Lisa hinnateavitus

Triljonidollarine münt: hullumeelne idee, mis ei kao ära

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 28.01.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
1 805,57 EUR/oz
  
- 12,55 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
21,61 EUR/oz
  
+ 0,07 EUR

Poliitikahuvilised ja inimesed valitsustes tulevad vahel välja väga rumalate ideedega. Ja üks nendest ideedest lihtsalt ei kao ära, kirjutab Michael Maharray portaalis SchiffGold.

Järgnevalt avaldame Michael Maharray kirjatüki:

Nüüd, kus me oleme USAs võlalae osas pidamas illusoorset debatti, on üks väga rumal idee uuesti päevavalgele ilmunud – selleks on triljonidollarine münt.

Eelmisel nädalal jõudis USA valitsus riigivõla laeni, millest rohkem ei tohi seaduse järgi laenata. See tähendab, et nüüd tuleb jõuda kokkuleppeni, kas tõsta võlgadele seatud piirangut või kuulutada välja maksejõuetus.

Me kõik teame, kuidas see lõpeb. Pärast kuid kestvat poliitilist teatrit ning üksteise käte väänamist otsustab Kongress võlalage tõsta. See lihtsalt lükkab aga probleeme edasi, sest peagi jõutakse uuesti võlalaeni ning siis peame vaatama selle kohutava filmi järjekordset osa.

Võlalae ümber käiv draama ignoreerib tegelikku probleemi – USA valitsusel on liigse kulutamise probleem. Praegune administratsioon kulutab iga kuu enam kui pool triljonit dollarit ning eelarve puudujääk on massiivne. Lahendus on lihtne. Valitsus saab kulutusi vähendada või makse tõsta. Võib-olla ehk mõlematki?

Poliitiliselt ei ole need aga realistlikud lahendused. Mitte keegi Washingtonis ei soovi kulude kärpimist tõsiselt kaaluda. Vabariiklased muidugi räägivad sellest, aga see on vaid tühi jutt. Ja mitte keegi ei soovi Washingtonis makse tõsta. Muidugi soovivad demokraadid rikkaid maksustada, aga liigse kulutamise probleemiga tegelemiseks tuleks kõrgemaid makse maksta ka keskklassil ning vaestel. Seega ajavad ka demokraadid tühja juttu.

Võluvits probleemide lahendamiseks

Nüüd on välja ilmunud inimesed, kes arvavad, et neil on lihtne ja poliitiliselt mõistlik lahendus. Seda võib nimetada ka võluvitsaks. Selleks ei pea võlalage tõstma. Selleks ei pea valitsuse kulutusi vähendada. Ja selleks ei pea ka makse tõstma (vähemalt otseselt).

Kõik, mida USA rahandusministeerium tegema peab, on triljonidollarise nimiväärtusega mündi emiteerimine. Voila! Probleem on lahendatud.

Valitsus saab mündi vermida, selle Föderaalreservi hoiustada ning siis seda raha kulutama hakata. Tundub, nagu valitsus looks tühjast õhust raha. Nii see ongi ja see on inimeste sõnul legaalne. Seega miks mitte!

Allpool on välja toodud, kuidas see töötaks. Seda selgitab Yale’i õigusprofessor Jack Balkin, kes reklaamis seda ideed 2011. aastal:

Suveräänsed riigid nagu Ameerika Ühendriigid saavad trükkida uut raha. Seadusega on kehtestatud aga piirmäär, kui palju paberraha saab igal ajahetkel ringluses olla.

Irooniliselt pole seda piirangut pandud aga müntidele. See auk seaduses annab rahandusministeeriumile õiguse vermida plaatinast tehtud münte ükskõik, millise nimiväärtusega. Seega on mitmed kommentaatorid toonud välja, et rahandusministeerium saab luua kaks 1 triljoni dollarist münti, hoiustada need Föderaalreservi ja siis hakata nende alusel tšekke välja kirjutama.

Hiigelsuure nimiväärtusega münt töötaks, sest keskpangad ei pea hakkama rahatähti trükkima või võlgade mahu kasvu kaudu rahamassi suurendama. Münt võimaldab lihtsalt klientide kontodele raha juurde lisada.

Efektiivselt poleks see erinev kvantitatiivsest lõdvendamisest, mille kohaselt ostab Föderaalreserv õhust loodud rahaga võlakirju. Miks ei võiks lasta Onu Samil kirjutada tšekke ja kulutada õhust loodud raha? Keskpanga jaoks oleks kõik korras. Nende varakambriks istuks üks münt, mille peale on kirjutatud 1 triljon dollarit.

