USA peab nelja aastaga refinantseerima 28 triljoni eest võlga

20.02.2025
Tõlkis: Tavidi analüütik Mait Kraun

Surve USA riigieelarvele kasvab järgnevatel aastatel veelgi, sest valitsus peab nelja aastaga refinantseerima 28 triljoni dollari väärtuses riigivõlga. Seda tehakse aga tunduvalt kõrgema intressi juures, mis tähendab, et riigivõla intressimaksed jätkavad plahvatuslikku kasvu, kirjutab portaali Sovereign Man asutaja James Hickman.

Järgnevalt avaldame Hickmani kirjutise ja podcasti:

Eelmisel suvel püüdis Föderaalreserv inimesi veenda, et inflatsioon on seljatatud. Ent mitmete tootekategooriate hinnad olid jätkuvalt kasvamas. Elekter oli aastaga kallinenud 5 protsenti, üürid ning majadpidamiskulud tõusid 5 protsenti. Arsti juures käimine maksis 6 protsenti enam. Toiduhinnad tõusid. Kütusehinnad tõusid. Autokindlustuse hind oli kasvanud lausa 18,6 protsenti.

Sellegi poolest oli üleüldine inflatsioon veidral kombel vaid 2,9 protsenti. Sellele numbrile baseerudes teatas Föderaalreserv, et võitlus inflatsiooniga on võidetud. Me teadsime, et see on jama. Pärast numbritesse vaatamist saime aru, miks.

Inflatsiooni on all hoidnud kasutatud autode hinnalangus

Tuli välja, et 2024. aasta suvel langesid kasutatud autode hinnad järsult – aastaga kokku 11 protsenti. Tõenäoliselt mäletate, mis juhtus pandeemia ajal. Tarneahelates olid pudelikaelad, tehaseid pandi kinni ning kasutatud autode hinnad tõusid lakke. Lõpuks jõudsid need hinnad tippu ja hakkasid siis langema.

2024. aasta juulis olid kasutatud autode hinnad jätkuvalt langemas, jõudes “normaalsele” hinnatasemele. Arvestades seda, kuidas valitsus inflatsiooni arvutab, siis vedas kasutatud autode hinnalangus alla ka üleüldist hinnaindeksit. See jättis mulje, et inflatsioon on palju aeglasem, kui see tegelikult oli.

Me kirjutasime sellest eelmisel suvel. Prognoosisime, et kasutatud autode hinnalangus peatub. See oli üks peamisi faktoreid, mis hoidis inflatsiooni madalamal. Nüüdseks on see juhtunud. Eelmisel kuul ei olnud kasutatud autode hinnad enam languses ja samal ajal hakkas kiirenema ka inflatsioon.

Me räägime oma podcastis sellest, miks püsiv inflatsioon saab olema väga suur väljakutse. See muutub aina tõenäolisemaks stsenaariumiks [podcasti leiab artikli lõpust].

Eelarve olukord halveneb veelgi

Muidugi on valitsuses praegu jõud, mis teevad kõik selleks, et kulusid vähendada. Lisaks sellele on seal ka eksiteele viidud (ja korrumpeerunud) poliitikuid, kes võitlevad kulude vähendamise vastu.

See on praeguseks kujunenud kiigelauaks, mis võib mõlemale poole kalduda. Aga vähemalt praegu kulutab valitsus maksumaksja raha nagu purjus meremees.

Eelmise aasta eelarve puudujääk oli ligi 2 triljonit dollarit. Juba praegu ollakse seisus, kus tänavu tuleb sama suur puudujääk. Kõik see kulutamine suurendab enam kui 36 triljoni dollari suurust riigivõlga.

Olukorra teeb tunduvalt hullemaks aga asjaolu, et järgmise nelja aasta jooksul tuleb refinantseerida 28 triljoni dollari väärtuses võlgasid, selgub Föderaalreservi andmetest.

Võtmetähtsusega probleem seisneb selles, et seda võlga on vaja refinantseerida tunduvalt kõrgema intressiga kui mõned aastad tagasi. Seega kui rahandusministeerium refinantseerib 28 triljonit võlga, siis seda tehakse tunduvalt suurema intressiga.

Mõelge sellele – suur osa aeguvast võlast võeti 2protsendilise intressiga, aga nüüd tuleb seda refinantseerida 5 protsendi juures – see tähendab, et 28 triljoni pealt tuleb maksta 3protsendipunkti võrra rohkem. See tähendab, et aastas suureneb intressikulu 840 miljardi dollari võrra.

Tuletagem meelde, et valitsuse intressikulud on juba praegu 1,1 triljonit dollarit. Seega nelja aasta pärast võib see vabalt ületada 2 triljoni piiri. Jällegi – see on ainuüksi intress.

Samuti on muutunud väga selgeks, et paljud teised riigid ja keskpangad, kes omavad suurt osa USA riigivõlast, soovivad investeerida muudesse varadesse. See on juba toimumas. Mitmed valihäälsed BRICSi riigid on kaubanduses hakanud kasutama oma valuutasid, hakates vähendama dollari osakaalu enda kaubanduses ja reservides. Ning isegi mitmed Euroopa nii-öelda liitlased on vahetamas oma dollareid kulla vastu.

See tekitab ohtliku olukorra, sest kui teised valitsused ja keskpangad on dollari investeeringuid vähendamas, siis kes ostab kõik need 28 triljoni väärtuses võlakirjad, mida on vaja refinantseerida?

Rahatrükk käivitatakse uuesti

Lõpuks on ainukeseks laenuandjaks Föderaalreserv. Oleme varemgi arutanud, kuidas Föderaalreserv ostab valitsuse võlakirju prinditud rahaga. Lõpuks viib see inflatsioonini.

Pandeemia ajal printis Föderaalreserv 5 triljonit dollarit ja inflatsioon tõusis 9 protsendini. Järgmise nelja aasta jooksul võib Föderaalreserv olla sunnitud printima suure osa sellest 28 triljonist lihtsalt selleks, et aidata USA-l oma võlga refinantseerida. Milliseks kujuneb siis inflatsioon? Keegi ei tea. Aga tõenäoliselt ei saa see olema 2 protsenti.

Ainuke väljapääs on valitsuse kulutuste agressiivne kärpimine. DOGE jaoks on siin palju tööd ja võimalik, et nad suudavad puudujäägi isegi kontrolli alla saada. Kuid see ei toimu riskivabalt. Selle tõttu on vajalik ka plaan B. Seda arutame ka podcastis…