Kas USA valitsus jooksutab maailma suurimat Ponzi skeemi?

Pilt: Shutterstock

14.09.2022

Mitmed finantsmaailma arvamusliidrid nagu Peter Schiff ja Dan Morehead on väljendanud arvamust, et USA valitsus jooksutab sisuliselt maailma suurimat Ponzi skeemi. Kas see on nii? Tuleb välja, et seal on omajagu tõetera sees.

„Kõik ütlevad, et kui me ei tõsta võlalage (maksimaalset riigivõla mahtu), siis me ei suuda vanu laene tagasi maksta ja muutume maksejõuetuks,“ ütles Euro Pacific Capitali asutaja Peter Schiff eelmise aasta lõpus. „Sellega me tunnistame, et meil on vaja uusi laenuandjaid, et vanadele tagasi maksta. See vastab Ponzi skeemi definitsioonile.“ Sisuliselt tunnistavad USA valitsusliikmed taolise avaldusega, et nad jooksutavad Ponzi skeemi, ütleb Schiff.

Uurime lähemalt, mis on nende väidete taga ja kas USA valitsus jooksutab inimkonna ajaloo suurimat Ponzi skeemi?

Kõigepealt vaatame, mis on Ponzi skeem ning mis seda iseloomustab. USA väärtpaberi- ja börsikomitee (SEC) kirjutab oma kodulehel:

Ponzi skeem on pettus, mille käigus makstakse praegustele investoritele uutelt investoritelt kogutud rahaga. Ponzi skeemi organiseerijad lubavad tihtipeale sinu raha investeerida madala riskiga või riskivabalt, lubades samal ajal kõrget tootlust. Paljudes Ponzi skeemides petturid raha tegelikult ei investeeri. Selle asemel makstakse neile, kes investeerisid varem ning osa jäetakse endale.

Madalate või täielikult puuduva kasumi tõttu peab Ponzi skeemi voolama uut raha, et see saaks elus püsida. Kui uute investorite leidmine muutub raskeks või kui suur osa olemasolevaid investoreid raha välja võtab, siis kipuvad need skeemid kokku kukkuma.

Võtame ette esimese kriteeriumi: Ponzi skeem on pettus, mille käigus makstakse praegustele investoritele uutelt investoritelt kogutud rahaga. Osa rahast jäetakse endale.

Kuidas toimub USA valitsuse finantseerimine? Eelmise aasta 30. septembril läbi saanud 2021. fiskaalaastal kogus USA valitsus 4,08 triljonit dollarit tulusid. Üksikisiku tulumaks moodustas tuludest täpselt poole, kolmandik tuli sotsiaalmaksust.

Samal aastal kulutati kokku 6,85 triljonit dollarit. See tähendab, et valitsuse eelarve puudujääk oli 2,77 triljonit dollarit – see raha oli vaja juurde laenata. 2020. aastal oli defitsiit veelgi suurem, ligi pool valitsuse kulutustest tehti laenurahaga. Yardeni Researchi andmetest selgub, et USA valitsuse eelarve oli ülejäägis viimati 2000ndate alguses. Pärast seda on riigivõlg iga aasta kasvanud.

USA laenab investoritelt seega iga aasta sadu miljardeid või isegi triljoneid dollareid. Ponzi skeem on pettus, mille käigus makstakse praegustele investoritele uutelt investoritelt kogutud rahaga. Kas USA valitsuse puhul on see nii?

Jah, kuigi USA valitsusel on ka enda tulud, ei maksta võlgasid nendest tuludest, vaid selleks võetakse uued võlad. Vastasel juhul ei oleks valitsuse eelarve puudujääk 20 aastat järjest tõusutrendis – seda nii absoluutsetes numbrites kui ka valitsuse enda tuludega võrreldes. Vanade võlgade tagasimaksmiseks on vaja uusi laene võtta ning selle tõttu on ka võlalae tõstmine vältimatu. Lisaks sellele ei kasutata laenuraha peamiselt investeeringuteks, vaid jooksvate kulude katteks.

Võtame ette teise kriteeriumi: Ponzi skeemi organiseerijad lubavad tihtipeale sinu raha investeerida madala riskiga või riskivabalt, pakkudes samal ajal kõrget tootlust.

USA valitsuse ja ka paljude teiste läänemaailma riigivõlakirju peetakse investeerimismaailmas madala riskiga investeeringuks. USA võlakirjade hinnad kujunevad suurel võlakirjaturul ning nende väärtus sõltub paljuski usaldusest süsteemi vastu.

On selge, et keskpankade rahapoliitika kaudu on riigivõlakirjade hindu juba aastakümneid manipuleeritud nõnda, et võlakirjade hinnad tõuseks – ja võlakirjade hinnad ongi USAs olnud 40 aastat tõusutrendis. See hinnatõus on olnud suuresti aga kunstlik, sest keskpank on intresse 40 aastat hoidnud langustrendis ja viimase 15 aasta jooksul ka võlakirju massiliselt turult kokku ostnud, toetades sellega hindu.

Võtame ette kolmanda kriteeriumi: Madalate või täielikult puuduva kasumi tõttu peab Ponzi skeemi voolama uut raha, et see saaks elus püsida. Kui uute investorite leidmine muutub raskeks või kui suur osa olemasolevaid investoreid raha välja võtab, siis kipuvad need skeemid kokku kukkuma.

Mis juhtub siis, kui USA valitsus lõpetab aastaks laenude võtmise või investorid neile uusi laene enam ei anna? USA riigivõlakirjadest on enamus lühiajalise tähtajaga – umbes neljandik turul kaubeldavatest võlakirjadest aegub vähem kui aastaga. See tähendab, et need laenud tuleb tagasi maksta järgmise aasta jooksul. Turul kaubeldavaid võlakirju on kokku umbes 22 triljoni dollari eest, mis tähendab, et neljandik nendest on 5,5 triljonit dollarit. Kuna USA valitsuse tulud on sellest väiksemad, oleks laenude tagasimaksmine uusi laene võtmata võimatu. Selle jaoks peaks USA hakkama müüma varasid.

Mis juhtub siis, kui suur osa olemasolevaid investoreid raha välja võtab? See võib toimuda kahel viisil – esiteks ei anna investorid valitsusele uusi laene või olemasolevad võlakirjad müüakse maha. Kui seda kummalgi juhul massiliselt tehakse, hakkavad võlakirjade hinnad langema ning valitsuse võetud uute laenude intressid järsult tõusma.

Eelmisel fiskaalaastal maksis USA valitsus võla pealt umbes 1,7% netointressi ja kokku maksti võla pealt ligi 400 miljardit dollarit intresse, mis moodustas valitsuse tuludest umbes 10%. Kui intressid tõusevad näiteks 6%ni, maksaks valitsus mõne aasta pärast oma tuludest kolmandiku intressideks. Ei pea olema majandusteadlane, saamaks aru, et see on täiesti jätkusuutmatu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et USA riigivõla finantseerimisel on mitmed selged Ponzi skeemi omadused. Osalt on see võlal põhinevas rahasüsteemis paratamatu – kogu majanduses peab võlgade maht kasvama, et kollektiivselt saaks vanu võlgasid tagasi maksta. Samad põhimõtted kanduvad üle ka paljudele teistele maailma riikidele. USA valitsusel on tavapäraste Ponzi skeemidega võrreldes aga üks suur eelis – nende poolel on ka Föderaalreserv, kes saab süsteemi töös hoidmiseks õhust raha luua. Sellist privileegi ühelgi teisel Ponzi skeemi loonud indiviidil pole olnud.

Autor: Mait Kraun