Lisa hinnateavitus

Keskpanga digiraha toetajad toetavad ka valitsuse jälgimiskaameraid oma kodudes

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Maailmast, Kogu uudisvoog või 23.08.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2144,48 EUR/oz
  
- 1,84 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
26,92 EUR/oz
  
- 0,43 EUR

Kevadel ilmunud Cato Instituudi uuringust selgus, et ameeriklased ei toeta keskpanga digiraha kasutuselevõttu. Enamus, kes seda toetavad, toetavad ka valitsuse jälgimiskaamerate paigutamist inimeste kodudesse. See peegeldab, kuivõrd tugevalt võivad keskpanga digirahad ohustada inimeste vabadust ja privaatsust.

Cato uuringust selgus, et vaid 16 protsenti ameeriklastest toetab keskpanga digiraha (CBDC) kasutuselevõttu. 34 protsenti on keskpanga digiraha vastu ning lausa 49 protsenti pole arvamust veel välja kujundanud. Arvatavasti on põhjus selles, et inimesed lihtsalt ei tea selle kohta piisavalt.

Uuringust aga märgiti, et kui ameeriklased õpivad keskpanga digiraha kohta rohkem, siis avaldatakse selle kohta ka tugevamat arvamust. Allpool on välja toodud inimeste osakaal, kes oleks keskpanga digiraha vastu juhul, kui:

  • Kui valitsus saaks kontrollida, mille peale inimesed oma raha kulutavad (74%)
  • Kui valitsus saaks jälgida, mille peale raha kulutatakse (68%)
  • Kui sellega kaasneks sularaha kaotamine (68%)
  • Kui see meelitaks ligi küberrünnakuid (65%)
  • Kui valitsus saaks maksustada inimesi, kes majanduslanguse ajal raha ei kuluta (64%)
  • Kui valitsus saaks külmutada poliitilistel protestidel osalevate inimeste pangakontosid (59%)

Digirahade toetus on kesine ka selle kasude teadvustamisel

Uuringu läbi viinud Cato Instituut toetab libertarismi ja peab inimeste vabadusi väga oluliseks. Osalt võib see tähendada, et pigem on nad keskpanga digiraha vastased. Samas anti küsitluses digiraha positiivsetele omadustele sama palju ruumi. Isegi, kui selgitada inimestele CBDC kasusid, siis enamus ameeriklasi seda ei toeta. Allpool on välja toodud inimeste osakaal, kes toetaks keskpanga digiraha juhul, kui:

  • Kui see vähendab rahapesu ja pettusi (42%)
  • Kui valitsus saab kindlaks teha, et sotsiaaltoetusi kasutatakse sihtotstarbeliselt (40%)
  • Kui see teeb pangakontota inimestel pääseda paremini ligi pangandussüsteemile (32%)
  • Kui see aitab Föderaalreservil majandussurutisega paremini toime tulla (32%)

Kõigi nende stsenaariumite puhul on aga jätkuvalt veerand kuni kolmandik selliseid inimesi, kes ei ole oma seisukohta veel välja kujundanud.

Enamus ameeriklasi on mures CBDC potentsiaalsete riskide pärast ning vähem on neid, kes näitavad selle positiivsete külgede osas entusiasmi. Uuringus oli ka küsimus, milline neist kahest väitest on sinu vaatega rohkem kooskõlas?

Vastusevariandid:

  • Valitsus ei peaks keskpanga digiraha välja andma, sest see võimaldab valitsusel potentsiaalselt jälgida, mida inimesed ostavad ja potentsiaalselt ka kontrollida, kuidas inimesed oma raha kulutavad. (76%)
  • Valitsus peaks keskpanga digiraha välja andma, sest see vähendaks finantskuritegusid ja muid illegaalseid tegevusi, suurendades samal ajal ligipääsu finantssüsteemile. (24%)

Selgub, et enam kui kolmveerand ameeriklastest ei toeta keskpanga digiraha, sest sellega saab potentsiaalselt piirata inimeste vabadust.

Kuvatõmmis Cato Instituudi uuringust. Allikas: Cato Instituut.

Eriti markantne on see, et keskpanga digiraha toetajatest enam kui pooled toetavad ka Orwelli 1984 stiilis kodudesse valitsuse jälgimiskaamerate paigutamist. Kokku toetab valitsuse taolisi jälgimiskaameraid 14 protsenti ameeriklastest. Nende seas toetavad keskpanga digiraha 53 protsenti vastanutest.

Ameeriklaste usaldus valitsuse vastu on viimastel kümnenditel samuti kiiresti langenud. Kui veel 60ndate lõpus usaldas valitsust 77 protsenti ameeriklastest, siis eelmise aasta seisuga oli see langenud 20 protsendini, selgub Pew Researchi uuringust. Kindlasti on see üks faktoritest, miks ei usaldata ka keskpanga digirahasid.

Nigeerias võeti keskpanga digiraha vastu mässudega

Seni on digiraha kasutusele võtnud kolm riiki – Nigeeria, Bahama ja Jamaica. Nigeeria eksperiment kujunes vägagi tooreks valitsuse kontrolli- ja võimumänguks.

