel aastal maha. Seejärel kasutati saadud dollarid kõrgema kvaliteedi ja puhtusega kangide ostuks Euroopas. Tehingu pealt teeniti ka kasumit, sest tagasiostu ajal oli kulla turuhind madalam kui müügi hetkel.

Erinevalt Saksamaast ei tekitatud Prantsusmaal kullareservide asukoha üle avalikku debatti. Vana kuld vahetati lihtsalt uuema vastu Euroopas. Kõrgematele standarditele vastav kuld võimaldab ühtlasi ka paremaid võimalusi sellega rahvusvaheliselt kaubelda.

See tähendab, et Prantsusmaa keskpank võitis korraga mitmel rindel. Reservide transport oleks tõenäoliselt toonud palju tähelepanu ja ilmselt poleks USA valitsus sellesse kuigi hästi suhtunud. Prantsusmaa ja USA suhted on juba praegu tariifide, Gröönimaa, Ukraina sõja ja Iraani tõttu pingelised. Hiljuti teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et keskmise suurusega riigid peaksid USA ja Hiina vastu oma jõud ühendama.

„Ei olnud poliitiliselt motiveeritud“

Prantsusmaa keskpanga juht Francois Villeroy de Galhau ütles, et otsus kullareservid Pariisi ümber paigutada ei olnud poliitiliselt motiveeritud. Tema sõnul oli tegemist finantsilise otsusega ning uue standardiga kangidega on Euroopas parem kaubelda.

Arvestades aga seda, kuivõrd tuliselt debateeritakse Saksamaal USA usaldusväärsuse üle kullareservide hoidmisel, võis ameeriklaste hektiline välispoliitika olla ka Prantsusmaa otsuse üheks motivaatoriks.

Viimati tõi Prantsusmaa kullareserve kodumaale tagasi 1960ndatel. Toona oli kullaga tagatud dollar, mis oli omakorda teiste valuutade tagatiseks, sattunud surve alla. Nimelt printis USA Vietnami sõja rahastamiseks rohkem dollareid kui keskpangal selle tagatiseks kulda oli. Selle tõttu otsustas Prantsusmaa tollane president Charles de Gaulle kulla USAst kodumaale tuua.

USA 1960ndate rahatrükk pani rahasüsteemi surve alla ning 1971. aastal otsustas USA president Richard Nixon kullastandardist loobuda. See andis kekspangale vabaduse hakata tagamata dollareid juurde trükkima. Nixoni sõnul oli tegemist ajutise muudatusega.

Prantsusmaa kullareservid jäid pärast viimase aasta jooksul toimunud tehinguid püsima samale tasemele ehk 2437 tonni juurde. Ametlikult on Prantsusmaa kullareservide poolest maailmas USA , Saksamaa ja Itaalia järel neljandal kohal.