Lisa hinnateavitus

Hiina muudab kullaturu mängureegleid ja müüs rekordkoguses USA võlga

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 20.05.2024
Kulla hind (XAU-EUR)
2220,35 EUR/oz
  
+ 17,44 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
26,90 EUR/oz
  
+ 0,13 EUR

20.05.2024
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Idamaade investorid ja keskpangad ostavad massiliselt kulda ning näeme ajaloolist protsessi, kus kuld liigub aina suuremates kogustes läänest itta. Hiina ja ülejäänud Aasia on kullaturu mängureegleid muutmas.

Euroopa riikide ja USA keskpangad ning investorid on olnud kullaturul passiivsed,  vaatamata sellele, et väärismetall on järjepanu saavutanud uusi hinnarekordeid. Samal ajal on idamaades suur kullabuum – ostetakse nii münte, kange kui ka ehteid.

Eriti väljapaistev on kullaturul Hiina – sealne keskpank on alates 2022. aastast väga aktiivselt kulda ostnud ning samal ajal dollariga seotud varadest (eelkõige USA riigivõlakirjad) loobunud. See näitab selget trendi, kus idas soovitakse oma sõlvutust dollaril põhinevast rahasüsteemist vähendada.

See on kullaturu dünaamika pea peale pööranud. Varasemad mängureeglid enam ei kehti ning Hiinast ja ülejäänud Aasiast on turul saanud mängijad, kes kehtestavad turul uusi reegleid.

Varasemad mängureeglid ei kehti enam

Varasemalt mõjutasid kullaturgu paljuski lääne investorid ja börsil kaubeldavad fondid (ETFid) – kui ETFidest toimus väljavool, siis reeglina sattus ka kulla hind surve alla. Kui dollar tugevnes ja riigivõlakirjade reaaltootlused tõusid, oli kuld jälle surve all.

Viimase paari aasta jooksul on kullaturg neid faktoreid ignoreerinud ja hind on tõusnud tempokalt. ETFidest voolab kuld välja, aga hiinlased ja teised Aasia investorid on füüsilisel turul ostmas. Dollar on tugev ja võlakirjade reaaltootlus on kasvanud, mis paneb paljusid läänemaailma investoreid kulda müüma. Aasia investorid ostavad selle kulla neilt hea meelega ära. Ja nad on seda nõus tegema kõrgemate hindade juures.

Kõik see näitab, et kullaturu dünaamika on muutumas ning Aasia omab turule aina suuremat mõju. Kui lääne investorid nende trendidega kaasa tulevad, mis võib juhtuda näiteks inflatsiooni kiirenemisel, võime näha veelgi kiiremat kulla kallinemist.

Hiina moodustab aina suurema osa nõudlusest

Kui vaadata ülemaailmset nõudlust füüsilise kulla järele, siis Hiina osakaal sellest on nii riigi, investorite kui ka tarbijate osas viimastel aastatel märgatavalt kasvanud.

Kui Euroopas langes nõudlus kuldmüntide ja -kangide järele 2024. aasta esimeses kvartalis eelneva aastaga võrreldes 53 protsenti, siis Hiinas suurenes see 67 protsenti. Sarnast mustrit nägime ka eelmisel aastal. Aina suurem osa maailma kullast ostetakse ära just hiinlaste poolt.

See näitab, kuidas Euroopa majanduse vindumine ning energiahindade tõusust tulenenud toimetulekukriis on siinseid investoreid turult eemale peletanud. Samal ajal on aga Hiina valitsus ärgitamas oma kodanikke väärismetalle ostma. Suurt rolli mängib ka Hiina kinnisvaraturu kriis, mis on sundinud hiinlasi otsima alternatiivseid võimalusi investeerimiseks. Kuld on muutunud nende portfellides aina olulisemaks varaks.

Vaatamata sellele, et kulla hind püüab uusi rekordeid, püsib Aasias tugev nõudlus ka ehete järele. Selle aasta esimeses kvartalis vähenes Hiinas kuldehete nõudlus eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5 protsenti, aga püsis ajaloolisi tasemeid vaadates väga kõrgel.

Hiina Keskpank domineerib kullaturgu

Keskpankade kullaostud on viimastel aastatel olnud rekordilised ja ka seal mängib võtmerolli Hiina. Riigi keskpank on juba 18 kuud järjest teatanud oma kullavarude suurendamisest. Kuigi ametlikud kullavarud on tõusnud ligi 2300 tonnini, on Hiina käsutuses arvatavasti palju rohkem kulda kui nad ametlikult raporteerivad.

Ametlikud reservid ulatusid aprilli lõpuks 2264 tonnini, moodustades kõigist keskpanga reservidest 4,9 protsenti. Alates 2022. aastast on Hiina kullareservid kasvanud kokku 314 tonni võrra.

Need on aga ametlikud numbrid. Kui me võrdleme kulla osakaalu Hiina reservides (vaid 4,9 protsenti) näiteks USA-ga, siis Ühendriikidel on vastav näitaja 71,3 protsenti. Hiinal on vaieldamatult ka maailma suurimad välisvaluuta reservid (kuhu hulka arvestatakse ka kuld).