Nigeerias tuli 2021. aastal välja eNaira. Seda ei saanud ühiskonnas praktiliselt üldse kandepinda – vaid 0,5 protsenti inimestest kasutas seda. Ja põhjus ei olnud selles, et nigeerlased kuidagi krüptode kauged oleks – enam kui kolmandik 200 miljoni elanikuga inimestest omab bitcoini. Enam kui pooled kasutavad krüptorahasid. Seega ei olnud asi tehnoloogias või selle keerukuses.

Nigeeria valitsus otsustas reageerida karmilt. Kõigepealt hakati keskpanga digiraha kasutajatele pakkuma soodustusi, hiljem hakati piirama sularaha väljavõtmist automaatidest – päevas sai välja võtta vaid 40 dollarit. Selle eesmärk oli sundida inimesi keskpanga digiraha kasutama ja liikuda sularahavaba ühiskonna poole.

Nüüdseks on mitteametlike valuutade kasutamine muutunud suureks osaks majandusest. See on nigeerlaste jaoks väga oluline, sest see on ainuke osa, mis ei ole täielikult valitsuse kontrolli all. Majanduse toimimise seisukohast on see väga oluline.

Sularaha kasutamise piiramine viis Nigeeria täielikku kaosesse. Inimesed ei saanud osta toitu ning poed ei suutnud riiuleid täita. Nigeeria on Aafrika suurim naftatootja, aga tanklates sai kütus otsa. Inimesed hakkasid mässama, põletades panku ning rünnates ka riigi keskpanga harusid. Nigeeria näide peaks meid muutma väga ettevaatlikuks.

Ühendkuningriigi valitsus: programmeeritavat digiraha ei tule

Ühendkuningriigis allkirjastasid kümned tuhanded inimesed eelmisel aastal petitsiooni, kus sooviti, et programmeeritavat keskpanga digiraha riigis ei tuleks.

Valitsus andis ka vastuse, öeldes, et programmeeritav digiraha viiks riigi tumedale teele, hakates õõnestama vabadusi, mida riigis nõnda oluliseks peetakse. Samuti teatas valitsus, et neil ei ole plaani kontrollima hakata, kuidas inimesed raha kulutavad. Samas CBDC kasutuselevõttu siiski ei välistatud. Tulevik näitab, kas sealne valitsus ka oma sõnade järgi käitub.

Eelmise aasta novembris protestisid Hollandis tuhanded inimesed euroala keskpanga digiraha vastu. Protestid algasid pärast seda, kui kuninganna Maxima teatas, et ta on digiraha toetaja. 2020. aastal allkirjastas Holland Euroopa Keskpangaga leppe, mille kohaselt hakatakse Hollandit kasutama CBDC testiriigina.

Keskpanga digirahad on tulekul

Vaatamata vastasseisu tekkimisel on valitsused liikumas keskpanga digirahade kasutuselevõtmise poole. USAs tegutsev Atlantic Council avaldas juunis uuringu, milles märgiti, et keskpanga digiraha arendab juba kokku 130 riiki. Pooled neist on katsenäidise arendamise, pilootprogrammi või väljalaske staadiumis.

CBDC Tracker on kokku pannud infograafika, kus näidatakse, millises CBDC arendamise faasides erinevad riigid on:

Keskpanga digiraha arendamise faas erinevates riikides. Punasega: tühistatud, rohelisega: uurimisjärgus, lillaga: kontseptsiooni katseline tõestus, pruuniga: pilootuuring; sinisega: kasutusele võetud.

Elektroonilisest rahast eristab keskpanga digiraha asjaolu, et see loob otsese seose raha kasutaja ja valitsuse vahel. Elektroonilise raha puhul on sinu kontol olev raha kommertspanga kohustus, CBDC puhul on inimesel konto aga keskpangas ning tema kontol olev raha on keskpanga kohustus.

Lisaks sellele on CBDC ehitatud üles hajutatud pearaamatu tehnoloogiale (distributed ledger technology). See on ka programmeeritav, mis tähendab, et digitaalsele rahale on võimalik informatsiooni juurde lisada. Selle kaudu on võimalik kontrollida, kuidas ja kus seda raha kulutatakse.

CBDC on küll digiraha, aga see on väga erinev digitaalsetest eurodest ja dollaritest, mis praegu eksisteerivad. On lihtne teha järeldus, et CBDC on nagu valitsuse juhitud bitcoin. Tuleb aga teadvustada, et neil on väga suured erinevused.

Esiteks – peamine innovatsioon krüptovaluuta (näiteks bitcoin) puhul on see, et see võimaldab väärtust säilitada ja toimib vahetusvahendina, põhinedes seejuures krüptograafial. See ei sõltu valitsusest või kolmandatest osapooltest. Näiteks bitcoini kasutamisel ei ole inimesel vaja valitsuse, keskpanga või mõne ettevõtte luba.

CBDC on aga raha, mida pakub ja kontrollib valitsus. See tähendab, et see on tsentraliseeritud. Kuigi see krüptovaluutadega samal tehnoloogial, siis CBDC võimaldab keskvalitsusel kontrollida, kes ja kuidas seda raha kasutab. See idee on vastuolus paljude krüptovaluutadega, mille põhimõte on see, et nad ei ole tsentraalselt kontrollitud.

Seda, kuidas keskpanga digirahade kaudu on võimalik inimeste vabadusi piirata ja privaatsust rikkuda, saab pikemalt lugeda siit.

Lugemissoovitus Teile