Lisa hinnateavitus

Euro on kulla vastu kaotanud 85% oma väärtusest

Avaldatud Jaana kategoorias Kullamaailmast, Kogu uudisvoog või 03.06.2020
Kulla hind (XAU-EUR)
1 588,69 EUR/oz
  
+ 0,03 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
16,91 EUR/oz
  
+ 0,11 EUR

03.06.2020

Jan Nieuwenhuijs Voima GoldSoome kullaettevõtte Voima analüütik Jan Nieuwenhuijs selgitab, kuidas euro väärtus on alates 1999. aastast kulla suhtes 85% langenud – st ajast, mil Euroopa ühisvaluuta esmakordselt kasutusele võeti. Nieuwenhuijs selgitab, miks tasub oma hoiuseid säilitada ainult ühes kindlas valuutas, milleks on kuld.

 

23. aprillil 2020 ületas kulla kilohind eurodes esimest korda ajaloos 51 000 euro piiri. Alates euro kasutuselevõtust 1999. aastal on kulla hind eurodes kasvanud 555%. Teistpidi väljendatuna on euro väärtus kulla vastu 21 aasta jooksul 85% kahanenud.

Formaalselt võeti euro arveldusühikuna kasutusele 1. jaanuaril 1999, ent kupüüride ja müntide kujul hakkas euroraha ringlema jaanuaris 2002. Esmakordselt eurodes registreeritud kulla hind küündis 1999. aastal 7879 euro tasemeni (€/kg), mis tegi tolleaegseks grammihinnaks 7,88 eurot. Tänase päeva (2020) seisuga on kulla hind jõudnud tasemeni 51 eurot grammi kohta, mis kujutab endast kõigi aegade rekordit.

*Artiklis väljendame kulla hinda eurodes grammi kohta (€/g).

Kulla grammi hind eurodes 1999-2020 perioodil
Ülal: Kulla grammihind eurodes aastatel 1999-2020. 

 

Nagu eelpool mainitud, on kulla hind eurodes viimase kasvanud 20 aasta jooksul 555%. Kuigi ajaloolises kontekstis on euro üsna uus valuuta, on see oma lühikese eluea jooksul kaotanud juba 85% väärtusest, demonstreerides suurepäraselt tagatiseta raha ebastabiilsust.

Mõistmaks paremini seda, mil määral on euro kulla vastu devalveerunud, tasuks seda mõõta kullas hinnastatuna. Kui 1999. aastal kulus ühe euro soetamiseks 0,13 grammi kulda, siis tänapäeval piisab ühe euro lunastamiseks vaid 0,02 grammist kullast, mis peegeldab valuuta 85% langust kulla suhtes. Allpool on antud protsess näitlikustatud graafiku kujul.

 

Euro väärtus kullas 1999-2020 perioodil näitab rõhtsat ja pidevat langust
Ülal: Euro väärtus kullas aastatel 1999-2020 näitab rõhtsat ja pidevat langust

 

Kuigi valuutade väärtust võib mõõta ka nende hinnas teistes valuutades, siis raha väärtuse kõige olulisem mõõdupuu on jätkuvalt see, millist ostujõudu see omab erinevates regioonides. Iga majandussubjekti eesmärk on tarbida hüviseid – kaupu ja teenuseid. Seega valuutade keskseks karakteristikuks oli, on ja jääb nende ostujõud. Järgnevalt võrdleme kulla ja eurode ostujõudu eurotsooni riikides.

Arvatakse, et euro kaotab oma ostujõudu siis, kui pangale on vaja maksta tasu raha hoiustamise eest. Teisisõnu väljendatuna arvatakse, et euro väärtus väheneb, kui pangakonto intressimäär on negatiivne. Seda kutsutakse “raha illusiooniks”. Ent tegeliku intressimäära leidmiseks tuleb meil teha tehe, mille käigus lahutame panga intressimäärast tarbijakaupade hinnaindeksi inflatsiooninäitaja. Võtame näiteks lihtsustatud mudeli, kus hoiustajate intressimäär on antud hetkel 0 ja inflatsiooninäitaja on -1% juures. Sellisel juhul kaotab euro igal aastal umbes 1% oma ostujõust.

Järgnevalt aga vaadakem, kuidas on lood kullaga. Viimase 12 kuu jooksul on kulla hind tõusnud 39%. Lahutades sellest meie kokkuleppelise inflatsiooninäitaja saame tulemuseks 38%. Sellest järeldame, et kulla ostujõud on eurotsoonis üksnes aastaga kasvanud 38%. Ent tõsi on ka see, et kulla hind ei kasva 39% võrra iga aastal. Esineb ka aastaid, mil kulla hind langeb. Vaatamata sellele on kulla hind 20 aasta läbilõikes kõvasti kasvanud. See on ka üheks põhjuseks, miks peaks kulda käsitlema kui pikaajalist reservivara.

Selleks, et tuua esile kulla ostujõud eurotsoonis, koostasin allpool esitatud indeksi. Selle loomiseks jagasin esmalt kulla hinna tarbijahindade tasemega, mis tegi indeksi baasnäitajaks 1999. aasta kohta 100. Seejärel arvutasin kulla ostujõu indeksi vastavalt Soome, Saksamaa ja Itaalia kohta. Kuna antud riikide tarbijahinnaindeksid mõneti varieeruvad, siis ei ole ka kulla ostujõud nendes riikides identne. Arvutused aga näitavad, et suures pildis on kulla ostujõud terves eurotsoonis liikunud üsna sarnaselt.

 

Kulla ostujõud eri eurotsooni riikides - Soomes, Saksamaal, Itaalias.
Ülal: Kulla ostujõud erinevates eurotsooni riikides – Soomes, Saksamaal, Itaalias.

 

Kõige ilmsem järeldus, mis andmetest nähtub, kõneleb selgesti sellest, et kulla ostujõud on alates 1999. aastast eurotsooni riikides pidevalt kasvanud. Teisisõnu on kulla hinnakasv ületanud tarbijahindade kasvu. Indeksi numbrilisest väärtusest nähtub, et kulla ostujõud on 20 aasta jooksul kasvanud märkimisväärsed 350%. Kuigi ka kulla hind on avatud kõikumistele, on see pikas perspektiivis garanteeritult säilitanud oma ostujõu. Lisaks tasub meeles pidada, et kuld on varaklass, millel puudub vastaspoole risk. See tähendab, et kulla puhul võime rääkida ka selle täiendavast unikaalsest võimest olla turvasadamaks kõikide riskistsenaariumite realiseerumise puhul.

Lugemissoovitus Teile