Lisa hinnateavitus

Tariifid on vaid rahandusliku ja poliitilise maailmakorra lagunemise pealiskiht

Avaldatud Mait Kraun kategoorias Kullamaailmast, Maailmast, Kogu uudisvoog või 08.04.2025
Kulla hind (XAU-EUR)
2930,02 EUR/oz
  
+ 19,55 EUR
Hõbeda hind (XAG-EUR)
28,51 EUR/oz
  
- 0,49 EUR

08.04.2025
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Praegu saavad USA poolt kehtestatud tariifid õigustatult väga suurt tähelepanu – palju räägitakse nende suurest mõjust turgudele ja majandustele. Väga vähe saab tähelepanu aga see, miks me neid tariife näeme ja see, et suuremad raputused on arvatavasti alles ees, kirjutab maailma suurima riskifondi Bridgewater Associatesi asutaja Ray Dalio.

Ray Dalio tekst, mille ta avaldas portaalis X:

Ärge saage valesti aru, tariifide kehtestamine on väga oluline areng ja me kõik teame, et president Trump on vastutav. Aga paljud inimesed ei näe, millised on allhoovused, mis ta võimule tõid ja seeläbi ka tariifideni viisid. Samuti vaadatakse mööda väga olulistest jõududest, mis juhivad sisuliselt kõike, kaasa arvatud tariife.

Palju suurem ja olulisem asi on see, et me näeme poliitilise, rahalise ja geopoliitilise maailmakorra klassikalist lagunemist. Taoline lagunemine toimub inimese eluajal umbes korra, ajaloos on neid toimunud aga palju. Seda juhul, kui tingimused kehtiva maailmakorra hoidmiseks on jätkusuutmatud.

Toon need tingimused järgnevalt välja:

1. Rahasüsteemi/majanduslik maailmakord on lagunemas, sest võlgade tasemed on tõusnud liiga kõrgeks, uut võlga luuakse juurde liiga kiiresti ning jätkusuutmatu võlatase peab toetama praegu eksisteerivaid kapitaliturgusid.

Võlg on jätkusuutmatu, sest kahe jõu vahel on suur tasakaalutus:

a) Laenuvõtjad-võlgnikud, kelle laenukoormus on kerkinud liiga suureks ja nad on uutest võlgadest sõltuvuses enda kulude katmiseks (näiteks Ameerika Ühendriigid).

b) Laenuandjad-kreeditorid (näiteks Hiina), kes on liiga palju laenu andnud ning müüvad oma tooteid laenuvõtjatele-võlgnikele (nt USA) selleks, et oma majanduskasvu tagada.

Praegu on tekkinud väga suur surve, et see tasakaalutus kuidagi likvideerida ning see muudab maailma rahanduslikku korda mastaapselt. Väga raske on aga ühildada deglobaliseeruvas maailmas suuri tasakaalutusi kaubanduses ning kapitali liikumises olukorras, kus suuremad mängijad ei saa üksteist usaldada. Näiteks: ameeriklased peavad muretsema, kas nad saavad vajalikke kaupu, samas kui hiinlased peavad muretsema, kas nende võlad makstakse tagasi.

See viib osapooled omaette sõtta, kus sõltumatus ja iseseisvalt hakkamasaamine muutub esmajärguliseks. Kõik, kes on ajalugu uurinud, teavad, et sarnased probleemid sarnaste asjaolude juures on meid viinud samade probleemideni, mida praegu näeme. Seega vana rahanduslik/majanduslik kord, kus Hiina toodab odavalt, müüb kaupu ameeriklastele ja ostab saadud raha eest nende võlainstrumente, peab muutuma. Samamoodi peab muutuma see, et ameeriklased laenavad raha riikidelt nagu Hiina selleks, et neid oste teha, kasvatades sellega oma riigivõlga.

Need tingimused on ilmselgelt jätkusuutmatud ning õli lisab tulle asjaolu, et need on viinud USA tööstuse allakäiguni, mille tõttu on kadunud suur osa keskklassi töökohtadest. Samuti ollakse sunnitud importima kaupu riigist, mida nähakse aina rohkem kui vaenlast. Deglobaliseerumise ajastul peavad need suured tasakaalutused kaubanduses ja kapitalis ühel või teisel viisil kahanema. Samuti peaks olema ilmselge, et tempo, millega USA valitsus oma riigivõlga suurendab, on jätkusuutmatu. Ilmselgelt peab maailma rahanduslik kord muutuma. Sellega kaasneb omakorda palju segadust. Me oleme alles nende muutuste varases staadiumis. Antud protsessidel on suured tagajärjed kapitaliturgudele, millel on omakorda suured tagajärjed majandusele. Sellesse teemasse sukeldun mõni teine kord.

