Suurpank: kulla osakaal investorite portfellides on jõuliselt kasvamas

21.09.2023

Keskpankade rekordilised kullaostud on kulla osakaalu investorite portfellides aidanud viia kõrgeima tasemeni alates 2012. aastast, selgub JPMorgani analüütikute arendatud uue mõõdiku andmetest.

„Me oleme varasemalt oma publikatsioonides teatanud, et globaalsel tasemel on toorainete (välja arvatud kuld) osakaal investorite portfellides langenud neutraalsest (ajaloolisest keskmisest) madalamale,“ ütlesid analüütikud. See tekitas küsimuse, kuidas mõõta seda, milline on olnud kulla osakaal investorite portfellides.

„Sellele küsimusele vastamiseks töötasime välja uue mõõdiku, mis näitab seda, kui suure osa investorite portfellidest moodustab globaalselt kuld,“ ütlesid nad. „Täpsemalt keskendume sellele, kui suurt osa kullast hoitakse investeerimise eesmärgil, olgu selleks keskpangad või erainvestorid, kes on ostnud münte, kange või füüsilise kulla börsil kaubeldavaid fonde (ETF).“

Analüütikud kasutasid Maailma Kullanõukogu andmeid (värskeimad 2022. aasta lõpust). 2023. aasta teise kvartali puhul kasutati prognoosi, mis põhines keskpankade ja erainvestorite seni raporteeritud kullaostudel. Seejärel jagasid nad kõik investeerimise eesmärgil ostetud kulla summa kõikide erainvestorite (panku pole sinna arvestatud) finantsvarade (investeeringute) summaga, kuhu alla kuulub ka raha, aktsiad ja võlakirjad. Allpool olev graafik kujutabki kulla osakaalu nendest finantsvaradest.

Kulla osakaal investorite portfellides (protsentides). Allikas: Bloomberg/JPMorgan.

JPMorgan teatas, et nende mõõdik näitab küll tooraineinvesteeringute langust, aga kulla osakaalu on viimase aasta jooksul hoopis suurendatud. Suureks faktoriks on siin olnud keskpankade kullaostud.

Keskpangad on viimase aasta jooksul oma kullareserve ajaloolise kiirusega suurendanud. Peamiselt on kullaostu huvi tulnud Aasiast, kus soovitakse sõltuvust USA dollarist vähendada. Aktiivsem ostmine algas pärast Ukraina sõja algust 2022. aasta alguses.

„Kusjuures kulla osakaal on kasvanud alates pandeemiast ning on jõudnud kõrgeima tasemeni alates 2012. aastast,“ kirjutasid nad. „Teisisõnu, kulla osakaal investorite portfellides on ajaloolisi standardeid arvestades küllaltki kõrge. Tuleb eeldada, et keskpankade kullaostude kasv on kulla jaoks toetav.“

Analüütikud tõid välja, et hiljuti on keskpankade kullaostude tempo veidi langenud ning see võib hakata mõjutama ka kulla osakaalu investorite portfellides. Samas mainiti, et peamiselt on kullaostud vähenenud Türgi tõttu, kes on kohalikule kullaturule sekkunud.

Keskpankade kulla netoostud (Maailma Kullanõukogu andmed). Kõik riigid peale Türgi (sinisega) ning Türgi (halliga).

Maailma Kullanõukogu andmetest selgub, et pärast kolm kuud kestnud suurt müümist on Türgi oma kullareserve juunis uuesti 11 tonni võrra suurendanud.

Seos reaalintressidega

„Edaspidi selgub, kas 2023. aasta teises kvartalis vähenenud keskpankade kullaostud on ajutine nähtus. Arvestades seda, et muutus on toimunud peamiselt ühes riigis, siis see võib nii ka olla. Teine võimalus on, et keskpankade ostuhuvi on jahenenud, sest kulla hind püsib ajalooliselt kõrgete tasemete juures,“ ütlesid nad.

Kui keskpankade hiljutine ostude normaliseerumine jätkub, siis see taastaks ka kulla hinna ajaloolise tundlikkuse võlakirjade reaaltootluse osas, selgitasid nad. Ajalooliselt on olnud nii, et võlakirjade kõrge reaaltootlus (inflatsiooniga arvestatud tootlus) kullale negatiivselt mõjunud, madal reaaltootlus aga positiivselt. 2022. aastal see seos aga mõnevõrra katkes, ütlesid analüütikud.

„Kvartaalsed kullahinna muutused olid palju suuremad, kui võiksime USA 10aastaste võlakirjade tootluse kasvu põhjal arvata. Kui vaadata andmeid aastatel 2010-2021, siis näeme, et iga 100 protsendipunktine tõus USA 10aastaste võlakirjade tootluses on tähendanud 209 dollari suurust langust kulla hinnas (ja vastupidi),“ kirjutasid nad. Allpool oleval graafikul on punasega märgitud 2022. aasta kvartalid, mis erinevad märgatavalt varasemate aastate andmetest.

Kulla hinnamuutus (dollarites, Y-teljel) ja USA 10aastaste võlakirjade tootluse muutus (X-teljel). Allikas: WGC, Bloomberg, JPMorgan.

„Kui vaadata kulla hinna ja võlakirjade reaaltootluse seostest kaugemale, siis on pole väga kahtlust, et keskpankade kullaostud on kulla hinna edasise liikumise puhul võtmetähtsusega. Kusjuures keskpankade tähtsus turul on alates pandeemiast tõusnud.“

JPMorgani analüütikud tõid välja, et kulla hinna tähtsamad korrelatsioonid on alates koroonaviiruse kriisi puhkemist muutunud.

„Enne pandeemiad oli nõudluse komponentidest kulla hinnaga suurim korrelatsioon kulla ETFide raha sisse- ja väljavooluga. See oli ka kõige olulisem komponent, mida jälgida. Pärast pandeemiat on kõige kõrgem korrelatsioon olnud kulla hinnal keskpankade ostudega,“ ütlesid nad.

Pank prognoosib uusi hinnarekordeid

JPMorgan prognoosib kulla hinnale ka suuri rekordeid. Juulis avaldatud raportis prognoosis panga tooraineuuringute tegevdirektor Greg Shearer, et kullahinnad tõusevad järgmise aasta teises pooles uute rekorditeni.

Shearer kirjutas, et tema hinnangul hakkab Föderaalreserv 2024. aasta teises kvartalis intressimäärasid kärpima. See paneb USA reaalintressid langema, millel saab olema märkimisväärne positiivne mõju kullale. Ta prognoosib, et kulla keskmine hind saab olema 2024. aasta neljandas kvartalis 2175 dollarit untsist.

Kui USA majandust peaks aga tabama majandussurutis, siis on tõusupotentsiaali rohkem, ütles Shearer. Ta lisas, et mida sügavam on majanduslangus, seda rohkem peab Föderaalreserv intresse kärpima, mis toetab kulda.

„Kuld on väga heas kohas. Usume, et kulla omamine aitab majandustsükli lõpufaasis varasid hästi hajutada, lisaks sellele peaks kullal järgmise, ütleme 12-18 kuu jooksul hästi minema,“ ütles Shearer.

Ta lisas, et kuigi kullaturul on spekulatiivsete positsioonide hulk kasvanud, siis liiga palju rahvast pole rongile veel hüpanud. Ta näeb, et institutsionaalne ja keskpankade nõudlus saab olema ka edaspidi tugev. „Praegu soovitakse innukalt osta ja valuutade osakaalu oma portfellides vähendada,“ ütles ta.