Alar Tamming: Suurim väljakutse on investoritele tõestada, et meie ärimudel on idufirmadest parem

Alar Tamming, 09.05.2017

Äripäev esitas mulle päris palju küsimusi seoses Tavidi tulevikuga. Kuigi tegemist on kaugema tulevikuga, andsin neile põhjalikud vastused. Alpool on küsimused ja vastused täies mahus, sest Äripäeva paberlehte mahtus neist ainult osa. Head lugemist.

Esmalt, ütlesite BNSile, et tahate laieneda Singapuri ja Londonisse. Miks olete plaani võtnud just need kaks sihtkohta?

Need kohad on nii intuitiivse kui ka loogilise valiku tulemus. Olles jälginud finantsmaailma üle 25 aasta tekib ettekujutus turgude potentsiaalist, võimalustest ning võimalikest raskustest. Ka Hongkong kuulub oma suuruse ja finantshaarde poolest samasse klassi, kuid esimeses laienemisringis me selle kindlasti välistame. Kui keegi on viibinud nii Singapuris kui ka Hongkongis, siis temal ei tohiks küsimusi meie valiku aluste kohta tekkida.
Need kaks sihtkohta on plaanis aga eelkõige sellepärast, et kui me töötaksime seal sama edukalt nagu senistes riikides, siis minimaalselt kahe-kolmekordistaksime oma tegevuse.

Tegu on regioonide ärikeskustega, kuidas hindate enda võimalusi tihedas konkurentsis kanda kinnitada?

Ma arvan, et see on nagu spordis – tuleb teistest kiiremini joosta või oda kaugemale visata. Ehk meie ülesanne on pakkuda kliendile paremaid hindu ja rahalist võitu. Teatavasti oleme me 25 aastat hoidnud oma valuutavahetuse hinnad pankadest madalamal. Kullamüügi puhul on meie tugevuseks otselepingud maailma suurimate kulla ümbersulatamistehaste, hulgifirmade ja müntide vermijatega USA-s, Šveitsis, Austraalias, Hiinas, Austrias. See tähendab, et hinna poolest oleme kindlasti konkurentsivõimelised. Edasine oleneb juba meie enda tööst – reklaamist, teenindusest, professionaalsest juhtimisest.

Mis on võrreldes sealsete turuliidritega Tavidi tugevuseks?

Vaata eelmist vastust. Pluss kogemused ja senine edukus.

Mida konkreetselt näete laienemisel suurimate väljakutsetena?

Suurim väljakutse on investoritele tõestada, et meie ärimudel on tegelikult parem kui idufirmade oma. Kui meie emissioon õnnestub, siis oleme me nii-öelda idufirma, kes laieneb ülihoogsalt ja lisaks toodab jooksvalt kogu aeg ka kasumit. Aga rõhutan veelkord: seda kirjutades ja üle lugedes on tunne, et kohe-kohe läheb Tavid börsile. Sel aastal ei juhtu mitte midagi ja ka järgmine aasta tõenäoliselt mitte. Aga tsiteerides klassikuid – ”Mõtelda on mõnus”. Ja kui ajakirjanikud küsivad mu mõtiskluste tulemusi, siis mul ei ole midagi selle vastu, et neid jagada.

BNSi artiklist jäi mulje, et lähete börsile just eesmärgiga saada kapitali Singapuri ja Londoni vallutamiseks. Kas see vastab tõele või lugesin valesti välja?

Jah, see vastab absoluutselt tõele. Ilma lisakapitalita me sinna ei lähe. Kui meie börsileminekust asja ei saa, siis jätkame nii nagu seni. Ka praegu on meie ärimudel edukas.

Kas olete kaalunud IPO asemel kapitali kaasamiseks ka mõnele konkreetsele investorile osaluse müümist?

Hetkel ühtegi sellist investorit silmapiiril pole, aga kui mõni investor avaldaks soovi kogu emissioon ära osta, siis ma ei näe takistusi. Kindlasti sooviksin ma kohtuda otse ostjaga, mitte vahendusfirmaga, kes meile tasu eest hakkaks potentsiaalseid investoreid otsima. Advokaadibüroode ja vahendusfirmade puhul tähendaks koostöö seda, et nemad saaksid oma vahendustasu ainult siis, kui on olemas konkreetne investor ja tehing on lõpetatud. Kuna vahendajatega suhtlemine võtaks palju aega ja tulemus ei ole kindel, siis juhul, kui me kaasaksime kellegi vahendaja, siis kogu protsessi ajal oleks meie kliendisuhe finantsnõustajaga vastupidi sellele, mismoodi see tavaliselt on. Kui tavaliselt tasutakse finantsnõustajale tunnitasu ja lisaks makstakse edukuse preemiat, siis edukusepreemia jääks alles, kuid tunnitasu alusel maksaksid nemad meile, ehk iga tunni eest, mil me kulutame oma aega nendega suhtlemisele, tasuksid nad meile sama tunnihinna, mida nad ise tavaliselt klientidelt küsivad. Sisuliselt tähendaks see, et kui keegi on huvitatud meile konkreetse investori otsimisest, siis on tal suurepärane võimalus saada endale komisjonitasu, aga ebaõnnestumise risk ja kõik emissiooniga seotud kulud jääksid nende peale.
Kokkuvõttes ütlen, et teoreetiliselt on konkreetsele investorile müümine võimalik, kuid tõenäosus selleks on väga väike. Lisaks ei tea ma ühtegi investeerimisnõustajat või firmat, kes oleks valmis minu poolt välja pakutud tingimuste üle isegi arutama. Aga nagu läbirääkimiste teooria ütleb, siis läbirääkimistel on halvemas seisus see pool, kes kaotab rohkem, kui läbirääkimised ebaõnnestuvad. Meil ei ole midagi kaotada.
Tõenäoliselt toimub ikkagi klassikaline IPO.

