Kulla hind langes septembris järsult. Kas kujunemas on hea ostukoht?

05.10.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

Kulla hinda tabas septembri lõpus järsk langus, mis viis selle madalaima tasemeni alates selle aasta veebruarist. Lühiajaliselt on kulla jaoks nüüd väga oluline, mis otsuseid võtavad vastu keskpangad.

Kulla hind kukkus septembris kokku 4,7 protsenti ja lõpetas kuu 1848,1 dollaril. Oktoobri alguses on hinnalangus jätkunud ning untsihind on 5. oktoobriks 1822 dollari juures.

Hõbeda hind odavnes kokku 9,2 protsenti ja lõpetas septembri 22,2 dollaril untsist. Ka hõbe on uue kuu alguses kiiret odavnemist jätkanud ning kaupleb praegu 21,1 dollari juures.

Peamiselt on kullale survestavalt mõjunud keskpankade karmim toon intresside osas, võlakirjade tootluste kiire kasv ja dollari tugevnemine.

Kuld murdis läbi tähtsatest toetustasemetest

Pärast mitmeid kuid kõrgel tasemel püsimist murdis kuld septembris läbi olulistest toetustasemetest. Kuld läbis nii 1890-1900 dollari taseme kui ka 1850 dollari taseme. Järgmine oluline toetustase on 1800 dollari juures. Tehnilist pilti vaadates on kuld selgelt näitamas nõrkust.

Septembri lõpus alanud kiire kukkumise käigus odavnes kuld vaid kuue kauplemispäevaga ligi 100 dollari võrra. Oktoobri esimeses pooles on arvatavasti oodata teatavat stabiliseerumist, seda juhul, kui 1800 dollari tase püsib. See on ka tase, kus kuld leidis toetust selle aasta veebruaris toimunud languse järel.

Järgmine tugev toetustase on kullal 1680 dollari juures ja seejärel 1615 dollari juures, kus kuld moodustas eelmise aasta sügisel kolmese põhja (langes sama tasemeni kolm korda järjest). Nii 1800, 1680 kui ka 1615 dollari taset näen pikaajalise investorina väga atraktiivse ostukohana.

Intressimäärade suund on pannud kulla surve alla

Kõige enam on kulla hinda mõjutamas võlakirjaturul toimuv kiire odavnemine ning ootused intressimäärade osas. USAs andis Föderaalreserv märku, et intressimäärad võivad püsida kõrgemal pikemat aega kui oodatakse.

Lisaks sellele on üllatavalt karmi tooniga olnud ka Inglise, Šveitsi ja Jaapani keskpangad. Ka Euroopa Keskpank on väljendanud, et pigem soovitakse intresse kõrgel tasemel hoida. Kuna intressimäärade suuna osas on mõne aasta perspektiivis praegu investorite jaoks palju teadmatust, jälgitakse keskpankade ütlusi väga pingsalt. See on ka põhjus, miks ainuüksi väiksed muutused retoorikas kulla hinda nii palju mõjutanud on.

Muutustega keskpankade retoorikas on kaasnenud ka võlakirjade kiire hinnalangus. Näiteks on USAs 10aastaste võlakirjade tootlus tõusnud juba 4,7 protsendini, ületades ka eelmise aasta oktoobris saavutatud tippe. Ühtlasi tõusis kõne all olevate võlakirjade tootlus kõrgeima tasemeni alates 2007. aastast.

Kui võlakirjade hind langeb, siis nende tootlus tõuseb. Ühtlasi mõjutab võlakirjaturg paljuski ka kulda, sest intresside tõus suurendab kulla alternatiivkulu (saamata jäänud tulu, kui ühe investeeringu asemel valitakse teine).

Väga suurt mõju avaldavad kullale ka reaalintressid (intressimäärast on inflatsioon maha arvestatud). Kuna inflatsioonitase on alla tulemas, aga võlakirjade tootlused on kasvamas, siis reaalintressid on samuti kiiresti tõusmas.

Dollar on jälle tugevnemas

Märkimisväärne on ka dollari viimaste kuude kiire tugevnemine ja teiste valuutade odavnemine. Nii euro kui inglise nael on sattunud tugeva löögi alla. Euro langes septembris kiireimas tempos alates selle aasta maist, naelal läks nii kehvasti viimati aasta aega tagasi.

