Ameeriklaste nooremad põlvkonnad on USA ajaloo kõige maksujõuetumad

06.01.2020

Deutsche Banki hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt on USA nooremad põlvkonnad (sündinud 1980ndatel ja hiljem) kõige madalamate krediidikõlbulikkuse näitajatega kodanikud riigi ajaloos. Kasutades USAs laenuotsuste tegemisel laialdaselt kasutatud nn FICO (Fair Isaac Corporation) näitajat, jäi enamike 23-38-aastastest ameeriklaste skoor alla 669 punkti ehk taseme, mida arvatakse miinimumiks positiivse laenuotsuse tegemisel konservatiivse laenupoliitika tingimustes. Näitaja võtab arvesse isiku koguvõlgnevuse määra, maksehäirete ajaloo, kasutatud võlatoodete iseloomu, krediidiajaloo pikkuse ja uute krediidikontode arvu.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Ameerika Ühendriikides ning pehmemal kujul enamikes maailma riikides tänapäeval kehtiv raha- ja krediidipoliitika on saanud üheks peamiseks ühiskondliku solidaarsuse, sotsiaalse mobiilsuse ja ühiskonna terve(mõistusliku) toimimise lammutajaks viimaste kümnendite jooksul. Rahasüsteem, mille keskse deviisina kõlab “odav raha rikastele, kallis raha vaestele” on ise-ennast kannibaliseeriv mehhanism, mis suunab üha kasvava osa vaesemate ühiskonnakihtide sissetulekutest intressimakseteks, suurendades sedasi intressituludest elatuvate klasside rahavoogusid.

See on protsess, mis suurendab laenusõltlaste osakaalu ühiskonnas ning polariseerib inimesed üha antagonistlikumatesse võitjate (ingl k haves) ja kaotajate (have-nots) leeri, kus revolutsioonilist olukorda pidurdab kaotajate klassi killustumine miljoniks subkultuuriks nn “identiteedipoliitika” alusel. Ühtlasi ka täielik mõistmatus võlapõhise rahasüsteemi toimimise mehhanismidest.

Sedasi on USA sootsiumi rikkaim segment saanud tänapäeval rikkamaks kui kunagi varem (maailma circa 360 triljonist dollarist bilanssi arvatavast rikkusest üle neljandiku on ameeriklaste käes), samas kui 20. sajandil kogu maailma maiseks unistuseks olnud Ameerika keskklass on tänapäeval kadumas.

Trendid, mis ei saa jätkuda… lõppevad. Sedasi ei ole võimalik ka matemaatiliselt, eetiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt jätkusuutmatu rahasüsteemi kestma jäämine.

Vaesuse (tõsi, maailma mastaabis seni veel suhtelise vaesuse, aga siiski) kasv maailma kõige rikkamas riigis on skandaalne. Selle peamisteks sümptomiteks on arenenud riikide seas ainulaadne langev keskmine eluiga, noorte ameeriklaste võimetus luua iseseisvaid leibkondi ning USA ajaloo madalaim sündimus.

Kui kaua ülaltoodud trendid jätkuvad, sõltub otseselt sellest, kas ja millal viimastel kümnenditel tervenisti finantskapitali huvide poolt kaaperdatud USA rahandussüsteem sisulises mõttes reformitakse.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.