Lisa hinnateavitus

Oleme jõudnud maailmakorra muutumise lävepakule

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 05.07.2023
Kulla hind (XAU-EUR)
2173,65 EUR/oz
  
+ 2,94 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
27,57 EUR/oz
  
- 0,04 EUR

Maailma suurima riskifondi asutaja ja juht Ray Dalio kirjutab ajakirjas Time, et maailm on jõudmas suurte muutuste keskele, mis päädib arvatavasti maailmakorra vahetumisega.

Järgnevalt avaldame Ray Dalio essee täismahus:

Ma olen globaalne makroinvestor, kes on tulevikusündmustele panustanud juba enam kui 50 aastat. Pika aja jooksul olen kogenud erinevaid sündmusi ja tsükleid, mis kannustasid mind neid nähtusi lähemalt uurima. Selle protsessi käigus mõistsin, et asjadest arusaamiseks ja tuleviku ettenägemiseks pean uurima ajalugu.

Oma karjääri alguses tegin mitmeid vigu. Nende kaudu õppisin, et kõige enam üllatasid mind sündmused, mis minu elu ajal polnud veel juhtunud. Aga need olid juhtunud ajaloos. Esimest korda juhtus see 1971. aasta 15. augustil, mil töötasin New Yorgi börsil. USA ei suutnud oma kohustusi täita ning ei lasknud enam inimestel paberraha kullaks vahetada. Ma arvasin, et see on suur kriis, mis paneb aktsiahinnad langema. Need hoopis tõusid. Ma ei saanud aru, sest ma polnud kunagi nõnda suurt valuuta devalveerumist kogenud. Kui ma ajalugu vaatasin, siis nägin, et sama asi juhtus 1933. aasta 5. märtsil, mil Roosevelt loobus kullastandardist. Ka toona olid aktsiad tõusmas.

See kannustas mind õppima ja uurima, miks see nii on. Mõistsin, et raha on võimalik juurde luua ja kui seda teha, siis selle väärtus langeb ning hinnad tõusevad. See kogemus pani mind uurima majandusi, riike ja seda, miks turud tõusevad või langevad. Teen seda nüüd siiamaani. Ma olen uurinud näiteks 1920ndate võlamulli, millest tekkis 1929-1933 aastate finantskrahh. See võimaldas mul 2008. aasta finantskriisi ette näha ja sellest ka kasu lõigata. Mõistsin, et tähtis on võtta pikaajaline perspektiiv ning aru saada, kuidas ajalugu riimub.

Mõned aastad tagasi nägin praegu juhtumas kolme suurt asja, mida pole minu eluajal veel juhtunud. Need juhtusid viimati aastatel 1930-1945. Nendeks on:

  1. Võlgade maht, võlgade kasvukiirus ning keskpankade rahatrükk on suurimad alates 1930-1945 aastate perioodist.
  2. Suurim jõukuse, sissetulekute ja väärtuste lõhe ning enim populismi alates 1930-1945 aastate perioodist.
  3. Suurim rahvusvaheliste suurriikide vastasseis (peamiselt USA ja Hiina vahel) alates 1930-45 aastate perioodist.

Nende kolme suure trendi nägemine, mis pole minu eluajal sellises mastaabis juhtunud, pani mind uurima turgude, majanduste ja riikide ajalugu viimase 500 aasta jooksul. Samuti hakkasin uurima Hiina dünastiate tõuse ja langusi viimase 2100 aasta jooksul.

Nende kolme suure jõu uurimine – võla/raha, sisekonflikti oma ning väliskonflikti oma – näitas mulle, et need avalduvad tsüklitena, mis üksteist võimendavad. Need moodustavad omakorda millegi, mida ma kutsun Suureks Tsükliks. Neid tsükleid juhivad loogilised põhjus-tagajärg seosed. Viimase 500 aasta ajalugu uurimine õpetas mulle kolme asja:

  1. Eelnevalt kirjeldatud finantsolukord on korduvalt olnud suurte finantskriiside juhtiv indikaator, mis on lõpuks kulmineerunud finantsilise korra muutumisega.
  2. Eelnevalt kirjeldatud poliitiliste ja sotsiaalsete lõhede kasv on olnud siseriiklike suurte konfliktide juhtiv indikaator, mis on viinud riigikorra vahetuseni.
  3. Eelnevalt kirjeldatud suurriikide konfliktid on rahvusvaheliste konfliktide juhtiv indikaator, mis on viinud lõpuks suurte muutusteni maailmakorras.

