Dollarit ei ohusta BRICS, vaid USA ise

18.12.2024
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Donald Trump peaks vähem muretsema BRICSi uue valuuta pärast ja rohkem selle pärast, et riigid hakkavad kaubanduses omi valuutasid kasutama, kirjutab Bloombergi arvamuskülje kolumnist Mihir Sharma.

Järgnevalt avaldame Sharma arvamuse täismahus:

Vähesed juhid suudavad välja mõeldud tuuleveskeid kõigutada sellise teatraalsusega nagu seda teeb Donald Trump. Ta demonstreeris seda uuesti, esitades nõudmise, et BRICSi riigid peavad “alla kirjutama” sellele, et mingit uut BRICSi valuutat ei tule. Samuti ei tohi nad toetada ühtegi teist valuutat, mis võiks USA dollari maailmas asendada. Kellelegi ei olnud üllatuseks, et selle nõudmise tagatisena kasutas ta tariifide suurendamise ähvardust.

Esialgu koosnes BRICSi ühendus Brasiiliast, Venemaast, Indiast, Hiinast ja Lõuna-Aafrikast. Selle aasta alguses laienes ühendus uuesti ning mitmed liikmed ruttasid Trumpiga lepitust otsima. Lõuna-Aafrika tegi ametliku avalduse, milles kinnitas, et ühist valuutat ühendus luua ei plaani. India välisminister kinnitas, et BRICSi riikidel ei ole “huvi USA dollarit nõrgendada”.

Need püüdlused Trumpile täpsustusi jagada viitasid tegelikult ka sellele, mille pärast ametisse astuv USA president peaks tegelikult muretsema. Lõuna-Aafrika teatas, et BRICSi riigid tahavad lihtsalt kaubavahetuse eest arveldada oma enda valuutades. India välisminister Subrahamanyam Jaishankar kirjeldas seda kui täiesti mõistlikku riskide maandamise meedet.

Taoline tegevus ei pruugi olla praegu aga võimalik. BRICSi ühendus koosneb umbes 10-st riigist ja rahvusvaheline kaubandus nende vahel on põrgulikult keeruline. Näiteks India võib tahta osta Venemaa naftat, aga kui Venemaal ei leidu ostjat India toodetele, siis rublades või ruupiates kauplemine ei ole jätkusuutlik. Juba praegu proovib Moskva leida lahendust, kuidas kulutada neile kogunenud ruupiaid.

Kuid kõik see on kõrvalekalle põhilisest teemast. Pole vahet, kas see on lihtne või mitte, BRICSi riigid – ja nendega sarnased riigid – otsivad ka edaspidi viise, kuidas rahvusvahelises kaubanduses dollareid vältida. Selle eesmärk ei ole USA majandust kahjustada või dollari ülemvõimu proovile panna. Nad lihtsalt soovivad oma osa finantssüsteemis, mis ei ole USA võimu all.

Riigid nagu Araabia Ühendemiraadid on pikalt toiminud üksteise vastu olevate geopoliitiliste blokkide arvelduskojana. Nemad on uute lahenduste poolt olnud juba enam kui kümnendi. See eesmärk on nüüd muutunud kiireloomulisemaks, sest maailma defineerivad kaubandussõjad ning geopoliitiline polariseerumine.

New Delhi pole kunagi nende ettepanekute osas olnud nii optimistlik, kui teised. Aga India poliitikud on pidanud juba kümme aastat lappima USA kehtestatud sanktsioonide haavu. Hiljuti öeldi mulle, et India lõpetas nafta importimise Venezuelast just USA piirangute tõttu. Venezuela asemel hakati naftat tooma Iraanist, mis tekitas lõpuks sama probleemi. Nüüd on leidnud India viisi, kuidas arendada kaubavahetust Venemaaga.

Ajendid alternatiivse, USA kontrolli alt väljas oleva maksete süsteemi loomiseks on väga selged. Seda arvamust jagavad ka kõige läänemeelsemad ametnikud Delhis.

Rahvusvahelise kaubanduse keerulisus muudab dollari asendamise raskeks. Samas on akuutsemaks muutunud ka alternatiivide leidmine, sest aina rohkem ettevõtteid ja riike tunnevad selle järele vajadust. USA sanktsioonide alla sattuvate kaupade ja finantsinstitutsioonide arv kasvab pea igakuiselt.

Ja nagu kehtib kõigi piirangutega turgude kohta – keegi leiab alati viisi, kuidas kaubanduse soodustamisega raha teenida. Isegi mitmed lääne poolehoiuga institutsioonid – näiteks Rahvusvaheline Arvelduste Pank (BIS) – on algatanud projekte, mille eesmärk on väärtust üle kanda USA dollarit kasutamata. Tõsi küll, BIS oli sunnitud sellest plaanist mõni nädal tagasi loobuma, sest lääne pealinnades hakati esitama pretensioone.

Selliseid püüdlusi ei tehtaks, kui kogu maailm näeks USA dollarit üldlevinud kaubana. Riigid saaksid sellega kaubelda, sellesse investeerida ja seda vabalt konverteerida. Vastutasuks sai USA omale “mõõdutundetu privileegi” ning kontrolli maailma reservvaluuta üle. Selle tõttu on poliitikud tolereerinud ka meeletuid eelarve puudujääke, mis oleks väiksema võimuga riigi majanduse juba käpuli löönud.

Kui Trump tahab säilitada dollari esikohta, siis ta peaks mõista andma, et dollari väärtus ei sõltu Ameerika võimust ja ähvardustest – see sõltub hoopis Ameerika usaldusväärsusest. Sihtotstarbelised sanktsioonid, Föderaalreservi tegevusse sekkumine, ühepoolsed tariifid ja geopoliitiline vastandumine ohustavad dollari positsiooni palju rohkem kui BRICSi püüdlused.