RAADIO ELMARIS: Meelis Atonen: kulla õnn või õnnetus on see, et kuld on maailmas piiratud ressurss

07.10.2020

Elmari raadios andis intervjuu Tavidi kullasuunajuht Meelis Atonen, kes on 2007. aastast olnud Tavidi nõukogu liige seoses investeerimiskulla suuna arendamisega.

Kuld on läbi aegade olnud kindel investeering ning viimasel ajal on selle hind jõuliselt kasvanud, viimase paari aasta jooksul 30-40%.

Atonen selgitas, et põhjus on väga lihtne – investorid näevad, et maailmas trükitakse iga päev raha juurde, keskpangad lasevad ilma katteta raha turule, mis näiliselt majandust ergutab, kuid lõppkokkuvõttes võib rahale mõjuda hukutavalt. Investorid otsivad väljapääsu, et hoida enda varasid ja väärtusi. Üks variant selleks on investeerida kulda. Kui tekib nõudlus, ehk investorite poolne huvi, siis kauba hind tõuseb, sama on ka kullaga.

Kuld on piiratud ressurss

“Kulla õnn või õnnetus, oleneb kelle vaatenurgast vaadata, on see, et kuld on maailmas piiratud ressurss,” selgitab ta. “Paljud inimesed ei kujuta ette, kui piiratud see on. Kui kogu maailmas välja kaevandatud kuld kokku korjata ja panna see sajaprotsendilise kulla vormi, tekiks tegelikult üks kuup, mille külje pikkus oleks 20,5 meetrit.”

Atoneni sõnul on maailmas küll olnud praalijaid, kes on öelnud, et hakkavad kulda tootma, aga tegelikult ei ole keemilise tootmise valemit välja mõeldud ning kulda leidub ainult looduses ja selle kaevandamine on väga kulukas. “Kohad, kust kulda oli kergem kätte saada, on täna ajalooks saanud ja praegu kaevandatakse kulda päris sügavalt, mis teeb selle väga kalliks,” selgitas Atonen, mis kulla eriliseks teeb.

Eestil on väga väike kullapositsioon

Riikide jõukust ei määrata küll ainult kullavaru järgi, küll aga riigi keskpangad hoiavad Atoneni sõnul oma rahasüsteemi kindlustamiseks mingil määral kulda. “1992. aastal, kui loodi Eesti kroon, siis kullast ei peetud rahvusvaheliselt lugu,” rääkis ta. “Eestis nõuti oma raha muudesse valuutadesse panemist, et krooni tagada. Selle tulemusel on Eestil väga väike kullapositsioon. AS Tavid on üheksas riigis tegutsev kullamüügi ettevõte ja meil on positsioon füüsilises kullas enamvähem 660 kg. Eesti Keskpangal on minu teada paarsada kilogrammi kulda, nii et üks ettevõte omab mitu korda rohkem kui riik.”

Kangides ostetakse kulda harva

Kulda kaubeldakse müntides või plaatides, mis on väiksed ning investeerimiseks sobilikud tooted. Telerist nähtud kullakangid on Atoneni sõnul 12,5 kilogrammised ja selliste hinnaklass on 650 000 eurot, mida saavad endale väga vähesed osta. “Nii suurt kullatükki ei ole ka mõtet osta, seda sa pead hiljem müüma ja kõike saab teha ainult ühes tükis,” selgitab ta levinud valearusaama kulla ostmisest. “Üldiselt inimesed ostavad untsise mündi, mis on 31,1 grammi.”

Või siis ostetakse plaat kaaluga 50 g või 100 g, nende hinnad on vastavalt 2780 eurot ja 5500 eurot, mis on juba inimesele kättesaadavamad,” selgitab ta. “Meie kaupleme ainult füüsilise kullaga. Mis tähendab, et kui teie meile oma raha panga kaudu üle kannate või füüsiliselt kohale tulete, siis te saate kulla endaga kaasa, edasi on see teie otsustada, kus te seda hoiustate.”

Kullanõudlus on jätkuv

Kui on aga soov oma kuld maha müüa, ei pea Atoneni sõnul ostjaid ise otsima – selleks on olemas spetsiaalsed firmad Euroopas. “Tavidis kulla ost ja müük toimub täpselt samamoodi nagu valuutavahetus,” selgitab ta. “Ei ole vahet, kas te tulete meie kontorisse ja toote näiteks 100 dollarit, tahate selle eest eurot saada või toote mõne kullamündi või plaadi ja ütlete, et tahate selle eest raha saada.”

See protsess võtab aega 5-10 minutit. Kuld kontrollitakse ja raha saadetakse pangaarvele või makstakse kohapeal välja. Atoneni sõnul on maailmas kulla järele alati nõudlus. On ettevõtteid, kes alati inimeste käest kulla ära ostavad ja müüvad selle edasi juba järgmistele huvilistele. Ka tehased ostavad kulda väga hea meelega ja toodavad sellest jälle uusi tooteid, seega kullanõudlus on jätkuv. Kuna kulla kaevandamine on järjest kallim ja keerulisem, siis pole kahtlustki, et tehased on varasemalt kasutuses olnud kullast huvitatud.

KUULA: Raadio Elmari intervjuu Meelis Atoneniga