Goldman Sachs: kas või väike raha liikumine riigivõlast kulda tooks suure hinnatõusu

15.12.2025
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Investeerimispank Goldman Sachs on seadnud kulla järgmise aasta hinnasihiks 4900 dollarit untsist. Eelmine nädal teatati, et prognoosi võidakse veelgi tõsta, sest kiireks hinnatõusuks piisab sellest, kui kas või väike osa investorite rahast liigub võlakirjadest kulda.

„Paljud investorid on hiljuti rääkinud sellest, kuidas kulla osakaalu tuleks portfellides suurendada,“ ütlesid panga analüütikud. Nende sõnul moodustab kuld jätkuvalt vaid väikse osa investorite portfellidest. Kui varade hajutamisel hakatakse seda aina rohkem kasutama, siis võib see kulla kõigi jaoks atraktiivsemaks muuta.

„Me näeme, et 2026. aasta lõpuks võiks hind jõuda 4900 dollarini untsist,“ teatasid panga analüütikud. „Kasv ei saa olema nii kiire kui tänavu, aga kaks peamist kulla hinnatõusu põhjust veavad turgu ka uuel aastal.“

Veel suvel prognoosis Goldman Sachs, et kulla hind jõuab 2026. aasta keskpaigaks 4000 dollarini untsist. Praeguseks on see tase juba ületatud ning pank on oma hinnasihte järjepanu tõstnud.

Esimene peamine põhjus on struktuurselt suuremad keskpankade ostud. „Alates sellest, kui Venemaa keskpanga reservid 2022. aastal külmutati, hakkas reservide haldajate äratuskell helisema. Nad said aru, et neil on kulda vaja, sest kodumaal hoides on see ainuke turvaline vara, mida keegi ei saa ära võtta.“

Teine peamine põhjus on Föderaalreservi intressikärped. „Kui Föderaalreserv langetab intresse, siis kipuvad investorid rohkem kulda ostma,“ ütles Goldman Sachsi uuringute juht Daan Struyven. „Meie ökonomistid prognoosivad, et intresse kärbitakse veel 0,75 protsendipunkti võrra.“

„Turgu toetavad nii keskpankade ostud kui ka erainvestorid,“ võttis Struyven kokku.

Kulla suureks hinnatõusuks piisab väiksest kapitali liikumisest

Struyveni sõnul on investorid paigutanud kulda kümneid kordi vähem raha kui võlakirjadesse. „Sellest, kui suureks võib hinnakasv kujuneda, annab aimu kullaturu suhteline väiksus. Kui vaadata maailma kullaga tagatud börsil kaubeldavaid fonde (ETFid) ja võrrelda seda USA riigivõlakirjade turuga, siis on vahe 70-kordne,“ ütles Struyven.

Kui investorid kas või vähesel määral võlakirju müüvad ja kulda soetavad, võib see juba tuua suure hinnatõusu, lisas ta. See on üks põhjustest, miks Goldman Sachs on toorainete seas eriti positiivselt meelestatud just kulla suhtes.

„Baasstsenaariumi järgi on tõusupotentsiaal kõrge, aga riskid on ülespidised. See tähendab, et kui riskid realiseeruvad ja kapitali liigub kiiremini, siis tõuseb ka hind järsemalt,“ kirjutasid Goldmani analüütikud värskes raportis. Pank ootab, et jaeinvestorite raha voolab ka edaspidi aina rohkem kulda.

Goldman prognoosib, et keskpangad jätkavad kulla kokkuostmist ka järgmisel aastal. Kui tänavu on ostetud keskmiselt 80 tonni kulda kuus, siis järgmine aasta peaks see number ulatuma 70 tonnini kuus. Põhjuseks asjaolu, et arenevate turgude keskpangad soovivad loobuda dollaritest, mida nad asendavad kullaga.

Kulla hind on tänavu kallinenud 65 protsenti, millele on kaasa aidanud nii keskpankade kullaostud, jaeinvestorite investeeringute kasv, nõrgem dollar ning üleüldine huvi kasv kulla vastu.

Goldmani analüütikute sõnul on küll kulda palju raha voolanud, aga mitte liiga palju. „Kui vaadata ETFe ja intressimäärade ootusi, siis on sinna voolavad mahud meie mudelitele vastavad. Raha pole liiga palju ega ka liiga vähe voolanud,“ teatasid nad.