Lisa hinnateavitus

USA panganduskriis pole läbi. Mis sektorist on oodata järgmist lööki?

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 30.03.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2175,13 EUR/oz
  
+ 8,69 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
29,57 EUR/oz
  
+ 0,44 EUR
Panganduskriis

USA pangandussektoris pole probleemid kuhugile kadunud, sest ärikinnisvara turg on kiiresti kahanemas ning pankade realiseerimata kahjud on üüratud, kirjutab portaali Sovereign Man asutaja ja investor Simon Black.

USA poliitikud alustasid sellel nädalal avalikke istungeid, mille teemaks oli panganduskriis.

See oli ennustatav. Väljendamaks oma šokki ja pahameelt, korraldavad kongresmänid iga kriisi ajal kohtumise. Et tulevikus sarnaseid kriise vältida, võtavad nad vastu uusi seadusi. Kui nende uued seadused hästi ei toimi, siis korraldatakse uus avalik istung, kus väljendatakse veelgi rohkem pahameelt.

See on poliitilise probleemilahenduse tsükkel ning teisipäeval toimunud istung ei olnud erand. Senati panganduskomitee kutsus kokku tähtsamad ametnikud Föderaalreservist, USA rahandusministeeriumist ning Riiklikust Hoiusekindlustusest (FDIC). Ja toon oli küllaltki vihane.

Senaatorites tekitas nõutust, et tuhandeid lehekülgi pikad panganduse õigusaktid ei suutnud taaskord USA finantssüsteemile adekvaatset kaitset pakkuda. Ja nad otsisid kedagi, keda selles süüdistada.

Vasakpoolsed leidsid viise, kuidas süüdistada kõiges oranži meest (Donald Trumpi kohta leviv pilkav hüüdnimi). Panganduse regulaatoreid kirjeldati kui vapraid ja julgeid inimesi. See tekitas hämmingut.

Regulaatorid hiilisid süüst kõrvale

Kõige absurdsem oli see, kuidas kuumal toolil istunud ametnikud (peamised USA panganduse järelevalveametnikud) suutsid süüst täielikult kõrvale hiilida.

Föderaalreservi Panganduse Järelevalve asejuht tunnistas, et tema agentuuri ametnikud olid SVBd hinnanud kui kehvasti juhitud panka. Nad olid teadlikud mitmetest nõrkustest reeglite täitmisel SVB riskijuhtimises.

Nad tunnistasid, et neil oli pankade probleemidest väga hea ülevaade. Nad tunnistasid, et nad oleks pidanud midagi tegema. Nad tunnistasid, et neil olid tööriistad ja volitused midagi ette võtta. Sellegi poolest ei teinud nad mitte midagi. Vaprate ja julgetena said nad hoopis kiituse osaliseks.

On loomulik, et hoiustajate rahaga kehvasti ümberkäimisel süüdistatakse pangajuhte. Aga süü ei ole kumbagi osapoolt välistav. Regulaatorid mängisid kriisis suurt rolli.

Lisaks süüst pääsemisele suutsid regulaatorid ka oma seljale patsutada ning öelda, et nad reageerisid kriisile kiiresti ja otsustavalt.

Süsteemse riski erand

Pärast SVB kokkuvarisemist märtsi keskel võtsid valitsusametnikud kasutusele „süsteemse riski erandi“ – sisuliselt annab see erand neile võimu kriisiga tegeleda kõiki vahendeid kasutades. Ja kõik tähtsamad ametnikud olid nõus, et SVB, First Republic Bank ja paljud teised pangad kätkevad endas süsteemset riski. See õigustab panga päästmiseks jagatavat suuremahulist finantsabi.

Kas pole aga huvitav, et „süsteemne risk“ kehtib ainult pankade puhul. Sa ei kuule kunagi, kuidas ametnikud räägiksid imiku piimasegude puudusest kui süsteemsest riskist. Või sellest, et inflatsioon ise on süsteemne risk. Võib-olla on süsteemseks riskiks hoopis USA vähenev naftatootmine.