Illusioon legaalsusest

Plaatinast tehtud münt on lihtsalt rekvisiit, mis loob illusiooni selle legaalsusest. Nad ei kasuta ju mündi tegemiseks triljoni dollari eest plaatinat. See kaaluks tuhandeid tonne. Praktikas kirjutaks nad rohelise kriidiga salvrätikule triljon dollarit. Ökonomist Bob Murphy on selgitanud, et nad saavad Föderaalreservile müüa kirjaklambri:

Föderaalreservil on võim osta kõiki varasid hinna eest, mis on neile sobilik. Teoorias saaks rahandusminister müüa Föderaalreservile 2 triljoni dollari eest kirjaklambri. Nad saavad rahandusministeeriumile lihtsalt kirjutada tšeki.

Kui rahandusministeerium hoiustab selle tšeki oma pangas – mis juhuslikult saab olema Föderaalreserv – siis ministeeriumi arevldukontol on juures 2 triljonit dollarit. Mõnel teisel kontol peab bilansi teisel poolel olema 2 triljonit dollarit. Samal ajal süsteemi kogureservid (kutsutakse ka rahabaas) peavad olema kasvanud 2 triljoni võrra. Rahandusministeerium saab hakata seda raha kasutama oma arvete tasumiseks.

Mis siis, kui Föderaalreserv münti vastu ei võta? Ja mis juhtub, kui ülemkohus otsustab juriidilistel põhjustel selle skeemi peatada?

Willamette ülikooli õigusprofessor Rohan Grey, kes on samuti triljoni dollari mündi ideed toetamas, ei arva, et see oleks probleem. Ta tõi välja, et valitsus saab kohtu otsust ignoreerida ja saata sõjaväe Föderaalreservi. See sunniks neid münti vastu võtma.

Rumal idee kohtub majandusega

See on rahanduslik katastroof, mis ootab oma järge. See paneks inflatsioonile uue käigu sisse.

Me just nägime, mis juhtub, kui Föderaalreserv trükkida triljoneid dollareid ning süstib selle majandusse. Kõige hind hakkab tõusma. Me maksame pandeemia stiimulite eest iga kord, kui lähme poodi midagi ostma.

Mainisin enne, et see skeem tõstaks ikkagi makse. Kohe seletan, kuidas. See tõstaks inflatsioonimaksu veelgi kõrgemaks. Triljonidollarise mündi vermimine ja teesklemine, et see on väärt triljon dollarit, ei muudaks seda dünaamikat. See ei teeks muud kui suurendaks rahamassi. Definitsiooni järgi on see inflatsioon.

Seekord on tegemist aga “nutikate” inimestega ja nad ütlevad teile, et “seekord on asjad teisiti.” Nad pakuvad välja igasuguseid usaldusväärseid põhjuseid, miks see töötab. Nad räägivad sellest, kuidas dollar on reservvaluuta. Nad lobisevad ja keerutavad kuni lõpuks mõtled: “Jah, muidugi! Triljonidollarine münt. See on õige asi!”

Päris asju valitsus ei loo

Ei. See ei ole nii. Väidetavalt suudavad nad teha nii, et selle loomine ei ole inflatsiooniline. Aga me räägime siin valitsusest. Kas tõesti arvate, et triljon dollarit pangas seab poliitikutele piirangud? Ja kui nad selle raha ära kulutavad, ei tule järgmist münti? See loob kaskaadi kulutamisest, mis muutub aina hullemaks.

Nii juhtub, kui majandusteaduses eraldatakse raha asjadest. See on reaalne probleem. Valitsus saab luua ka 50 triljonidollarise mündi, aga nad ei saa luua päris asju.

Meid on pandud arvama, et raha paneb majanduse õitsema, aga tegelikult teevad seda päris tooted ja teenused. Rahandusministeerium neid õhust luua ei saa. Autosid, toitu, riideid, naftat ja muid asju, mida meil tegelikult vaja on. Ja mis juhtub, kui luua lihtsalt raha ja jätta asjad välja? Hinnad hakkavad tõusma. Ja sinna oleme praegu jõudnud. Aga jällegi, meil on inimesed, kes ei suuda ennast kõrvalt vaadata. Nad pakuvad välja rumalaid ideid probleemide lahendamiseks, mida nad on ise tekitanud.

Lugemissoovitus Teile