Kulla meeletule tõusule järgnes järsk kukkumine. Mis saab edasi?

04.11.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kirjutasin septembrikuu kullaturu analüüsis, et kiire hinnatõusu tõttu on turul õhus suur korrektsioonioht. Langus ka saabus, ent vahepeal jõudis kuld oktoobri jooksul ka omajagu kallineda. Mis saab edasi?

Oktoobri alguses toimunud hinnatõus oli väga agressiivne ning viimaste aastakümnete üks kiiremaid. Augusti põhjadest kallines kuld vaid kahe kuuga lausa 32%. Kuigi fundamentaalsed põhjused, mille tõttu kulla hind tõuseb, pole muutunud, kuumenes turg lühiajaliselt üle ning vajas hingetõmbepausi. Seetõttu nägime ka viimaste aastate suurimaid kukkumisi.

Seega võib öelda, et peamiselt on tegemist olnud tehnilise korrektsiooniga, mis on pärast niivõrd kiiret tõusu üsna loomulik. Mitmed analüütikud ja eksperdid arvavad, et oktoobris saavutatud rekord võib olla kullaturu pikaajaline tipp – selline, mida nägime näiteks 2011. või 2020. aastal ning millele järgnesid tollal mitu aastat kestnud langusperioodid.

Kuigi korrektsioon võib potentsiaalselt kesta veel kuid, pole pikaajaline tõusutsükkel minu hinnangul veel läbi – kaugel sellest. Põhjuseid selleks on mitmeid. Räägin nendest lähemalt analüüsi teises pooles.

Kuld sulgus 20. oktoobril 4355,8 dollaril untsist, mis on ühtlasi uus kõigi aegade rekord. Pärast seda toimus turul järsk müügilaine ning kuld odavnes vaid ühe päevaga 5,3%, mis on suurim päevane langus alates 2020. aasta augustist.

Kulla hind tõusis oktoobrikuu kokkuvõttes 3,7% ning lõpetas kuu 4002,8 dollaril untsist. Uuel kuul on toimunud külgsuunaline liikumine ning analüüsi kirjutamise hetkel (4. november) kaupleb kuld 3995 dollari juures.

Dollari mõningane taastumine

Osalt tõmbas kulla hinnatõusule pidurit ka dollari tugevnemine. Dollariindeks (DXY), mis mõõdab dollari käekäiku suurimate valuutade suhtes, on viimastel nädalatel tõusnud. Veel esimesel poolaastal kukkus dollar viimase poole sajandi kiireimas tempos. See oli kulla hinna jaoks justkui raketikütus.

Seda, et dollari languse peatumine ning selle mõningane taastumine võib kullaturule lõpuks korrektsiooni tuua, kirjutasin ka kullaturu septembrikuu analüüsis. Septembri analüüsi saab lugeda siit:

Kulla septembri analüüs

Küll aga tasub üle mainida, et oktoobri lõpetas kuld korrektsioonile vaatamata ikkagi korralikus plussis. See on hea näide sellest, kuidas turu ajastamine (korrektsiooni ootamine) ei ole alati parim strateegia. Kuigi ootasin sügisest langust, algas see eeldatust tunduvalt kõrgemalt tasemelt. Vaatamata sellele, et hind kukkus tippudest enam kui 10%, kaupleb kuld oktoobri algusega võrreldes ikkagi kõrgemal tasemel.

Keskpankade ja investorite nõudlus

Kui vaadata nõudlust, siis andsid kullale septembris ja oktoobris hoogu nii keskpangad kui institutsionaalsed investorid.

Kuigi tänavused numbrid jäävad mullustele alla, olid keskpankade ostud augustis taastumas, ulatudes kuu lõikes 18 tonnini. Maailma Kullanõukogu (WGC) kirjutas oma oktoobrikuu raportis, et kõrgemad hinnad on keskpankade isu kulla järele mõnevõrra vähendanud. Samas nentis WGC, et mõõdukam ostmine ei tähenda, et keskpangad on kulla vastu huvi kaotamas. Augustis olid ostupoolel seitse keskpanka, müügipoolel vaid üks.