2. Kodumaine poliitiline kord on lagunemas. Põhjuseks on suured erinevused inimeste haridustasemes, võimalustes, tootlikkuses, sissetulekus, jõukuses ja väärtustes. Praegune poliitiline kord ei suuda neid asju korda teha. See olukord tuleneb poliitiliselt paremal ja vasakul olevate populistide võitlusest, kus mängu on pandud kõik. Mõlemad soovivad saada võimu kõige üle.

See viib demokraatiate murenemiseni, sest demokraatiad eeldavad kompromisse ning seaduste järgimist. Ajalugu on meile näidanud, et mõlemad hakkavad lagunema just sellistel aegadel, kuhu me praegu oleme jõudnud. Samuti näitab ajalugu, et tugevad autokraatlikud juhid tulevad siis, kui klassikaline demokraatia ja seaduste järgimine on minetatud. Praegune ebastabiilne poliitiline olukord on ilmselgelt mõjutatud ka neljast teisest jõust, millest ma siin räägin. See tähendab, et probleemid aktsiaturgudel ja majanduses loovad ka poliitilisi ja geopoliitilisi probleeme.

3. Rahvusvaheline geopoliitiline maailmakord on lagunemas. Ajastu, kus üks jõud domineerib (USA) ja dikteerib teistele riikidele korda ette, on läbi saanud. USA juhitud koostööd tegev maailmakord asendatakse võimul põhineva korraga, kus igaüks seisab enda eest. Selles uues maailmakorras on USA jätkuvalt maailma võimsaim riik, aga see liigub “Ameerika esimesena” lähenemise poole. See manifesteerub nüüd USA juhitud kaubandussõja, geopoliitilise sõja, tehnoloogilise sõja ja mõnedel juhtudel ka reaalsete sõjaliste konfliktidena.

4. Neljandaks muutuste allikaks on loodusjõud (näiteks põuad, üleujutused, pandeemiad). Nende mõju ulatus on järjest kasvamas.

5. Erakordsed muutused tehnoloogias, näiteks tehisintellekt, hakkavad mõjutama igat aspekti inimeste eludes. See mõjutab raha, võlgade, majanduse ning rahvusvahelist korda. See mõjutab riikidevahelisi suhteid nii majanduslikult kui sõjaliselt. Samuti võimendab see loodusjõudude poolt tekitatud mõjusid.

Muutused nendes jõududes ja nende mõju üksteisele on see, millele me peaksime keskenduma. Selle tõttu soovitan ma teil kõik uudiste esilehed krabanud tariifidelt tähelepanu suunata viiele suurele jõule ning nende vastastikmõjule. Just need viis aspekti on Suurte Tsüklite muutustes kõige olulisemad. Kui lasete tariifidel oma tähelepanu kõrvale juhtida, siis ei näe te nende suurte jõudude omavahelist dünaamikat, mis selliseid muutusi esile kutsuvad. Samuti ei näe te, kuidas taolised muutused (tariifid) neid suuri jõudusid omakorda mõjutavad. Kui te igapäeva uudistest läbi näete, siis hakkate nägema suuremat pilti ja seda, kuhu poole me praegu teel oleme.

Näiteks võiksite mõelda, kuidas Donald Trumpi tariifid mõjutavad:

  • Rahasüsteemi, turge ja majanduslikku maailmakorda (tõenäoliselt muudab see palju).
  • Kodumaist poliitilist korda (tõenäoliselt palju, sest hakkab Trumpi toetust negatiivselt mõjutama).
  • Rahvusvahelist geopoliitilist korda (ilmselgelt suur mõju nii finantsiliselt, majanduslikult, poliitiliselt kui ka geopoliitiliselt).
  • Kliimat (maailma võimekus looduskeskkonna muutustega kollektiivselt toime tulla väheneb).
  • Tehnoloogia areng (mõneti positiivne mõju USA-le, tuues koju rohkem tootmist, aga kapitaliturgudele kahjulik, kuna on vajalik tehnoloogia arendamise toetamiseks).

Oluline on meeles pidada, et praegu toimuv on lihtsalt üks versioon sellest, mis on lugematutel kordadel juba maailma ajaloos juhtunud. Õppige ajalugu ja vaadake, mida poliitikud on varasemalt teinud. Selle kaudu saate aru, mida arvatavasti tulevikus tegema hakatakse. Näiteks on sellistes olukordades lõpetatud “vaenlaseks” olevatele riikidele võlamaksed, kehtestatud kapitalikontrolli meetmed ning erimaksud. Paljud nendest asjadest oleks vaid mõni aeg tagasi olnud mõeldamatud, seega peaksime õppima, kuidas need poliitikad töötavad ja mis on nende mõju. Rahandusliku, poliitilise ja geopoliitilise maailmakorra lagunemine viib depressioonide, kodusõdade ja maailmasõdadeni. Ja seejärel tuleb uus rahanduslik ning poliitiline kord, mis hakkab dikteerima riikidesiseseid ja –vahelisi suhteid.

Lugemissoovitus Teile