Krüptorahad pole globaalkriisi kullaproovi läbinud

12.03.2020

Autor: Tony Spilotro
Allikas: NewsBTC – Crypto Analyst: Digital Gold Narrative Out The Window Amidst Crisis

Bitcoin‘ist on juba pikemat aega räägitud kui “digitaalsest kullast”, mis pidavat kriisiaegadel toimima väärismetallidega sarnase turvavarana. Ent olles tänaseks jõudnud globaalse pandeemia, aktsiaturgude vabalanguse ning ülemaailmse majandussurutise lävepakule, on saanud selgeks, et käsitlus bitcoin’ist kui kulla digitaalsest analoogist kuulub mahakandmisele. Seda seetõttu, et bitcoin pole finantsturgude drastilise kokkutõmbumise tingimustes näidanud kullaga ligilähedaseltki võrreldavat võimet toimida vara säilitajana.

Bitcoin’i leiutas Sataoshi Nakatomo (pseudonüüm) 2008. aasta globaalse finantskriisi järellainetuses. Majandussurutises ilmavalgust näinud krüptovara loodi sooviga anda sellele omadused, mis võimaldaksid bitcoin‘il mitte üksnes üle elada, vaid ka ennetada tulevasi finantskriise. Peamiseks iseärasuseks oli bitcoin‘i programmeeritud digitaalne rariteetsus, mis pidi teoorias andma krüptorahale kullaga sarnase inflatsioonikindluse.

Erinevalt novaatorlikust digitaalvääringust bitcoin‘ist on füüsilist kulda kasutatud nii valuuta, tooraine kui vara hoiustamise vahendina juba aastatuhandeid. Lähiajaloos on kuld omandanud veel täiendava makromajandusliku funktsiooni stabilisaatorina, millesse suunatakse kapital tõsiste majanduskriiside tingimustes. Kuna kulla vastav käitumismuster on tingitud eeskätt selle haruldusest, siis loodeti, et ka rariteetseks programmeeritud krüptovaradel on sarnase kindluse pakkumise võime.

Arusaam bitcoin‘ist kui digitaalsest kullast sai veelgi tuult tiibadesse 2019. aastal, kui Hiina ja USA vaheline kaubandustüli hakkas lisaks kullale kergitama ka bitcoin‘i hinda. Ent koroonaviiruse epideemia saabumisel leidis aset nn “musta luige” stsenaarium, mis purustas aktsiaturgudel paisunud mulli ning juhatas teed majanduse kiratsemisele. Finantsanalüütikute sõnul kõnelevad makroökonoomilised indikaatorid (eeskätt töötuse näitajad) sellest, et ülemaailmne majandussurutis on praeguse seisuga juba paratamatu.

Äsja vallandunud majanduskriisi tingimustes ei ole bitcoin paraku suutnud oma turvavara renomee vääriliselt toimida. Ajal, mil kuld tõestab oma ajaloolist staatust paanika maandajana, on jutud krüptovaluutast kui uuest “digitaalsest kullast” ühtäkki lakanud.

Kui kulla hind on kriisi kiuste kasvamist jätkanud, siis bitcoin on oma väärtust kõvasti minetanud, käitudes kõrgriskantse varaliigina.

Kriis on periood, mil investorid eemaldavad oma portfellidest kõik varad, mida käsitletakse riskantsetena. Krüptovaluutade väärtus aga tulenebki peamiselt spekuleerimisest, neil ei ole mitte mingisugust olemuslikku väärtust – teisisõnu on tegemist mitte kõige turvalisema, vaid justnimelt kõige riskantsema varaliigiga.

Ainus stsenaarium, kuidas krüptovaluutad suudaksid nüüd veel lunastada oma kuvandit “digitaalse kullana” oleks olukord, kus  krüptovaluutade hind taastuks ning kasvaks pikaajaliselt majandussurutise tingimustes. Siis ja üksnes siis oleks meil võimalik jätkuvalt rääkida bitcoin‘ist kui inflatsioonikindlast turvavarast.

Kommenteerib Tavidi peaanalüütik Adrian Bachmann

Krüptovaluutade tõotus pakkuda “digitaalse kullana” alternatiivi päris (st füüsilisele) kullale ei ole kunagi olnud tõsiseltvõetav. Seda nii füüsilistest, tehnoloogilistest, majanduslikest, (geo)poliitilistest kui ka psühholoogilistest aspektidest lähtuvalt.