Kui aga pangad ja nende kuutõbised regulaatorid põruvad, kutsuvad nad seda „süsteemseks riskiks“ ning kasutavad kõiki meetmeid, et panku päästa.

Majanduses kõigile vajalikud energiafirmad lükatakse aga eemale ning neid demoniseeritakse USA presidendi poolt igal võimalikul viisil. See on kummaline loogika.

Avalikul istungil enim kõlama jäänud vale oli aga pidev korrutamine, et „kogu meie pangandussüsteem on tugev ja vastupidav“. Juhuslikult ei olnud neil selle kohta näidata ühtegi tõendit.

Kusjuures enamus tõendeid räägiks vastupidist – pangandussüsteemis on jätkuvalt mitmed väga suured probleemid.

Riiklik Hoiusekindlustus (FDIC) teatas ise, et pankades üle USA on realiseerimata 620 miljardi dollari ulatuses kahjusid. See tuleneb peamiselt võlakirjade järsust hinnalangusest, mis on Föderaalreservi agressiivse intresside tõstmise tulemus.

Ja tuletame meelde, et FDIC andis oma hinnangu enne viimaseid intressitõuse. Seega uuendatud hinnang on 620 miljardist dollarist tõenäoliselt kõrgem.

Ärikinnisvara olukord võib tuua järgmise paanika

Riskid pangandussektoris ei piirdu aga võlakirjade pealt saadud kahjudega. Ilmselge on ka ärikinnisvara (seal hulgas kontoriruumid). Föderaalreservi andmetest selgub, et pangad üle USA on ärikinnisvara tagatisel laenanud välja ligi 3 triljonit dollarit klientide raha. Kui sinna juurde arvestada ärikinnisvaraga seotud hüpoteekväärtpaberid, tõuseb arv osade hinnangute järgi 5,5 triljoni dollarini.

Tänu uutele pandeemiaga seotud kaugtöö võimalustele on ettevõtted kasutamas aga aina vähem ruumi. Moody’s Analytics teatas hiljuti, et pandeemiaeelsete tasemetega võrreldes on kontoriruumide kasutamine langenud 50 protsenti. Töötajad lihtsalt ei ilmu kontorisse nagu vanasti. Ja selle tõttu on kontorite täituvus stabiilselt langenud.

Täitmata kontoriruume (vabad rendiks) on 12,5 protsenti, selgub Kinnisvaramaaklerite Riikliku Assotsiatsiooni andmetest. See on kolmandiku võrra suurem number kui 2019. aastal.

Asja teeb hullemaks asjaolu, et majandus on aeglustumas, mille tõttu on vaja veel vähem kontoriruumi.

Kõik see on pankade jaoks halb uudis. Langeva ärikinnisvaraturuga on neil suur kahjurisk, seega isegi väiksemad laenukahjud võivad tekitada uue paanika.

Suured realiseerimata kahjud

Wall Street Journali raportis hinnati, et panganduse realiseerimata kahjud, kuhu hulka kuuluvad ka ärilaenud, on 1,7 triljonit dollarit. See on väga suur osa USA pankade kapitalist. Meil on jätkuvalt hiiglaslik probleem.

Kõik laulavad aga ikka ja jälle sama koorilaulu: „pangandussüsteem on tugev, pangandussüsteem on tugev.“

Isegi Wall Streeti investorid on seda laulu kaasa laulmas, sest pankade aktsiad on jälle tõusmas. Finantsiliselt ebakindlate pankade aktsiad, kellel on suured realiseerimata kahjumid, kauplevad jätkuvalt kõrgetel hinnatasemetel (aktsia hinna ja kasumi ning aktsia hinna ja vaba rahavoo suhtarvude järgi).

Samal ajal on kõrge kvaliteediga ja hästi juhitud reaalvaradega seotud ärid (energia, kaevandamine, põllumajandus) jätkuvalt madalatel hinnatasemetel.

Tundub, et kõik on rõõmsalt oma silmad kinni pannud ning teesklevad, et kriis on läbi. Tõendid räägivad aga vastupidist.

Lugemissoovitus Teile