Teisisõnu – ajalugu näitab, et Suure Tsükli valulikud ja tohutute muutustega osad tulevad ajal, kus on täidetud kolm tingimust. Esiteks – liiga palju võlga, mis viib võlamullide lõhkemise ning majanduslanguseni. See omakorda paneb keskpankasid raha trükkima ning võlgasid kokku ostma. Teiseks – suured riigisisesed konfliktid, mis on tingitud suurest ebavõrdsusest ning väärtuste erinevusest. Selle muudab hullemaks halb majanduslik olukord. Kolmandaks – suured rahvusvahelised konfliktid, mis tekivad siis, kui tõusmas on uued suurriigid, kes hakkavad olemasolevate võimu proovile panema. Seda ajal, mil majanduslikult ja siseriiklikult on olukord juba keeruline. Selle uurimuse tegemise ajal nägin ka, et suurt mõju avaldavad veel kaks jõudu. Nendeks on:

  1. Looduskatastroofid (põuad, üleujutused, pandeemiad) ja kliimamuutus.
  2. Teadmiste omandamine, mis viib uute tehnoloogiate väljaarendamiseni. Need tehnoloogiad võimaldavad tavaliselt produktiivsuse ja elustandardi hüppe. Nendeks on näiteks esimene ja teine tööstusrevolutsioon ning arvutite/tehisintellekti revolutsioon.

Ma kutsun neid Viieks Suureks Jõuks. Ma nägin, kuidas need üksteist mõjutavad ja loogiliselt muutuvad, tekitades koosmõjus Suure Tsükli. See omakorda toob suuri muutusi maailmakorras. Ma taipasin, et inimene, kes neid jõude ja nende koosmõju mõistab, saab aru ka kõigest, mis maailmakorda muudab. Seda ma püüangi teha.

Ma annan teile kiire ülevaate sellest, mida ma olen õppinud. Kui soovite rohkem õppida, miks ja kuidas asjad muutuvad, siis saate lugeda ka minu raamatut „Principles for Dealing with the Changing World Order“.

  1. Finantsiline/majanduslik jõud

Me oleme USAs lühiajalise võlatsükli keskosas, mida tuntakse ka äritsükli nime all. Need lühiajalised võlatsüklid kestavad keskmiselt 7 aastat. Neid on alates 1945. aastast olnud kokku 12 ja pool. Seega oleme 13. tsükli poole peal – seal, kus keskpank on rahakraane inflatsiooni tõttu koomale tõmbamas. See toimub vahetult enne majanduslangust, mis tuleb tõenäoliselt järgmise 18 kuu jooksul.

Me oleme ka pikaajalise võlatsükli ohtlikus lõpufaasis, sest võlatasemed on tõusnud nõnda kõrgele, et laenuandjatele on raske tagada inflatsiooniga võrreldes piisavat intressi, mis motiveeriks neid võlga ka investeeringuna hoidma. Intresse ei saa me piisavalt kõrgele tõsta, sest see hakkab lubamatult kahjustama laenuvõtjaid. Kuna võlgade kasv on jätkusuutmatu, siis oleme lähenemas suurele pöördepunktile, mis muudab finantsilist korda. Teisisõnu – minu hinnangul oleme liikumas võla/finantsilise/majandusliku restruktureerimiseni, mis tekitab finantskorras suuri muutusi.

Kui rääkida täpsemalt, siis mulle tundub tõenäoline, et suure eelarve defitsiidi tõttu peab USA müüma palju võlakirju (võtma võlgu juurde). Selle võla ostmiseks pole arvatavasti piisavalt nõudlust. Kui see juhtub, siis see tähendab palju kõrgemaid intresse või Föderaalreservi rahatrükki, millega hakatakse võlakirju kokku ostma. Viimane tähendaks valuuta väärtuse kiiret langust. Nendel põhjustel võib seis võlgade ja finantsolukorraga järgmise 18 kuu jooksul väga märkimisväärselt halveneda.

  1. Siseriikliku korra jõud

Paljudes riikides, kaasa arvatud USAs, on kasvamas populistlike ekstremistide hulk (umbes 20-25 protsenti parempoolsetest on ekstremistid ning 10-15 protsenti vasakpoolsetest). Järjest vähem on neid, kes jäävad poliitilise spektri keskele. Kuigi nad moodustavad praegu veel enamuse, on nende osakaal rahvastikus vähenemas ning nende motivatsioon võidelda ja võita on madalam. Ajalugu uurides leidsin, et taoline populismi kasv on toimunud ajal, mil väärtustes ning rikkuse jaotuses on samaaegselt tekkinud suured käärid. Sellistel aegadel on suur osa rahvastikust valinud populistlikke juhte, kes lubavad kompromisside tegemise asemel oma valijate nimel võidelda. Oma raamatus kirjutasin, et USA on nüüdseks jõudnud siseriikliku korra viiendasse staadiumisse – siseriiklikku korda, kus finantsolukord on kehv ning konflikt on intensiivne. See staadium eelneb tavaliselt mingit sorti kodusõjale ning siseriikliku korra muutusele.