Kas saate juba rääkida ka sellest, et umbkaudu mitme protsendilist IPOt plaanite? Kas plaanite säilitada enamusosaluse?

Ei plaani säilitada enamusosalust. Plaanis on börsil noteerida üle 50% aktsiatest. Olen mõelnud et säilitan ca 10% osaluse. Täpsed numbrid selguvad siis, kui aeg käes.

Kas see on kindel, et kavatsete Tavidi noteerida just Tallinna börsil?

Kindlad asjad siin maailmas on ainult maksud ja surm, nii et millegi kindlalt väitmine on suur lõks. Kõik siinkirjutatu on alles embrüonaalses staadiumis. Ja kui loode on embrüonaalses staadiumis, siis ei saa kunagi kindlasti väita, et temast tuleb klaverimängija, isegi juhul, kui ta sugupuud vaadates saab seda oletada.

Lugesin artiklist välja, et kõige varem saab IPO kuupäevadest rääkima hakata alles 2018. aastal. Kas see on kindel?

Hetkel ma ei näe küll ühtegi varianti, et sündmused ootamatult kiireneksid ja ettevalmistusprotsessid saaksid varem valmis. Minu elukogemus räägib vastupidisest. On see ehitamine või mõni muu tegevus, aga protsessid kestavad alati kauem kui plaanitud ja lähevad kallimaks kui plaanitud. See on lihtne eluseadus ja sellega ette arvestamine vähendab kõvasti pettumusi.

Ehk on sellest veel tsipa vara, kuid küsin igaks juhuks ikka – kas olete ka mõelnud sellele, milline võiks olla Tavidi dividendipoliitika? Kas saate teemale pisut valgust heita?

Kui dividendipoliitikale valgust heita, siis see oleks pigem helge ja särav.

Kasutan võimalust ja küsin Teie kommentaari ka kulla hinna viimase aja suhteliselt järsu languse kohta. Aprilli keskel kerkis kullauntsi hind viivuks isegi üle 1290 dollari. Tänaseks on see langenud alla 1230-ne. Mis on Teie hinnangul selle languse põhjuseks ning kuivõrd pikalt võiks hinna kukkumine Teie arvates kesta?

See on nüüd pikem teema, kuid kõigepealt tuleb aru saada, et kulla hinda ei mõjuta füüsiliste kullakangide ja kuldmüntide nõudluse-pakkumise vahekord, vaid elektroonilise kullaga kauplemine ja seda lisaks võimendusega. Teatavasti on üle 99% kullast, millega kaubeldakse, elektrooniline, ehk eelkõige on see elektriimpulss ja kolmanda osapoole lubadus, mitte kuld. Siit tuleneb ka see, et kulla hinna langust ei tekita mitte mõne omaniku enda seifis oleva kulla müük, vaid pankade ja erinevate finantsvahendajate kullapositsioonide lühikeseks müümine. Kuna maailma suurpankadel on raha multiplitseerimise võimalused, siis on neil võimalik teha kuni 100 korda suuremaid tehinguid kui tagatisraha. Sisuliselt on võimalik suurtel tegijatel kulla hinnaga mängida ja seda nad ka teevad. Sellest on ka kirjutatud, kuid see teema nõuab suurt lugemist ja sadu tunde tööd, ja alles siis on võimalik hakata mõistma kulla hinna kujunemise peenhoovuseid.
Kindlasti on võimalik kulla hinda edaspidigi alla müüa, kuid kuna füüsiline kuld on ka, ikkagi asjaga seotud, siis suurema languse ajal hakatakse nõudma rohkem delivery’t ja siis tuleb langusele piir ette.

Lõpetuseks uuriks ka ühiskondliku teema kohta: valitsus on nüüdseks andnud rohelise tule riigifirmade börsile viimiseks. Mida Te sellest sammust arvate?

Ei ole süvenenud, aga ideesse suhtun positiivselt. Riik kui omanik ei pruugi olla parim variant. Alustuseks võiks riik börsile viia Nordica lennufirma ja teha Rail Balticu aktsiaemissiooni. Siis oleks näha, mis arvab suur raha nende projektide tasuvuse kohta. Ise teeksin ma panuse, et mõlemad aktsiaemissioonid kukuksid kolinal läbi.

• Äripäevas ilmunud artikkel: Tavidi suuromanik: enamus firmast plaani järgi börsile
• Loe ka ülal mainitud BNSi artiklit: Tavidil on plaan börsile minna