Kuld on investeeringuna pensionifonde mäekõrguselt ületanud

 Analüüs, 04.10.2022

Praeguseks on selgeks saanud, et 2000ndate alguses loodud pensionisüsteem on läbi kukkunud ning kohalikud fondid on teinud varade kasvatamisel kehva tööd. Mis oleks aga siis saanud, kui oleksime pensioniraha hakanud paigutama kulda?

Välismaa pensionifondidega võrreldes kohati kümneid kordi suuremaid tasusid võtnud kohalikud pensionifondid on ligi 20aastase tegutsemisaja jooksul teeninud Eesti inimestele väga kesist tootlust. Võrdlus kulla ja aktsiaturgudega toob selle eriti esile. Järgnevalt võrdleme erinevate fondide tootlust nii pikas kui keskpikas perspektiivis.

Tasub teadvustada, et paari aasta perspektiivis ei anna võrdlused reaalsest pildist head ülevaadet, sest turud võivad selle aja jooksul palju kõikuda ning enamuse pensionikogujate jaoks on tähtis pikem periood. Selgub, et kuld on just pikemas perspektiivis fondide tootlust mäekõrguselt ületanud.

Pensionifondid jagatakse riskide järgi kolme kategooriasse – madala riskitasemega fondid, keskmise riskitasemega fondid ja kõrge riskitasemega fondid. Mida see tähendab? Lühidalt öeldes – mida kõrgem on riskitase, seda rohkem kogujate raha investeeritakse aktsiatesse. Mida madalam riskitase, seda rohkem on paigutatud võlakirjadesse.

Ligi 19 aastat tagasi (2003. aasta alguses) alustas kokku 10 erinevat pensionifondi. Mis fondid need olid ja milline on olnud nende kasv tänaseni? Allpool on need fondid koos riskitaseme ja tootlusega alates 2003. aastast välja toodud:

LHV Pensionifond L – keskmine, 213%

LHV Pensionifond XL – kõrge, 179%

LHV Pensionifond M – keskmine, 123%

Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele – keskmine, 109%

LHV Pensionifond S – madal, 91%

SEB Progressiivne Pensionifond – keskmine, 79%

LHV Pensionifond XS – madal, 76%

Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele – keskmine, 51%

SEB Konservatiivne Pensionifond – madal, 26%

Swedbanki pensionifond Konservatiivne – madal, 18%

Pensionifondide tootluste puhul on arvestatud fondi puhasväärtuse (NAV) muutust Pensionikeskuse andmetel. Fondi puhasväärtus (NAV) näitab sisuliselt seda, kui palju raha fondis koguvatel inimestel on. Sellest on maha arvutatud ka fondivalitseja tasud.

Kuld on fonde pikaajaliselt ületanud

Kuidas on sellel ajaperioodil kullal läinud? 2003. aasta alguses, mil pensionifondid hakkasid raha koguma, maksis unts kulda 334 eurot. Praegu maksab unts kulda 1729 eurot. Kulla pikaajaline tootlus alates 2003. aastast on olnud seega 418%. Sellega ületab kuld kõiki pensionifonde, kes alustasid tegevust vahetult pärast pensionisüsteemi loomist.

EPI üldindeks, mis näitab Eesti pensionifondide keskmist tootlust, on alates 2003. aasta algusest tõusnud 98%. Konservatiivseid fonde kajastav EPI-10 indeks on sama ajaga kallinenud vaid 29%. See tähendab, et 2003. aasta alguses 1000 eurot kulda investeerinud inimese vara oleks kasvanud praeguseks ligi 5200 euroni. Keskmise pensionikoguja jaoks on vara vähem kui kahekordistunud, 1980 euroni (arvestamata riigipoolset panust, mis tuleb meie kõigi taskust).

EPI üldindeksi muutus (sinisega) ja konservatiivsete fondide indeksi muutus (punasega). Allikas: Pensionikeskus.

Kulda ei suudetud ületada ka aktsiate kuldajastul

Vaatame, kuidas on pensionifondidel läinud teistel ajaperioodidel. Kõrge riskiga fondidest alustasid 2009. aastal kogumist Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele ning Luminor A Pluss fond. Kummagi fondi väärtus on alates sellest kasvanud Pensionikeskuse andmetel vastavalt 87,6% ja 83,9%.

