Kuumaks köetud kullaturule saabus korrektsioon. Mis saab edasi?

07.05.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kullaturule saabus aprilli teises pooles oodatud korrektsioon, kuu lõpetas kollane metall sellele vaatamata plussis. 12. aprillil saavutas kuld ka päevasisese rekordi, kaubeldes enam kui 2400 dollaril untsist.

Kulla hind tõusis aprillis kokku 2,3 protsenti ja lõpetas kuu 2285,4 dollaril untsist. Kõrghetk saabus 12. aprillil, mil kuld jõudis päevasiseselt 2432 dollarini untsist. Alates detsembri algusest, mil kuisel graafikul murti neli aastat kestnud vastupanu, on kuld kallinenud 14 protsenti.

Võrreldes aprilli keskel saavutatud tippudega odavnes kuld 3. maiks kokku 6,3 protsenti (maksimaalne langus tipust).

Eurodes jõudis kuld tippu samuti 12. aprillil, makstes 2286 eurot untsist. Madalpunkt saabus ka euro puhul 3. mail – 2113 eurot untsist.

Peamiselt on kullal aidanud kallineda tugev füüsiline nõudlus, keskpankade kullaostud, kõrgel püsiv inflatsioon ning tehnilise pildi märkimisväärne paranemine. Lühiajaliselt on kulla hinda toetamas ka geopoliitiliste pingete teravnemine, eelkõige Lähis-Idas.

Tõus ebasoodsas keskkonnas

Kulla viimaste kuude hinnatõusu teeb erakordseks see, et samal ajal toimus dollari tugevnemine ja võlakirjade reaaltootlused püsisid kõrgel. Reeglina on dollari tugevnemine olnud kulla jaoks negatiivne, sest see muudab väärismetalli teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks. Selle kohta saab pikemalt lugeda kulla märtsikuu analüüsist.

Lisaks sellele tõusis kuld vaatamata sellele, et enam ei oodata tänavu märgatavat intresside langust. Kui aasta alguses oodati Föderaalreservilt 5-6 intressikärbet, siis nüüd prognoositakse aasta lõppu 1-2 intressikärbet. Madalamad intressid mõjuvad kullale positiivselt, sest vähendavad selle alternatiivkulu.

USA aastane inflatsioon oli märtsis oodatust suurem, ulatudes 3,7 protsendini, mille tõttu on ka ootused intresside langetamise osas taandunud. Tegemist oli viimase seitsme kuu suurima inflatsiooninäitajaga. Keskpank ei saa intressimäärasid langetada, sest madalamad intressid soodustavad inflatsiooni kiirenemist.

Maailma Kullanõukogu avaldas aprilli lõpus ka raporti, milles märgiti, et globaalne nõudlus kulla järele püsis kõrge ka selle aasta esimeses kvartalis. 2023. aastal oli kullaturu füüsiline nõudlus 4899 tonni, mis on uus rekord. Eriti olulist rolli mängivad kullaturul praegu hiinlased – nii valitsuse, fondide kui eraisikute tasandil.

Kuhu liigub kulla hind siit edasi?

Lühiajaliselt (kuni 2 kuud) on väga keeruline prognoosida, mis suunas kulla hind võiks liikuda. Tehnilist pilti vaadates on kuld nüüd täiesti uuel territooriumil ja alles kujundab uusi struktuure.

Keskpikas perspektiivis 6-24 kuud oleme minu hinnangul aga tõusutsüklis, mis võib kulla hinna viia tehnilist pilti vaadates 2800-3000 dollari vahemikku. Seda toetab paljuski ka kulla tugev fundamentaalne pilt (füüsiline nõudlus, võlatasemete jätkuv kasv, püsiv inflatsioon).

Pärast aprilli teises pooles toimunud langust on kullal lühiajalises pildis toetustase 2275-2300 dollari vahemikus. Samas tasub märkida, et tegemist ei ole väga tugeva toetustasemega. 50 päeva libisev keskmine, mis pakub samuti toetust, on praegu 2240 dollari juures.

Muidugi võib kulla hind ka langeda eelmiste rekorditeni (2050-2080 dollarit), mis toimib nüüd toetustasemena. Sellist stsenaariumi võime näha juhul, kui finantsturgudel midagi juhtub ning institutsioonidel on vaja raha, et täita oma kohustusi. Selle stsenaariumi toeks räägib osaliselt intressikõvera pöördumine ja asjaolu, et see ennustab praegu majanduslangust. Üldiselt on kuld finantskriisi esimestel kuudel just finantsinstitutsioonide müügilaine tõttu odavnenud, millele on järgnenud kiire hinnatõus. Seda nägime nii 2008. kui ka 2020. aasta kriiside ajal. Taolise languse võib tuua kaasa ka näiteks see, kui keskpangad oma kvartaalseid kullaoste järsult vähendavad.

Pigem pean aga tõenäoliseks, et praegune tõusutsükkel saab lähikuudel jätku. Selle tõttu pakuvad 5-10protsendilised langused turul minu hinnangul pigem head sisenemiskohta.

Oodata on kulla ja hõbeda hinnsuhte langust

Hõbeda hind tõusis aprillis kokku 5,3 protsenti ja lõpetas kuu 26,3 dollaril untsist. Oma tipu saavutas hõbe samuti 12. aprillil, kaubeldes 29,8 dollaril untsist. 7. maiks maksab unts hõbedat 27,2 dollarit.

Hõbeda puhul on oluline jälgida kulla ja hõbeda hinnasuhet. Allpool oleval graafikul on näha, et kahe väärismetalli suhe on viimase paari kuu jooksul langenud, aga alates eelmise aasta aprillist on see püsinud kitsas ja tõusvas vahemikus.

Kui kulla hind tõuseb, siis reeglina kipub hõbe sellest kiiremini kallinema (ja vastupidi). Samas võib see seos olla ajalise lõtkuga, mis tähendab, et hõbe ei tule kohe kullale järele. Seda nägime ka märtsi alguses, mil kuld uusi rekordeid saavutas. Hõbe hakkas kullast kiiremini tõusma alles aprilli alguses.

Kuna kuld on minu hinnangul pikaajalises tõusutsüklis (ja tõusutsüklis kipub hõbe kullast kiiremini tõusma), siis võime peagi näha graafikul nähtavast vahemikust allapoole väljamurret, mis võiks viia kulla ja hõbeda hinnasuhte 60-65 juurde. Kui suhe sellele tasemele jõuab, võime näha 35-40 dollarist hõbeda untsihinda. Seda teesi toetab ka asjaolu, et füüsilise hõbeda turul on jätkuvalt akuutne puudujääk ning hõbe on minu hinnangul kulla suhtes alahinnatud.