Kuna hiinlased on kultuuriliselt väga tugevalt kullausku, siis on raske uskuda, et nende riigi reservidest moodustab kuld vaid 5 protsenti.

Hiinal on arvatavasti kordades rohkem kulda

On küllaltki tõenäoline, et Hiinal on tuhandeid tonne rohkem kulda. Sellel on mitmeid erinevaid põhjuseid. Maailma Kullanõukogu (WGC) suudab keskpankade ostude puhul tuvastada vaid poole puhul, kes tegelikult kulda ostab. Arvatakse, et varjatult ostab Hiina palju rohkem kulda kui nad raporteerivad.

Näiteks 2022. aastal ütles maailma suuruselt teise kullatootja Barrck Goldi tegevjuht Mark Bristow Financial Timesile, et ainuüksi 2022. aasta kolmandas kvartalis ostis Hiina Keskpank ligi 300 tonni kulda. Tema hinnang põhines mitmete erinevate allikatega suhtlemisest. Ametlikud Hiina kullareservid püsisid tolles kvartalis muutmatuna. Kokku ostsid keskpangad tolles kvartalis 458,8 tonni kulda, mis oli absoluutne ajalooline rekord. Seega on väga tõenäoline, et suure osa varjatud ostude taga on tegelikult Hiina.

Teiseks on Hiina viimastel aastakümnetel importinud suures koguses kulda – arvatakse, et import ulatub alates 2000. aastast kuni 6000 tonnini. Samal ajal on kulla eksport Hiinast sisuliselt keelatud, aga Hiina on olnud viimastel aastakümnetel maailma suurim kullatootja. Kuigi suur osa sellest kulub kodumaise ehete ja investeerimisnõudluse rahuldamiseks, on arvatavasti märkimisväärne kogus jõudnud ka keskpanga kontrolli alla.

Väga keeruline on täpselt hinnata, mis on Hiina tegelikud kullareservid. Erinevate hinnangute kohaselt võivad need ulatuda 4000-20 000 tonnini. See tähendab, et Hiina kullareservid on arvatavasti võrreldavad USA omadega (USA reservid ulatuvad ca 8100 tonnini).

Hiina loobub USA võlakirjadest

Samal ajal on Hiina müümas rekordkoguses USA riigivõlakirju. See on juba mõnda aega kestnud trend, umbes kümnendi jooksul on hiinlased vähendanud USA riigivõlakirjade mahtu poole võrra. See on selge märk, et Hiina soovib oma sõltuvust dollarist vähendada. Sama trendi on märgata ka mitmete teiste Aasia riikide puhul.

See trend kiirenes pärast 2022. aastal alanud Ukraina sõda, kui lääneriigid otsustasid kehtestada Venemaale laialdased sanktsioonid, mis hõlmasid ka finantssüsteemi. Arvatavasti kardavad nii Hiina kui ka mitmed teised Aasia riigid, et vale sammu astumisel võivad ka nende varad või ligipääs dollaril ja eurol põhinevale finantssüsteemile löögi alla sattuda.

See ei pruugi olla aga ainuke põhjus, miks võlakirju müüakse. Arvatavasti saadakse Hiinas aru, et USA riigivõlg on paisunud liiga suureks ning kerkivaid intresse on aina raskem teenindada. Aina suurenev pakkumine tekitab võlakirjahindadele aga allapoole surve. USA riigivõla mulli lõhkemise kohta saab pikemalt lugeda siit.

Samuti on Hiina kodumaine majandus viimase paari aastakümne jooksul tugevalt kasvanud ning sõltuvus ekspordist on aina väiksem.

Hiina müüs aasta esimese kolme kuuga kokku 53,3 miljardi dollari väärtuses USA riigivõlakirju ja agentuur-võlakirju (agency bonds). Agentuur-võlakirjad on võlakirjad, mida emiteerivad USA valitsuse allasutused või selle poolt rahastatud asutused.

Hiina investeeringud on geopoliitiliste pingete ja lääne-ida polariseerumise kontekstis investorite ja turuosaliste suurema tähelepanu all. USA president Joe Biden tõi hiljuti avalikkuse ette hulga tariife, mida soovitakse kehtestada Hiina kaupadele. Eelmine president Donald Trump on öelnud, et uuesti presidendiks saades võib ta Hiina kaupadele kehtestada kuni 60protsendilise maksu.

Huvitav on see, et Hiina müüb USA võlga ajal, mil turgudel oodatakse tänavu Föderaalreservi intressikärpeid. Intressikärped kipuvad võlakirjahindadele mõjuma positiivselt. Seega otsus praegu USA võlakirju müüa näitab Hiina poolt selget soovi dollariga seotud varadest aina rohkem väljuda.

Ka teised riigid, kellega Hiinal on tugevamad poliitilised ja majanduslikud sidemed, on oma kullareserve viimastel aastatel märgatavalt suurendanud.

 

Lugemissoovitus Teile