Pankrottide arv on USAs kiiresti tõusmas

14.11.2023
Autor: Tavidi analüütik Mait Kraun

USA ettevõtete pankrottide arv ei näidanud septembris aeglustumise märke, kolmandas kvartalis oli näitaja 2023. aasta suurim. Esimesel poolaastal ulatus pankrottide arv kõrgeima tasemeni alates 2010. aastast, selgub S&P Globali andmetest.

S&P Global Market Intelligence registreeris septembris kokku 62 pankrotti, mis tähendab, et kolmandas kvartalis ulatus arv kokku 182ni.

S&P kajastab avalike firmade (börsil kaubeldavad ettevõtted) ja erafirmade pankrotti, kellel on avalikku võlga ja kelle varad või kohustused ületasid pankrotiavalduse ajal 2 miljonit dollarit. Samuti erafirmasid, kelle varad või kohustused ületasid pankrotiavalduse ajal 10 miljonit dollarit.

Pankrottide peamisteks põhjusteks on aeglustunud majanduskasv, kiiresti kasvavad intressimäärad ning kõrge inflatsioon. Kõik need faktorid on muutnud kõrge võlakoormaga ettevõtete olukorra raskemaks. Kui mõned aastad tagasi pakkusid paljudele ettevõtetele tuge madalad intressid ning valitsuse abi, siis need päästerõngad on kadunud.

2023. aastal on kõige enam pankrotte toimunud jaekaubanduses (consumer discretionary). Selle järel on kohe tervishoid, millele järgneb tööstussektor ja finantssektor.

Intressitõusud panevad firmad surve alla

Üheks pankrottide peamiseks põhjuseks võib pidada seda, et Föderaalreserv on tõstnud intressimäärad enam kui 20 aasta kõrgeima tasemeni ning hoiab neid seal stabiilsena. See on paljusid ettevõtteid tugevalt survestama hakanud.

Kõrgemad intressimäärad mõjuvad halvemini just ettevõtetele, kelle finantsiline olukord ei ole nii stabiilne. Kuna intressimäärad on järsult tõusnud, siis neil on raskem oma laene refinantseerida. See tekitab olukorra, kus nende finantsolukord halveneb, mis omakorda tähendab, et pankadest on raskem laenu saada. Tekkida võib spiraal, millest on ettevõttel väga raske välja tulla.

Vaatamata sellele, et Föderaalreserv on praegu intressitõusud pausile pannud, pole olukord sugugi paranenud. Lisaks sellele on kõrgemate intresside mõju ettevõtetele tihtipeale viiteajaga, mis tähendab, et niipea asjad paremaks ei muutu.

Bespoke Investment Groupi kaasasutaja Paul Hickey ütles aasta keskel:

„Kui vaadata tagasi finantskriisile, siis aktsiaturud saavutasid oma põhja 2009. aastal. Pärast seda nägime veel aasta aega pankrotte, vaatamata sellele, et turgudel läks juba paremini. Raskusi on veel ees.“

Vanguardi peaökonomist Joe Davis hoiatas investoreid, et kitsam finantsolukord kestab edasi, pangad vähendavad laenamist ning pankrottide arv kasvab ka aasta lõpus.

USA suurpank Bank of America teatas kevadel, et ootab krediiditsükli lõppu, millega kaasneb paratamatult ka pankrottide kasv. Nad hoiatasid, et kokku võidakse korstnasse kirjutada triljoni dollari väärtuses võlgasid.

Bank of America strateeg Oleg Melentyev kirjutas:

„Meil pole pikka aega korralikku krediiditsüklit olnud, nii nagu oli 1981, 2000 ja 2007. aastal. Need tsüklid lõppesid pärast krediidituru kitsenemist ja laenutingimuste karmistumist.“

Tõesti, krediiditsükli lõpp on järgnenud tavaliselt Föderaalreservi intresside tõusutsüklile. Praeguseks on intresse tõstetud juba 11 korda nüüd on pandud intressitõusud pausile. Viimaste majanduslanguste eel ongi intressitõusud tavaliselt pausile pandud. Ajalugu on näidanud, et kui Föderaalreserv pole kaks kohtumist järjest intresse enam edasi tõstnud (ca 3-4 kuud), siis on sellele järgnenud hoopis intresside langetamine.

Kui vaadata USA suurimaid pankrotte (vt. allpool olevat graafikut), siis on märkimisväärne see, et 3. ja 4. kohal on tänavu kevadel maksejõuetuse välja kuulutanud pangad Silicon Valley Bank ning Signature Bank. Pangandus on jätkuvalt surve all, sest nende varade struktuuris on palju riigivõlakirju, mille hinnad on viimase paari aasta jooksul kiiresti odavnenud. Pangandust ohustavate riskide kohta saab pikemalt lugeda siit.