Dollariindeks on tõusnud selle aasta juulis saavutatud põhjadest ligi 7 protsenti. Enne seda oli dollar olnud 10 kuud langustrendis. Eelmise aasta oktoobris tõusis dollar kõrgeima tasemeni alates 2002. aastast. Sellest ajast pärinevad ka varem mainitud kulla viimased hinnapõhjad (ca 1615 dollari tase).

Tugevam dollar muudab kulla teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks. See tähendab, et tugevam dollar mõjutab kulla hinda negatiivselt.

Mis saab edasi?

Kõik eelpool välja toodud faktorid on peamiseks põhjuseks, miks kuld on lühiajaliselt nõnda järsult odavnenud. Järgnevate kuude lõikes saavad inflatsioonimäär ning keskpankade retoorika intressimäärade osas olema kulla hinna jaoks võtmetähtsusega.

Kui USAs otsustatakse novembris intressimäärasid veel korra tõusta, mõjuks see kullale lühiajaliselt negatiivselt. Kui vaadata tehnilist pilti, siis on kuld praegu pigem nõrgas seisus, vähemalt paari kuu perspektiivis.

CME FedWatchi andmetest selgub, et turud peavad novembris 0,25protsendipunktilise intressitõusu tõenäosuseks 25 protsenti. Lühiajaliselt on kulla puhul väga oluline see, milliseid otsuseid keskpangad aasta lõpus vastu võtavad.

Jälgida tasub intressikõverat

Kui vaadata aga laiemat pilti, siis pean oluliseks jälgida intressikõvera pöördumist, mis viitab majanduslanguse tulekule. Kuigi on ka teisi indikaatoreid, siis keskendun siinkohal intressikõvera analüüsimisele.

Sellest, mis on intressikõver, saab pikemalt lugeda siit. Lühidalt öeldes näitab see seda, kui suur on pikaajalise ja lühiajalise laenamise intressivahe.

Intressikõver pöördus (lühiajaliste laenude intress tõuseb pikaajalistest kõrgemale) juba eelmisel aastal, mil USA 2aastaste võlakirjade tootlus tõusis 10aastaste võlakirjade omast kõrgemaks. Vahepeal oli lühiajaliste võlakirjade tootlus pikaajalistest 1,1 protsenti kõrgemal, nüüd on nende vahe uuesti vähenema hakanud.

Reeglina on majanduslangus tulnud pärast seda, kui intressikõver on uuesti tagasi pöördunud (pikaajalised intressid tõusevad lühiajalistest pärast intressikõvera pöördumist uuesti kõrgemale). See loogika kehtis nii 2000ndate alguse tehnoloogiamulli, 2008. aasta finantskriisi kui ka 2020. aasta koroonakriisi puhul.

Praegu näeme, kuidas intressivahe jõuliselt 0protsendile läheneb, mille põhjal võiks eeldada, et majanduslangus ei pruugi enam kaugel olla. Muidugi ei ole selles midagi kindlat, aga intressikõver on ajalooliselt väga hästi majanduslangusi ja kriise ette ennustanud. Tavaliselt pole need aktsiaturgude jaoks positiivsed olnud.

Oodata on madalamaid intresse ja rahatrükki

Kui majanduses olukord halveneb, reageerivad keskpangad sellele arvatavasti intresside alandamise ja rahatrükiga. See on ka põhjus, miks ma usun, et intresside tõusutsükkel on läbi (või läbi saamas) ning järgmisena hakatakse rahapoliitikat küllaltki agressiivselt lõdvendama.

Kuigi lühiajaliselt võib majanduslangus kullale halvasti mõjuda, siis keskpankade pikaajalisem poliitika (2-5 aastat) saab minu hinnangul olema kullale väga toetav.

Kui vaadata fundamentaalset pilti, siis on keskpankade kullaostud rekordilistelt tasemetelt taandunud, aga püsivad jätkuvalt kõrgel. Palju mõju on avaldanud ka Türgi otsus osa oma kullavarudest maha müüa.