Alates 2009. aasta lõpust, mil need kaks fondi loodi (Luminori ja Swedbanki omad), kauples kullaunts 770 euro juures. Samal ajaperioodil loodi ka mitmeid teisi uusi fonde. See on ka põhjus, miks selle võrdlusperioodiks oleme valinud.

Alates sellest on kullauntsi hind tõusnud 125%, ületades sellega mõlema fondi pikaajalist tootlust. Kusjuures ükski fond ei ole suutnud sellel ajaperioodil kogujate vara üle 100% kasvatada.

Siinkohal tasub ka märkida, et 2009. aastal kevadel jõudsid globaalsed aktsiaturud finantskriisi põhja, millele järgnes enam kui 10 aastat kestnud aktsiate kuldaeg. Tuleb välja, et suures osas aktsiatesse investeerivad pensionifondid pole suutnud ka nõnda roosilisel perioodil kulda ületada.

Eriti silmapaistev on asjaolu, et USA aktsiaturgude käekäiku kajastav S&P 500 indeks on samal ajaperioodil (alates 2009. aasta detsembrist) kallinenud 225%. Kui investor oleks S&P 500 indeksist saadavad dividendid reinvesteerinud (S&P 500 total return index), oleks tootlus olnud dollarites enam kui 300%. Ükski pensionifond ei suutnud selle ajaga üle 100% tõusta.

Kuigi kuld jääb USA aktsiaturgudele alates 2009. aasta lõpust alla, siis pensionifondide alguse ajast (2003. aasta) alates on kuld USA aktsiaturgudele pakkunud tihedat konkurentsi. S&P 500 indeks koos reinvesteeritud dividendidega on eurodes pakkunud 430% tootlust, kuld on samal ajal kallinenud 418%. Samas võib kulla riskitaset pidada tunduvalt madalamaks kui aktsiate oma. Mõlemad on investeeringuna olnud kordades paremad kui pensionifondid.

Kulla hind eurodes. Oranz joon tähistab pensionifondide loomist ja kogumise algust. Allikas: BullionByPost.

Pensionifondidel on palju piiranguid ning üks-ühele neid aktsiaindeksite ja kullaga võrrelda ei saa, aga nõnda suur erinevus näitab, kuivõrd kehvasti on fondid meie raha kasvatanud. Kulda paigutades oleks pensionivarad tunduvalt paremini oma väärtust säilitanud ja ka kasvatanud.

Viimase viie aasta võrdlus

Kui vaadata kõiki fonde tervikuna, on viimase viie aasta jooksul pakkunud kõige kõrgemat tootlust LHV Roheline Pensionifond, mis loodi 2020. aasta kevadel. Selle tootlus on olnud 68%. Teisel kohal on Swedbanki pensionifond indeks 1990-99 sündinutele, mis on kasvanud 50%. Kõigi teiste fondide tootlus jääb alla 50%

Kuld on viimase viie aasta jooksul eurodes tõusnud 58% ning sellega jääb kuld alla vaid ühele fondile.

Lühema (mõne aasta) ajaperioodi võrdlused ei ole mõistlikud, sest pensionivarade kogumine on enamuse inimeste jaoks pikaajaline protsess. Lühiajalised hinnaliikumised ei mängi selles erilist rolli. Kui me võtame viimasest 20 aastast suvalisi 1 või 2aastasi perioode, siis saame drastiliselt erinevaid tulemusi.

Muidugi saab kulda, aktsiaid ja pensionifonde võrrelda ka teiste ajaperioodide lõikes. Kui me võtame võrdluse algusaastaks 2011. aasta sügise, mil kuld sisenes pärast tippu jõudmist aastaid kestnud langustsüklisse, võime saada mõnevõrra erinevad tulemused. Sama kehtib ka aktsiate ja fondide kohta.

Üks asi on aga selge – alates pensionisüsteemi loomisest on kuld olnud pensionifondidest selgelt parem investeering.

Autor: Mait Kraun