Kas kuld paneb investori portfelli särama?

21. sajand on investoritele väga valusal moel õpetanud, kui volatiilsed ning ettearvamatud võivad globaalsed kapitaliturud olla. Samal ajal, kui aktsiate tootlus viimasel dekaadil on paljudele valmistanud pettumust, on kulla hind pea viiekordistunud ning pakkunud sellesse investeerijatel rahulikku und.


Kas kuld on tõesti imerohi, mis suudab investoreid kaitsta halvima eest või on tegemist järgmise mulliga?


Investeeringu tegemisel soovib investor tulevikus saada antud varalt maksimaalselt tootlust. Seega tasub vaadata erinevate varaklasside pikaajalisi reaal, ehk inflatsiooniga korrigeeritud aastaseid tootlusi, mis on järgnevad: aktsiad 6,67%, võlakirjad 3,51%, kuld 0,94% ja raha   -1,31%.


Kulla madal ajalooline tootlus ei tohiks investoritele siiski üllatusena tulla, kuna kuld kui väärismetall majanduses lisandväärtust ei loo. Kuld ei maksa dividende nagu ettevõtted ning sellelt ei ole võimalik saada intresse nagu võlakirjadelt, kuid seetõttu veel ei tasuks kullale selga pöörata. Nimelt on viimased aastad kapitaliturgudel ilmekalt tõestanud, et investor peaks investeerimisotsuste langetamisel arvesse võtma ka investeeringuga seonduvaid riske.


Riskide hindamiseks on erinevaid võimalusi, kuid antud kontekstis keskendume koguportfelli seisukohast olulisele näitajale – korrelatsioonile erinevate varaklasside vahel (vt tabelit).



Mida ütleb antud näitaja investorile?


Negatiivne korrelatsioon võlakirjade ja kulla vahel tähendab investori portfelli jaoks seda, et kui võlakirjade hind langeb, siis kulla hind tõuseb. Olematu korrelatsioon kulla ja aktsiate vahel annab investorile indikatsiooni sellest, et aktsiate langus ei mõjuta kulla hinda. 


Tuleb tõdeda, et kullale imerohu staatuse omastamine oleks ebaõiglane, kuid selle lisamine portfelli aitab kaitsta investori varasid eeskätt ebakindlatel aegadel maailmamajanduses. Ajalugu on näidanud, et nõudlus kulla järele on suurenenud järgnevatel juhtudel: madalad või negatiivsed tootlused teistes varaklassides (aktsiad, võlakirjad, kinnisvara jne), pankade usaldusväärsuse langus, USA dollari nõrgenemine ning kõrge inflatsioon. Siiski ei soovita erinevad investeerimis–  ja keskpankade analüütikud tänu kulla madalale reaaltootlusele üle 10% varadest kulda investeerida.


Lõpetuseks tasub mainida, et olukorras, kus USA keskpank trükib juurde enneolematu kiirusega dollareid, intressimäärad on madalad ning börsidel valitseb ebakindlus, ei ole mingi ime, et kulla hind aina tõuseb. Seega tegemist ei ole mitte järjekordse mulliga vaid pigem investorite sooviga oma portfelli määramatuse eest kaitsta.



Artikliautor on Kristjan Liivamägi, Ernst & Young Baltic AS auditi osakonna konsultant


http://www.raamatupidaja.ee/blog/2010/11/11/Kas_kuld_paneb_investori_portfelli_sarama


Tavidist

Tavid pakub investeeringu münte võimalikult madala hinnaga. Meie kliendid on sellest teadlikud ja seetõttu on rohkem kui kunagi varem valmis ostma meie tooteid, jaotamaks riski teiste varaklasside vahel.

Viimased uudised

Partnerid