Veebi hooldustööd 2.03.2024 kell 22.00-10.00
Vabandame!
Lisa hinnateavitus

Võlaspiraal: USA riigivõlg kasvas kahe nädalaga kümne Eesti SKP jagu

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Maailmast, Kogu uudisvoog või 22.06.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
1893,43 EUR/oz
  
+ 12,98 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
20,98 EUR/oz
  
+ 0,19 EUR

USA on pärast võlalae debatti sattunud spiraali, kus ainuüksi kahe nädala jooksul on riigivõlg suurenenud enam kui poole triljoni dollari võrra. Kuigi keegi ei tea, millal USAs reaalne võlakriis tekib, pole kahtlustki, et samal kursil jätkates tekivad võla tagasimaksmisega probleemid.

FiscalData 15. juunil avaldatud andmetest selgub, et Ühendriikide riigivõlg on kasvanud 32,03 triljoni dollarini. Võrreldes 1. juuniga suurenes see lausa 571 miljardi dollari võrra. Võrdluseks võib välja tuua, et Eesti sisemajanduse koguprodukt (aasta jooksul riigis toodetud lõpphüviste ehk toodete ja teenuste koguväärtus) oli mullu 51 miljardit dollarit. See tähendab, et mõne nädalaga laenas USA lausa kümne Eesti SKP jagu dollareid.

USA riigivõlg on nüüd suurem kui Hiina, Jaapani, Saksamaa ja Ühendkuningriigi SKPd kokku. Ühe ameerika kodumajapidamise kohta on võlg 244 000 dollarit.

Praeguste intressimäärade juures maksab USA iga päev riigivõla pealt ligi 3 miljardit dollarit intressi. Hiljuti avaldatud andmetest selgus, et USA riigivõla annualiseeritud intressimaksed tõusid selle aasta esimeses kvartalis 928 miljardi dollarini. See on võrreldav riigi kaitse-eelarvega.

Kui iga ameerika kodumajapidamine paneks riigivõla maksmiseks kuus kõrvale 1000 dollarit, siis kuluks selle tagasimaksmiseks umbes 20 aastat.

Riigivõla kasv jätkub

Sõltumatult tegutsev Kongressi eelarvebüroo (CBO) prognoosib, et USA riigivõlg kasvab 2033. aastaks 119protsendini SKP-st ning 2053. aastaks 195protsendini SKP-st. Tasemeid, mis ületavad 100 protsenti, peetakse üldiselt jätkusuutmatuks. Näiteks Euroopas on Maastrichti kriteeriumite järgi lubatud euroala riikidel omada riigivõlga kuni 60 protsenti SKP-st. Euroala keskmine on praegu umbes 92 protsenti.

Finantsnõustamisfirma deVere Groupi tegevjuht Nigel Green kirjutas hiljuti, et riigivõla languse asemel tõuseb see palju tõenäolisemalt 50 triljoni dollarini:

Ma küsin endalt küsimuse: see on praegu 31 triljonit dollarit, kas on tõenäolisem, et see tõuseb 50 triljonini või langeb 25 triljonini? Lõpuks on palju tõenäolisem, et see jõuab 50 triljonini kui 25 triljonini. Seega see situatsioon ei kao kuhugile. Praegu ei ole veel krahh, aga mingil hetkel peab Ameerika oma võla tagasi maksma.

Pikaajalise võlatsükli lõpufaas

Maailma suurima riskifondi Bridgewater Associatesi asutaja Ray Dalio ütles, et USA on sisenenud väga klassikalisse pikaajalise võlatsükli lõpufaasi, millega kaasneb kriis:

Klassikalise võlatsükli lõpufaasis tekivad nõudluse ja pakkumise vahel käärid. Võlga emiteeritakse liiga palju ja ostjaid pole piisavalt. Me peame kõik selle võla kellelegi müüma, aga kas ostjaid jagub? Paljud on USA riigivõlakirjadega juba palju raha kaotanud.

Lisaks sellele on Dalio sõnul toimumas geopoliitilised muutused, millel on suur efekt. Mõned riigid muretsevad sanktsioonide pärast ning toimumas on geopoliitiline nihe, kus Hiina on maailma superjõuna esile kerkimas.

Kui vaatan nõudluse ja pakkumise dünaamikat, siis seal tekib probleem. Võlga on palju ja keegi peab selle ära ostma. Kui me seda teed jätkame, siis järgmise 5-10 aasta jooksul on kõige tõenäolisem, et olukorra tasakaalustamine muutub väga raskeks.

Ray Dalio on uurinud impeeriumite tõusu ja allakäiku ning kuidas on see majandusega seotud. Ta on kirjutanud raamatu „Principles for Dealing with the Changing World Order: Why Nations Succeed and Fail“. Selle kokkuvõtvat videot saab vaadata siit.

Tavidi analüütiku Mait Krauni kommentaar:

Hiljutine järsk riigivõla suurendamine ning valitsuse vastutustundetu kulutamine näitavad, et ameeriklastel pole plaanis kurssi muuta – see tähendaks majanduses lühiajaliselt liiga suurt valu. Ilmekas on fakt, et kahe nädala jooksul suudeti riigivõlga suurendada kümne Eesti SKP jagu. See tähendab, et see summa on võrdne kõigi teenuste ja toodetega, mis Eestis kümne aasta jooksul lõpptarbimisse jõuavad (eeldusel, et SKP jääb samale tasemele). Seda numbrit on raske hoomata.

Intressimäärad on viimase aastaga tublisti tõusnud ja see on tähendanud, et võlakirju omanud investorid on raha kaotanud (kui võlakirjade pealt saadav tootlus tõuseb, siis võlakirja hind langeb ja vastupidi). Kõrgemad intressid tähendavad jälle seda, et uut võlga on aina keerulisem teenindada. On näha ka trendi, kuidas idapoolsetes riikides ostetakse kulda kokku ning huvi dollarite vastu on jahenenud. Kõik see viitab sellele, et lähenemas on periood, kus Ühendriikidel tekib probleeme võla tagasimaksmisega. Pikas perspektiivis on sellel dollaril põhinevale maailma rahasüsteemile suured tagajärjed.

Lugemissoovitus Teile