Regulaarsete kullaostjate sekka lisandus Ida-Euroopa riikide seast ka Bulgaaria. Lisaks sellele teatas Poola Keskpank, et kui varasemalt oli eesmärgiks hoida 20% riiklikest reservidest kullas, siis nüüd sihitakse 30%-list osakaalu. See tähendab, et ka Poola ostud jätkuvad.

Kulla septembri ja oktoobrikuu tõusu panustasid suuresti ka ETFide (börsil kaubeldavad fondid) kaudu investeerijad. Kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse voolas ainuüksi septembris lausa 145,6 tonni kulda, mis on viimaste aastate rekord. Tõsi, oktoobri teises pooles on ETFidest toimunud väljavool, mis annab märku sellest, et paljud turuosalised võtsid hinnatippude lähedal kasumeid.

Miks kullaturu tõusutsükkel pole veel läbi

Kuigi kullaturu tõus muutus septembris-oktoobris tõesti paraboolseks, ei ole ma arvamusel, et oleme saavutanud pikaajalised tipud. Toon välja neli peamist põhjust, miks ma nii arvan.

Esiteks on institutsionaalsete investorite portfellides kulla osakaal jätkuvalt väike, ulatudes suuremates riskifondides vaid 1-3%ni. Võrdluseks 1970ndatel ulatus kulla osakaal fondides 10-20%ni. Seega pole niinimetatud “suur raha” veel kullas märkimisväärseid positsioone võtnud.

Teiseks on riigivõlgade ja eelarve puudujääkide probleem lääneriikides (peamiselt G7 riigid) jätkuvalt akuutne. On äärmiselt tõenäoline, et probleemi lahendatakse lähiaastatel valuutade väärtuse lahjendamise kaudu, mis annab kulla hinnale ka järgnevatel aastatel hoogu juurde. Tuletagem meelde, et kulla hind peegeldab hetkel suuresti probleeme riikide rahanduses. Need probleemid pole aga kuhugile kadunud.

Kolmandaks on geopoliitilised pinged süvenemas ning dollar kaotamas oma reservvaluuta staatust. Selleks, et ennast dollari languse vastu kaitsta, on paljud riigid sunnitud dollarites ja teistes valuutades nomineeritud varasid asendama geopoliitiliselt neutraalsete reservvaradega. See trend peegeldubki keskpankade kullaostudes.

Laiemas pildis on tegemist reserrvara kriisiga ehk riigivõlakirjad on kaotamas oma turvavara staatust. See trend pole minu hinnangul kaugeltki läbi. Võlal põhinevas süsteemis on veel väga palju õhku, mida välja lasta. Kuld saab selles protsessis olema suurim võitja. Selle protsessi algust oleme juba näinud.

Neljandaks pole erinevad suhtarvud veel saavutanud tasemeid, mida on tüüpiliselt näha väärismetallide tõusutsüklite lõpufaasis. Näiteks Dow Jonesi aktsiaindeksi ja kulla hinnasuhe langes 1980. aasta hinnatipus 0,99ni ning 2011. aasta tipus 6ni. Hetkel on see 12 juures. Samuti on kulla ja hõbeda hinnasuhe jätkuvalt kõrgel tasemel – 84 juures. Need numbrid viitavad sellele, et tõusuruumi on veel tublisti. Tavapäraselt on tõusutsüklite hinnatippudes olnud kulla ja hõbeda suhtarv tunduvalt madalamal. Näiteks 1980. aastal oli see 16 ning 2011. aastal 30.

Seega võib praegune korrektsioon pakkuda pikaajalise vaatega investorile head võimalust turule sisenemiseks või positsiooni suurendamiseks. Hetkel on veel raske hinnata, kas korrektsioon kujuneb 10%-liseks, 15%-liseks või isegi 20%-liseks. Kuid selge on see, et viimase kolme aasta jooksul on 5-10%-lised langused pakkunud häid ostukohti. Minu baasprognoos 2030. aastaks on jätkuvalt 6000-7000 dollarit untsist.