Majanduskriisid, mille aluspõhjused ei ole pelgalt bilansilised (globaalse võlasüsteemi “rike”) või psühholoogilised (paanika aktsiaturgudel), vaid füüsilised (reaalsed tootmisprotsesside katkestused ja taristuhäired), on olukorrad, kus kõige kindlamad varad on alati reaalvarad ning kõige ebakindlamad virtuaalvarad.

Sageli unustame, et kui bilansiliselt on krüptovaluutad nn “peavoolu” finantssüsteemist sõltumatu fenomen, siis tehnoloogiliselt on tegemist samaliigilise nähtusega – kogumiga valguskaablites ja raadiospektris liikuvaid infoühikuid.

Ent samaliigilised nähtused on haavatavad samade riskifaktorite poolt. Globaalne infotehnoloogiline häving (olgu see kas valguskaablite, sidesatelliitide, serveriparkide jm taristu häirete või hävingu poolt esile kutsutud) halvaks arveldamise samaväärselt nii kommertspankade poolt loodud krediidirahas kui ka krüptovaluutades. Obriidilt löödud sidesatelliit, elektrita serveripark või läbi lõigatud valguskaabel ei küsi, kas ostujõuta jääb digitaalse euro, dollari, rubla, jüaani või bitcoini omanik. Mõte, et majanduslik-infrastrutkuurilise kollapsi järel arveldab maailm tolmukindlates laborites toodetud nanoskoopilistel transistoritel surisevates “krüptoühikutes” ei ole paraku tõsiseltvõetav.

Krüptovaluutad ei ole seega kõikehõlmava globaalse kriisi tingimustes mitte kõige kindlam, vaid üks kõige ebakindlamaid varaliike. Plokiahela tehnoloogia saab eksisteerida üksnes olukorras, kus ülikõrge tööjaotuse tasemega ülemaailmne tööstus-majandussüsteem ei ole halvatud kuigi pikaks ajaks. Kui kuld säilitab oma väärtuse ka situatsioonis, kus maailm, nagu me seda seni oleme tundnud, kokku variseb, siis krüptovaluutad tõusevad ja langevad koos selle peene ent hapra globaalse infotehnoloogia tehnosfääriga, mis neid sünnitas.  

Mis puudutab kulla ja krüptovaluutade subjektiivsete väärtuste objektiivset summat ehk turuhinda, milles neid üle maailma kaubeldakse, siis tasub meeles pidada, et inimpsüühikas on kullal enam kui 5000 aastase ajalooga garanteeritud väärtus, mis on ennast tõestanud kõikides kriisides. Bitcoin‘i ajalugu seevastu ulatub vaid 10 aastani, mille vältel pole aset leidnud ühtegi globaalset sotsiaalmajanduslikku kriisi. Ebakindla tuleviku puhul ei ole aga kindlamat krediiti kui kindel minevik – kullal on see minevik olemas, krüptovaluutadel mitte.

Seda kõike silmas pidades ei ole üllatav, et kuld on viimase nädala kollabeeruvate aktsiaturgude ning nafta(hinna)sõja kiuste oma väärtuse säilitanud, samas kui bitcoin‘i ja ethereum‘i (kaks maailma kaubeldumat krüptovaluutat) hind on samal perioodil dramaatiliselt langenud.

Kullahinna dünaamika viimase kuu jooksul (11.02.2020 – 11.03.2020). Kulla väärtusele pole aktsiaturgude kollaps praktiliselt mingisugust mõju avaldanud.

Bitcoini hinna dünaamika viimase kuu jooksul (11.02.2020 – 11.03.2020). Graafikust nähtub suur hinnalangus, mis kattub aktsiaturgude langusega samal perioodil.

Ethereumi hinna dünaamika viimase kuu jooksul (11.02.2020 – 11.03.2020).

Tsiteerides USA Föderaalreservi endise esimehe Alan Greenspani sõnu, “käibib kuld rahana ka kõige ekstreemsemates oludes”. Nagu alanud ülemaailmne kriis on tõestamas, siis krüptorahad seda ei tee.

Adrian Bachmann on Tavidi peaanalüütik investeerimiskulla valdkonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.