USAs on järgmise 18 kuu jooksul tulemas valimisi, mis toovad meile arvatavasti palju suurema poliitilise konflikti. Tõenäoliselt teravdab see parem- ja vasakpoolsete vahelist vastasseisu veelgi. Senati, esindajatekoja ja presidendi kohtade pärast võitlevad mitmed populistlikud kandidaadid ning arvatavasti kaasneb sellega ka kehv majanduslik olukord. Seega saavad võitlused olema õelad ning demokraatiaks vajalikud kompromisside tegemine ja reeglite järgimine pannakse proovile. Järjest rohkem tehakse kõik selleks, et võita. Austus juriidilise ja poliitilise süsteemi vastu langeb. Ka praegu on seda dünaamikat näha, kus Donald Trump ja tema toetajad võitlevad õigussüsteemi vastu. Tema toetajad aga ütleks, et õigussüsteemi võitleb nende vastu. Vahet ei ole, milline on sinu perspektiiv – me oleme järgmise 18 kuu jooksul sisenemas teatud tüüpi kodusõtta. Minu jaoks on kõige olulisem sõda mõõdukate ja populistlike ekstremistide vahel. Esimesed kipuvad aga sellest võitlusest pigem eemale hoidma. Ainuke asi, milles demokraadid ja vabariiklased nõustuvad, on Hiina oht. Siit jõuame kolmanda suure jõuni.

  1. Rahvusvahelise maailmakorra jõud

USA ja Hiina vahelised konfliktid on tõenäoliselt teravnemas, sest kodumaised poliitilised pinged tekitavad Hiina suhtes rohkem agressiivset retoorikat. Põhjus on selles, et USAs on peaaegu kõik Hiina vastased. Võimule kandideerivad poliitikud võistlevad selle üle, kes suudab kõige rohkem Hiinat kritiseerida. Hiina ja USA on juba praegu ohtlikult lähedal mingit tüüpi sõjale, olgu selleks ulatuslik majandussõda või hullemal juhul relvakonflikt. Järgmisel aastal on ka Taiwanis olulised valimised. USA toetab Taiwani täielikku iseseisvumist ning Hiinaga suhete perspektiivist tuleb sellel silm peal hoida. USA ja Hiina vahel on mitmeid probleeme – Taiwan, kiibid, Venemaaga tegelemine ja investeeringute sanktsioneerimine. Samal ajal valmistuvad mõlemad riigid sõjaks. Ma ei ütle, et sõda tuleb, aga tõenäosus mingiks suuremaks konfliktiks on ohtlikult kõrge.

  1. Loodusjõud

Loodusjõude on väga raske täpselt prognoosida, aga tundub, et need muutuvad halvemaks. Järgmise 5-10 aasta jooksul saavad need kliimamuutuste tõttu olema arvatavasti kulukamad ja ohtlikumad. Lisaks sellele on maailm järgmise aasta jooksul sisenemas El Niño kliimatsüklisse.

  1. Tehnoloogia

Mida võiksime oodata tehnoloogiast ning leiutamisest? Sarnaselt loodusjõududega on raske teada, mis täpselt saab. Tehisintellekti ja mitmete muude tehnoloogiliste arengute kontekstis pole aga kahtlustki, et need võivad viia nii tohutu produktiivsuse kasvuni kui ka suure hävitustööni. Oleneb lihtsalt sellest, kuidas neid kasutatakse. Selles, et need muutused saavad olema suure mõjuga, võime kindlad olla.

See, milline saab olema sündmuste käik, on minu jaoks väga raske öelda. Viimastel kümnenditel on tehnoloogia areng olnud pigem korrapärane ja rahulik. Mul ei ole kahtlustki, et inimesed, kes usuvad sama trendi jätkumisse, eksivad. Nende jaoks saavad need muutused olema šokk, mis teeb haiget.

See, kuidas nende muutustega hakkama saadakse, määrab kõik. Kui meie juhid suudavad üksteisega võitlemise asemel koostööle pühenduda, siis on ka raskete aegade järel võimalik luua inimeste jaoks parem maailm. Me peaksime püüdma iga hinna eest vältida kodanikurahutusi ning riikidevahelisi sõdu. Peame seda teadvustama ja mõistma, et oluline on teha koostööd. Näiteks võiks demokraadid ja vabariiklased pärast võlalae osas kokkuleppele jõudmist määrata koos erapooletud eksperdid, kes tuleks sellel teemal välja pikaajalise plaaniga. Ma kirjutasin aastaid tagasi artikli „Miks ja kuidas kapitalismi reformida?“ ning see on asjakohane ka täna. Küllap on ebarealistlik uskuda, et me suudame sündmuste käiku muuta. Kõige olulisem on kujutada ette kõige hullemat. Kui sa seda teed, siis sa oled valmistunud ja elad tõenäoliselt kõik üle.

Kokkuvõttes tahan öelda, et oma 50aastase karjääri kõige olulisem õppetund on see, et ma võin eksida. Selle tõttu soovitan sul arvestada sellega, mida ma ütlesin, aga suhtuda sellesse ka kriitiliselt ning hinnata oma olukorda eraldi.

Lugemissoovitus Teile